Teadust kõigile, mis on pumba ja mis on kiki, selgub, et ka keeltes, kus neid sõnu ei ole, oskavad inimesed Puubaliaagikil selget vahet teha ja üldjoontes täpselt ühtemoodi, olgu siis keeleks Eesti või tiibeti keel. Foneetikud Eva Liina arugarsija ja Pärtel Lippus on osalenud suures rahvusvahelises uuringus mis tuvastas, et sõnade kõla ja tähenduse seosed on väga tugevad ka väga rahvusvahelisel tasemel. Soomlaste peatselt üles lennutatavale puust ja puust satelliidile teevad nanomaterjalist katteid Eesti teadlased. Maido Merisalu räägib, sellest olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. No selles saates on meil kavas, kui kõik läheb plaanipäraselt öelda, nii mõnedki sõnad tuua kuulajateni, aga kui me hakkame nüüd nende sõnade eneste peale mõtlema, siis me paneme tähele seda, et sõnadel on tähendused ja igal sõnal on ka oma kõla. Ja võib tekkida küsimus, kui natuke edasi mõelda, et kas sõna tähendus ja sõna kõla on ka kuidagi omavahel tihedalt seotud või on nad juhuslikult kokku saanud. Ja tuleb välja, et seda nüüd teadlased on ka põhjalikult uurinud, kuidas kuidas sõnad ja nende tähendused võiksid omavahel seotud olla. Ja kaks niisugust keeleteadlast, Eva, Liina Asu Garcia ja Pärtel Lippus, kes on mõlemad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi foneetika kaasprofessorid Ongi täna laborisaates. Teil on nüüd ilmunud kaks artiklit sel aastal selle töö põhjal üks siis maikuus Neitša sajantifikaliboots nimelises ajakirjas ja teine nüüd äsja novembrikuus kuningliku seltsi filosofical Franzacenz nimelises ajakirjas. Kust, mis koha peale seal selline uuring nüüd on soetunud, et mis oli enne, kuidas selle uuringu teema päevakorrale tekkis? See mõte, et kõnesignaali selliste füüsikaliste aspekt ehk siis heli ja sõnatähenduse vahel on mitte Arbitraalne seos, et see tegelikult ei ole üldse uus mõte, et see ei ole nüüd see, millega meie oleme sel aastal tulnud päevavalgele. Et võiks isegi öelda, et juba Kreeka antiikfilosoof plaator selliste asjade üle, aga võib-olla siis kahekümnendatel aastatel 1929. aastal oli seal saksa psühholoog Wolfgang Köhler kes esimesena testis just sedasama ja mida siis meie articelgi testib, et ta näitas katseisikutele erinevaid kujundeid, et tal olid siis näiteks ümarate vormidega kujund ja teravate sakiliste nurkadega kujund. Ja ta palus neil valida, et kas tegu on taki võima Luumaga Kalevi kaks valikut. Ja huvitav oligi see, et enamik inimesi siis valisid ümarate vormidega kujundi kirjeldamiseks sõnama Luuma ja teravate sakiliste nurkadega kujundi kirjeldamiseks sõnadega ette täpselt nagu minagi oleks valinud jah. Nii on. Et siis siis võiks öelda, et noh, siin artiklis me kirjutame ka natuke sellest taustast, aga et siis 2001. aastal, siis oli see uuesti, nagu ma arvan, et siis vahepeal keegi ei tegelenud väga sellega enam. Aga siis, 2000. Ta paiku siis uuesti võttis selle teema üles Ameerika neuroteadlane raamat, žanran Dali California ülikoolist koos oma doktorant Haberdiga ja siis nemad viisid läbi sarnase eksperimendi, aga siis kasutasid juba sõnu kiki ja Puuba siis seleta kette ja Maluma asemel. Aga kujundid olid samad, mida näidati katseisikuna. Aga kujundid olid täpselt samad, nii et. Ja seal tuligi ilusasti välja, et 95 protsenti vastajatest siis valisid jälle teravate nurkadega objekti vasteks kiki ja kusjuures huvitav oligi see, et keegi polnud neid sõnu varem kuulnud, need olid siis täiesti sellised uued nonsens sõnad. No eesti keeles küll sõna kiki tuleb kahtlaselt tuttavalt etta kikilips ja kikkis kõrv ja, aga see on selline juhuslik kokkusattumus. Jah, ja see katse, millest nüüd meie osalesime mille läbiviimises meie osalesime, see nüüd üritaski, testida sedasama Buba kihti efekti erinevatest aspektidest, kõigepealt siis erinevate emakeelega katseisikute peal. Ja teiseks testiti siin siin artiklis ka küllaltki palju seda, et, et kas kas sellel efektil võiks ka olla kirjakeele kirjaviisi kirjapildi mõju, et kui me mõtleme näiteks ladina tähestikku peale, siis? Pähe märgid on ka sellised teravate teravate nurkadega ja ja Buba rohkem nagu selline ümar, et, et siis vaadati ka erinevate erinevate kirjaviisidega keeltes. Et kuidas kirjapilt ja, ja need kujundid. Või siis need Bubaja kikisõnad võiksid nagu omavahel seostuda. Ja saan aru, et katse seisneski siis selles, et katseisikutele näidati neid kujundeid, Buba on siis selline noh, võiks öelda sinna amöövias komöödias selline värvilaik või, või joonis ja, ja kiki siis selline, võiks öelda, et selline täht või mõnikord ka plahvatust joonistatakse, koomiksid on neid, siis näidati inimestele ja, ja küsitled kumb siit on Buba ja kumb siit on kiki. Noh, tegelikult need katseisikud siis kuulsid läbi kõrval tõde sõnu Puuba ja kiki, et nad tegelikult ei näinud neid sõnu kirjapildis. Et jah, et nad neil olid, klapid peas, nad kuulsid sõna pumba ja siis neil paluti valida, kumma kujundiga siis sõna nende meelest paremini seostus. Ja need olid siis 25 erineva keele kõnelejad, siis esindasid üheksat erinevat keelerühma muuhulgas siis indoeuroopa keeled, soome-ugri keeled, eesti keel kausis ja sealhulgas siis eesti keele, soome keele, ungari keel ka, nii, et siis siis sellised erinevad näiteks tiibeti keel oli seal ja korea jaapani keele rühmad. Nii et kõik need keeled kokku siis esindavad kümmet erinevat ortograafiat. Kas tuli siis ka välja, et ortograafia ehk siis kirjasüsteem ka mingit mõju avaldab sellele, kuigi inimesed ju kuulasid seda heliliselt, aga, aga siis võib-olla alateadlikult seondub, seondub sellega, kuidas nad oleksid neid sõnu kirjutanud. Või oli see tulemus sellest sõltumatu? Natuke mingi kirjapildi efekt oli paari sellise ühesõnaga vist oli kirillitsa ja ladina tähestikku ja, ja mingid Kreekat ja kreeka tähestikuga oli väike seos kirjaviisi ja, ja selle tähendusega aga, aga pigem selle meie uurimuse tulemus siis osutab sellele, et see efekt on keeleülene ja kirjaviisiülene. Puubakigi efekt tegelikult toimiski kõikides nendes keeltes, et see oli väga üllatav ja see on tegelikult esmakordne, et see on just see, millega see artikkel panustab. Et seal oli 25 erinevat keelt ja nii erinevatest keelerühmadest Kas keelerühmade vahel ka mingisugust suuremat vahet siis ei olnud, ma saan aru, et soome-ugri, indoeuroopa Tiibeti kõik enam-vähem ühtemoodi Jah, üldiselt enam-vähem kõik ühtemoodi, et see tegelikult viitabki sellele, et, et siis võib-olla siis selle mingisuguse objekti visuaalne kuju on nagu seotud hääle häälduselundite või huulte kujuga, kui me hääldan mingit konkreetset sõna, et siis näiteks kui me hääldame SÕNA Puuba, et võimega kuuleme seda, et siis meil tekivad juba ajus sellised seosed tsensuursete motoorsete väljade vahel näiteks avatud ja avatud vokaalid jaa, ümardatud huuled siis ühelt poolt ja siis teiselt poolt siis näiteks kiki puhul siis on kinnisem suu Ast. Nii kas Puubaja kiki olid ainsad kujundit, mida selles katses näitasite inimestele või? Jah, seda võib pidada jah, natuke selle, selle katse puuduseks, et seda visuaalse kujundi ja kõla seost testiti küll ainult nende kahe sõna peal, et, et kindlasti vajaks see laiem testimist. Selles katses olid, olid selle efekti uurimiseks ainult need kaks sõna, sellepärast et et lisaks selle katse käigus testiti mõningaid muid selliseid ikoonilisuse efekte, mida kirjeldas siis kevadel ilmunud Saintificlipootsi artikkel kus testiti erinevaid häälitsusi, mis olid mõeldud tähistama erinevaid konkreetsemaid objekte ja abstraktsemaid objekte ja tegevusi. Ja selle katse osa eesmärk oli ka uurida seda, et kas kas inimesed erinevaid häälitsusi siis suudavad samade tähendustega seostada kultuuriüleselt Need helistiimulid selles katses olid pärit ühelt selliselt keelevõistluselt, kus, kus osalevad meeskonnad said ülesandeks siis no põhimõtteliselt luua uus keel, mis ei ole seotud ühegi teise keelega, väljendada kuidagi oma häälega erinevaid tähendusi, näiteks olid seal siis sellised mõisted nagu mees, naine, laps. Oo. Mees naine, laps. Siis sellised asesõnad nagu üks ja palju. See ja too ja siis mõned sellised tegevused nagu sööma magama. Aga siis ka? Küttima ja. Löö. Ja seal nende mõistete hulgas oli, olid siis osad olid sellised nagu konkreetsemad asjad seal puuvili, sellised. Noh, mida võiks öelda, et meil on võrdlemisi lihtne kuidagi häälitsusega edasi anda, aga siis noh, selliseid abstraktsemaid mõisted nagu, nagu too Mis ei ole nii nagu häälitsusega selgesti edasi antav ja siis selle katseisiku ülesanne oligi kuulata neid häälitsusi ja otsustada, et mida see võiks tähendada. Kas võimalikud variandid olid ette antud või pidi nii-öelda? Seal oli vist jah kitsas kitsamas, et nad pidid kuue, kuue objekti või kuuetegevuse või mingi kuue sõna hulgast siis valima selle õige, et näiteks kuulsid seal mingisugust matsutavad häält, ütleme ja siis oli seal neil valikus, ma ei tea, mees Sööma laps, puuvili või midagi sellist. Aga seal oli just huvitav see, mul on meeles, et kõige paremini nad tundsid ära katseisikud, siis see oli läbivalt nii, et tegusõnad, et siis need erinevad helid, mis tähistasid tegevust. Et seal oli kuskil 71 protsenti see äratundmine. Ja siis järgnesid nimisõnad üsna sarnaselt ja siis tagapool olid siis omadused ja sellised Asesõnad. Ja nimisõnadest omakorda oli huvitav see, et seal tunti kõige paremini ära häälitsused, mis tähistasid erinevaid loomi ja siis inimesi. Ja siis ja siis lõpuks siis elutud objektid. Kes oli üks? Et selles mõttes need tulemused olid muidugi ootuspärased, et et neid konkeetsemaid ja, ja häält tegevaid asju tuvastati selgemini ja, ja abstraktsemaid asju, mis mingi häälega ei seostu väga hästi tuvastati halvemini, aga kõiki neid tähendusi siiski kõikide emakeeltega katseisikud tuvastasid, et siis üle juhusliku määra. Ja kõige, kõige paremini üldiselt siis tuvastati siis viit objektis või seostati mingisuguse heliga viit sõna ja need olid siis magama. Sööma. Laps, et tiiger ja vesi Et need olid läbikultuuride ja keelte siis kõige paremini äratuntavad ikoonilised, sellised. Ja üks asi, mida, mida me ilmselt peaksime ka mainima, on see, et, et see muidugi ei ole nagu ainuisikuliselt minu ja Eva Liina uurimus. Me oleme niimoodi nagu, nagu Lapulised suures seltskonnas soojas ja väga väärikas. Ja seda peaks kindlasti mainima, et see oli tegelikult tegemist väga rahvusvahelise töörühmaga, et seda vedas. Üks doktorant, kelle nimi on Alexandra džiik, kes on ise poolakas Ta töötab siis Berliinis. Ja siis tema juhendaja Susan Phuks, kes ka uurib siis keele ja kõne biopsühhosotsiaalseid aluseid ja siis nende väljendumist inimsuhtluses. Ja siis olid veel seal Münchenist ja Böömingamist need osalejad, aga siis väga paljudest teistest ülikoolidest ka, nagu meiegi siis, kelle poole pöörduda. Just nimelt sellepärast, et me esindame mingisugust huvitavat keelt, siis kust, kust paluti siis leida katseisikuid ja siis tõlkida see katse siis vastavasse keelde? Aga üldkokkuvõttes tuleb siis välja, et sõnade kõlal ja üldse helidel siis ja sõnade tähendusel on seos üle üle juhuslikkuse olemas ja mida me sellest siis võime järeldada sellest me ju võime kohe minna minna mõttega nii-öelda tagasi aegade algusesse ja, ja mõelda, et nüüd me varsti saame siis selle inimeste algkeele kätte, mis on siis kõigepealt tekkinud ja ja enne seda nii-öelda keelte segamist kasutuses olnud. No me võime tõesti praegu ainult oletusi teha, et väga raske on siiski tänapäevaste keelte põhjal midagi öelda, aga aga noh, see see selle katse tulemused annavad natukene jah, võib-olla selle selle koha pealt mõtteid ja alustis võib-olla mõelda, et aga äkki ei tekkinudki žestid siis kõige esimesena või et inimesed võisid. Esimesed sõnad võisid olla just tekkinud nii, et meie kauged esivanemad püüdsid oma häält vastavalt moduleerida, siis kuidagi järele aimata või siis tähelepanu tõmmata mingite objektide omadustele või siis viidata mingitele teatud asjadele siis helikõrgusi näiteks kasvõi või oma huulte asendit vastavalt. Ja tegelikult kui me vaatame nüüd ka eesti keele etümoloogiasõnastiku, siis seal väga paljudel märksõnadel on juures just see viidet son häälikuliselt ajendatud tüvi. Onamatav poeetiline. Ja et eesti keel on ka, nagu teame, onumata poisirikas ja, ja see häälikuliselt laiendatud division, sõitmioloogia sõnastiku termin mis on võib-olla natuke laiem, et mis, mis selle taga võiks olla, et, et seal on seesama efekt mängus võib olla. Jah, et see see heli, tähenduslikkuse heli koonilisus, et see, seda on uuritud ka eesti keele puhul, et ja seda on noh, on väidetud, et et mingid teatud helisid siis kasutatakse ütleme väiksemate objektide tähistamiseks, et et just need kõrged kinnised vokaalid nagu i ja vii jäi siis need tähistavad väikseid asju ja samas siis need suuri asju tähistavad sõnad sõnades esinevad vokaalid nagu A ja O tihtipeale. Et seda on, seda on näidatud eri keelte puhul ka, et mitte ainult et eesti keele puhul muidugi see on selline tendents, et see, see, see ei ole ju nii, et nüüd kõikidest sõnadest, mis tähistavad midagi väikest, siis peavad esinema, siis ainult jäi, aga aga need on sellised tendentsid Aga nüüd ma kujutan ette, et seda asja peaks veel edasi uurima, nagu siin sai juba viidatud, et need Bubaja kiki on siis need nii-öelda aluse pannud sellele uuringu suunale, aga aga võib-olla saab veel mingisuguseid aspekte vaadata ja ja leida veel seoseid nii-öelda kihelkondade üleselt. Ja kindlasti praegu nende, selle uurimusega Aleksandra, kes seda töörühma juhtis või algatas jõudis oma doktoritööga eduka kaitsmiseni. Aga sellest kindlasti, nüüd pani ta alusega väga sellisele tugevale rahvusvahelisele võrgustikule ja kindlasti on meil plaanis selle võrgustiku ka edasi tegutseda. Sellised lood on siis Puubaja kikiga ja mul läksid need nende esialgsed nimed meelest ära, mida saksa teadlane uuris kahekümnendatel. Need olid Malluuma jätakette hästi sarnased, jah, Maluma kirjutatakse nagu lihtsalt Maluma, aga ma ei tea, kas ma looma või ma ise hääldan seda oma luu maksma, võiks öelda ka Maluma. Võib Takette, Takette või Maluma. No see on ka üks huvitav asi, mida peaks uurima, et miks inimesed võõrastes keeltes kipuvad panema rõhu eelviimasele silbile, mida ma olen tähele pannud. Jajah, ei no see on juba teine teema, aga see on ka väga huvitav, samas. Aga noh, siit edasi kindlasti saab uurida, et noh, võib-olla natukene üldistasime seda praegu ka, et siin olid ikkagi mingisugused väikesed efektid, et võib-olla kõik keeled ei olnud ühesugused, eks ju, et ma lihtsalt praegu lisan seda, et Nad kindlasti edasi uurida, et miks, võib-olla mõnes keeles ikkagi see Puubagigi efekt ei olnud nii tugev kui teistes keeltes, et noh, keskmiselt oli ta ju väga tugev kõigis keeltes. Aga sealt tuli näiteks välja, et ta oli nõrgem, oli, ta vist oli hiina keeles. Et see oli huvitav, et seda võiks edasi uurida ja kas siis veel mõnes teises keeles, kus on ladina tähestik, et Albaania, Türgi ja Rumeenia keeltes Aga kindlasti tuleks edasi uurida seda ka, et, et kas, kas sarnaseid efekte ikkagi leiab ikkagi muude sõnadega, et see siiamaani see kõik on käinud ümber kahe sõna ja, ja kaks sõna ilmselgelt on liiga vähe, et, et tegelikult teha mingeid väga põhjapanevaid järeldusi selle seda kindlasti, et see tundub jah nagu natukene täiendatud nüüd või noh, võib-olla ma ei tea. Aga samas tegelikult natukene seostub see uurimus ka meie heade soome kolleegide lahivainja ja Martti Vainio uurimuste sarjaga, kus nad on seda, kuidas erinevad siis häälikud nagu näiteks k ja b seostuvad erinevate selliste haaramisliigutustega ja on leidnud väga tugeva seos selle vahel, et bee seostub nagu sellise nagu sõrmedega haardega ja, ja H seostub nagu sellise Beoga Haasamise liigutusega ja nad on oletanud, et või üritanud seda seletada sellega, et et, et need artikulatoorsete liigutuste ja, ja käeliigutuste teket. Teiseks me anname siis nagu käsklusi ajus umbes samas piirkonnas. Et, et mingid seosed võivad ka olla seal, et et noh, ühesõnaga liigutuste motoorika ja häälitsused võivad nagu, nagu, nagu seetõttu ka seostuda. See on hämmastav, missuguste seostani me jõuame, kui me uurime keelt ja sellega seonduvaid nähtusi. Aga täna ajasin siis juttu Bubast ja kikist ja nende tajumisest rahvusvaheliselt. Eva Liina Asu, Karziiaga ja Pärtel Lippusega. Meie põhjanaabritel, soomlastel on üks päris kummaline ettevõtmine kavas, millesse ka Eesti teadlased on segatud. Aga soomlaste plaan on siis saata orbiidile satelliitjärjekordne kuupsatelliit. Aga omapärane on asja juures see, et tegemist on puust satelliidiga. Ehk siis laias laastus satelliidi. Need kuus paneeli Pill paneeli on vineerist. See on selline ajaloos esmakordne juhus. Aga eriti vahva on see, et, et Eesti Eesti teadlased, Eesti füüsikud on ka sellega seotud ja laboristuudios on Maido Merisalu Tartu Ülikooli füüsikainstituudi kiletehnoloogia labori insener kelle käe all on siis valminud selle puust satelliidi jaoks. Nanotehnoloogilisi detaile. Räägiks kõigepealt sellest ikkagi natukene, et kust see mõte, hull mõte nendele soomlastele siis pähe on tulnud, et puust satelliit orbiidile saata, kas see on rohkem selline teaduslik mõte või on see selline tähelepanu tõmbamise trikk? No tegelikult see on nii üht kui ka teist, aga kuna seda projekti ikkagi rahastab lisaks ettevõtetele ka Euroopa kosmoseagentuur, siis tegelikult on selle selline mõte täielist täielikult olemas. Ja puidul on tegelikult potentsiaalseid rakendusi kosmosetööstuses küll. Sest Ühelt poolt on hea ja odav selline vastupidav konstruktsioonimaterjal millest saab valmistada nii satelliidi detaile. Aga võib-olla olulisem on ka see, et saab nagu hooneid valmistada maavälistes kolooniates ja puidu. Üks selline hea eelis kosmoses on just see. Ta koosneb madala aatomi numbriga materjalidest mis on suurepärane tegelikult kaitsmiseks kiirguse eest nii inimesi kui ka elektroonikat, mis on madala aatomi numbriga materjal. Näiteks on seal süsinikuühendeid natukene võib-olla ka vesiniku küljes ja lämmastiku ja muud sellist. Ja see kaitseb hästi. Jah, et kui teil on hästi kõrge energiaga kosmiline kiirgus, näiteks mingi prooton või heeliumi tuum, mis suure hooga lendab vastu satelliidikorpust, siis kineetiline energia muundatakse seale elektromagnetkiirguseks, mis jääb röntgenkiirgus ja gammakiirguse piirkonda ja see juba läheb korpusest läbi ja hakkab tapma seal elektroonikat. Aga kui me kasutame puitu või midagi sellist muud kerge aatomi numbriga materjali, siis nagu sekundaarne kiirgus on madalama intensiivsusega ja väiksema energiaga. Aga tuleb välja, et ikkagi päris täispuidust seda satelliiti ka ei ehita, et siin on ka muid detaile vaja. Jah, et ühelt poolt see puit ise tuleb ka eratöödelda, et selle jaoks on soomlased pannud peale sinna et mis ei lase puidul eriti haiseda seal kosmoses. Et sealt, kui gaasid välja tulevad, need Adsorpeeruvad uuesti optilistele pindadele näiteks ja rikuvad seal teised katsed ära. Aga satelliit ise muidugi jah, peab olema ikkagi metallist konstruktsiooni ümber ja kui nüüd satelliidil on kuus puidust paneeli, siis tegelikult on seal mingi 64 metallist detaili sees. Ja need metallist detailid ise tuli ka ära kaotada Ta nanotehnoloogiaga. Aga ütleme nii, et kui tegu on juba pisikeste täppisdetailidega, mis seal väga keeruka kolmemõõtmelise kujuga siis selliste detailide katmiseks tegelikult kommertsiaalseid tehnoloogiaid eriti ei olegi. Ja sealt tuligi mängu nagu Tartu ülikooli poolt patenteeritud uut kaitsekate, mis on mitme funktsiooniga ja mida õnnestus hästi just nendele detailidele peale panna. Aga see on nüüd päris huvitav, et satelliit on kosmoses lennanud ennegi ja mitte nad kõik ei ole puust, vaid, vaid ikkagi metallist seni olnud. Aga nüüd tuleb välja, et just selle satelliididetailide jaoks on vaja uudset katet. Miks nii? Just sellepärast, et need täpid, detailid, mis sinna sisse tehti, need on valmistatud kolmdee printimise meetodil metallist ja nad on tõesti nii keeruka kujuga, et sinna teisi katteid nagu peale ei saagi panna ja seni on kasutatud nüüd kosmosetehnika puhul alumiiniumdetailide Anodeerimist. Aga väga täpselt pisikeste detailide puhul seda meetodit enam kasutada ei saa, sest ta hävitab need täpsemad nurgad ja keermed seal lihtsalt ära. Ja sellepärast ongi nüüd laotehnoloogiat juba vaja kasutada. Anodeerimine on siis enam-vähem elektrolüüsiga seotud. No põhimõtteliselt jah, paned seal happevanni, paned elektrilise potentsiaali peale ja siis alumiinium konverteeritakse pinnakihis alumiiniumoksiidiga. Mis siis on natukene kulumiskindlam korrosioonikindel ja teeb seda pinda veidi puhtamaks. Ahah, aga nüüd see uus nanostruktuurne materjal milles see täpsemalt seisneb ja kuidas seda detaili pinnale kantakse? No põhimõtteliselt on seal edasi arendatud seda klassikalist Anodeerimisse meetodit aga nüüd see protsess ise on viidud läbi palju leedemates tingimustes, et ta ei hävitaks neid alumiiniumdetaili nii palju. Ja teises etapis on juba kasutatud nanotehnoloogiat. Et kui ta Anodeerite mingit alumiiniumdetaili, siis see pinnakiht on poorne alumiiniumoksiid ja kui te tahate nüüd väga head kaitsekatet saada, siis te peate need poorid millegagi ära täitma. Et tavaliselt pannakse sinna mingeid värvi sisse või lihtsalt keedetakse vees seda alumiiniumdetaili, kus alumiinium läheb alumiiniumhüdroksiidi poorid lähevad täis. Aga meie kasutame neid aatomkihtsadestus, et sinna pooridesse sisse viia mingit keraamilisi materjale, mis on kas elektrit juhtivad või hästi kõvad või mingite teiste vingete omadustega. Ja tulemuseks on siis hästi õhukene ja vajaduspõhiste omadustega. Et kas seda katet siis modifitseerida ka vastavalt sellele, kuhu seda on vaja vaja kanda, et satelliidi jaoks natuke teistmoodi kui kuskile mujale? Eks ikka jah, et satelliidi jaoks on meil see retsept kohandatud nüüd selliseks, et see kate paksus oleks seal paar mikromeetrit ütleme, kaks kuni kolm mikromeetrit ja et oleks võimalikult kõva, aga samas ka elektrit juhtiv. Sest kosmoses üheks suurimaks probleemiks on see, et dielektrilised pinnad kipuvad laaduma ja kuni selleni välja, et tekib mingi sädelahendus seal ja see mõjub elektroonikale laastavalt. Nii et detailid kosmoses võiksid olla ikkagi juhtivad. Kui suur töö see oli nüüd just et seda pikemaajalise uuringu tulemusi seniseid kohandada satelliidi jaoks. No ma ise olen arendanud seda katet vist juba mingi 10 11 aastat ja nüüd alles siis hakkab see kate nagu kosmosesse minema. Et see rohkem detaile läheb meil viisavutt sätiga ülesse ja mõni detail ka ESTCube-kahega. Ahaa, nii et ikkagi Eesti oma satelliit on ka mängus ja soomlaste satelliidi nimi on jah siis visa uudselt ehk sisse nimi viitab juba materjalile ka inglise keeles. Pikk töö olnud, aga nüüd esimesed katsetused lendavad lausa kosmosesse. Aga, aga järgmised rakendused võib-olla tulevad ka maisemad või mis väljavaated on sellel sellel meetodil ja materjalil? No põhimõtteliselt neid täppisdetaile ju valmistatakse kolm Debrintimisega ka maapealsete rakenduste jaoks, kus klassikalist Anodeerimist kasutada ei saa. Ja meie näeme just rakendus siin antud juhul nii droonitööstusest, näiteks robootika, lennutööstuses, autotööstuses ja võib-olla mujal ka. Kas ma saan aru, et põhiline märksõna kogu selle teema juures on aatomkihtsadestus, et see on see keskne? See see on nagu osa jah, sellest tehnoloogiast, et pigem ma ütleks, et üliõhukene funktsionaalne kate et mis teeb siis materjali paremaks, oluliselt paremaks, kui ta muidu on. Nii õhukest katet ei ole. Ei ole varem väga saavutatud. No eks neid õhukesi katteid on kogu aeg uuritud, aga millegi praktiliseni jõuda siis seal tegelikult tuleb teha meeletult tööd ja paljudest lahendustest ainult üksikud kõlbavad praktiliseks kasutuseks. Et antud juhul see ongi nagu Eesti üks suuremaid edulugusi selles osas, et jõutigi praktilise lahenduseni. Kas selle materjali kohta saab veel midagi iseloomulikku öelda ilma et, et mingisuguseid ärisaladusi ei reedaks? No ütleme nii, et seda katet on meil juba testitud ka Euroopa kosmoseagentuuris, kus tulistati seda Atomaarse hapnikukahuriga, et simuleerida nüüd neid madala orbiidi tingimusi. Ja nendest katsetest selgus, et tegelikult meie selle kattega suurt midagi ei juhtu. Et põhimõtteliselt, kui seal nüüd mikrometeoriidid kurja ei tee, siis kate ise Nacottomaarse hapniku suhtes võiks ikkagi kümneid, kui mitte sadu aastaid vastu pidada kosmoses. Ja eks nüüd ka see soomlaste puu satelliit näitab ära, kui hästi kate kosmoses vastu peab. Jah, et see on ka omaette põnev nagu katse puit ise kindlasti peaks reageerima Atomaarse hapnikuga kosmoses ja mustaks minema aja jooksul. Aga kuna seal on nanokate nagu peal, et siis see protsess võiks olla ikka kõvasti nagu allasurutud. Ja seda üritatakse seal nagu kosmoses reaalselt jälgida ka. Et sellest satelliidist läheb välja selline pisikene kaamera, mis teeb silti sellest puidu pinnast. Ja hetkel vist tundub jah, et see esipaneel, mis seal nagu olemas saab, et seal osa on ilma katteta ja osa on katega, et siis seda muutust võib-olla siis isegi näeme nagu reaalsete fotode pealt. Puidu peale on siis soomlaste kataja ja eestlaste kate on, on alumiiniumdetailidega just satelliidi kohta ei tea kunagi, millal ta täpselt üles lendab, aga, aga mis plaanid praegu on? No eks nende satelliitidega ongi niiviisi, et kuna seda asja rahastab ikkagi osaliselt Euroopa kosmoseagentuur, siis neil on tähtajad nagu peale pandud. Ja tundub, et, et järgmine aasta võiks viisa Woodsat ikkagi kosmosesse juba lennata. Selge, nii et jääme siis sedagi põnevusega ootama ja ja loodame, et ka Tartu Ülikooli füüsikainstituudi teadlaste nanomaterjalil on edaspidi võimalused. Noh, me näeme juba kosmilised, aga et rakendusi tuleb siis nii kosmoses kui ka maa peal. Aga praegu seda juttu ajasin. Maido Merisalu. Tänases saates oli juttu Bubast kikist ja puust satelliidist. Juttu ajasid Eva Liina Asu, Garciyaa, Pärtel Lippus, Maido Merisalu ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
