Teadust kõigile 100 aasta sajud said selgesse süsteemi ja Piia Post räägib täna saates Põhja- ja Baltimaade ekstreem sademe rütmidest. Tuleb välja, et ka leivahallitusest võib veel saada head nahka ja sellest nahast võiks teha kasvõi mõne väikese kotikese. Ivo Heinmaa räägib uudse materjali peal tehtud tuumamagnetresonantsuuringu-ist. Mõlemad saatekülalised on muide füüsikud üks Tartu ülikoolist, teine keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist. Nii et füüsika on tõepoolest üks lai ja mitmekesine teadvus. Mina olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Eestis on nüüd jälle lumi maha sadanud kella jaoks ootamatult, kelle jaoks oodatult ja nagu lumega tihti võib juhtuda, et kui teda palju sajab, siis tekib teinekord suuri probleeme. Igapäevaelus mäletan mõne aasta tagant ühte juhtumit, näiteks padaorus, kus autod jäid tee peale. Ei saanud edasi ega tagasi, aga ka teistel aastaaegadel siis kui, kui sajab vihma, lume asemel ka ka vihm, kui teda palju sajab, siis võib elu seisma jääda mõneks ajaks mõnel pool. Ja nüüd teadlased on ka neid asja tähele pannud ja uurinud põhjalikult, eriti nüüd just Põhja- ja Baltimaades viimase sajakonna aasta jooksul ette tulnud suuri sadusid. Täna sellest räägime Piia postiga, kes on Tartu Ülikooli füüsikainstituudi meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor ning koos oma balti- ja Põhjamaade kolleegidega siis nüüd ajakirjas tööna lohvydrolodil Christian Houstonis avaldanud Asjakohase artikli. Millest tekkis vajadus või mõte võrrelda just neid maid meie sõbralike naabermaid sademete hulga, statistika koha pealt? Et miks just Põhja- ja Baltimaid ja noh, eks me oleme siin koos kõik ühes piirkonnas ja sademed on tingitud sellest, et meil on pilved, pilved ulatuvad teatud piirkondadesse, on sagedasti kaasnevat mingite tsüklonitega, millel näiteks mille ulatus atmosfääris või maa kohal on Suurusjärgus tuhatkond kilomeetrit, mis tähendab seda, et tegelikult ilmselt ongi mõtet uurida sademejaotusi või ka teisi meteoroloogiliste suuruste jaotusi just nimelt rohkem regionaalselt, mitte niivõrd riigipõhiselt, ainult, sest meteoroloogia ulatub ju üle riigipiiride. Ja ajajärguks valiti siis möödunud sajandi algusest tänapäevani. Nojah, siin on 1901, on see algusaasta noh, tegelikult ka Eestis on ju mõõtmised juba 19. sajandi lõpust olemas ja loomulikult Põhjamaades samamoodi ja veelgi kauem. Aga see alghetk, kui aasta on määratud sellega, kui ei ole ainult mingi üks jaam vaid neid jaamu on juba rohkem, sest meil on siin välja joonistatud kaardid. Ehk me vaatame tegelikult regiooni keskväärtusi või keskmist muutlikust, vaid me vaatame ikkagi ka see, et kuidas eri piirkondades seal on siis padusadude või väga suurte sademete ja autos ajas on muutunud. Mida te selles uuringus siis täpsemalt vaatasite, sest neid andmeid on kogutud, need andmed on kuskil kirjas, need tulinad sealt välja otsida ja ja omavahel võrrelda ja ka analüüsida, kuhu nüüd oli seekord see pilk suunatud. No eks sellised ekstreemsed sajud on väga olulised paljude eluvaldkondade seisukohast näiteks noh, põldude üleujutused või siis ka teede ära Uhtmised, noh, selline me tegelesime siin praegu ööpäevaste sademetega ehk 24 tunniste sademe Maximumidega. Et need ei ole väga lühiajalised, meil on plaanis tegelikult ka artikkel kirjutada sellesama seltskonnaga sootuks lühematest ajavahemikes, sealt alates tunnist mõnest tunnist kus siis ka need ohtlikud nähtused, mis nendest sademetest tingitud, võivad olla või need mõjud nende sademete mõjud võivad olla natuke teistsugused näiteks linnakliimaga seostatavad või äravoolude ummistumise ülevooludega, noh, nagu need Tartu viimase aja sellised suured sademed on kaasa toonud, et aga, aga selles artiklis on jah need 24 tunni sademed mille puhul siis, nagu ma ütlesin, nagu teeks, põllumajanduses on kindlasti võib see oluline olla teed ära Uhtmise puhul, et need on natuke teised, teised ohtlikud nähtused, aga kui me vaatame nagu seda piirkonda suuremalt siis tegelikult, et noh, meil on olemas, eks ju, ka Norra Rootsi. Et nendes piirkondades, kus on mägised, on neid äravoolud, kokkuvoolud on, võivad olla väga suured ja, ja ka need ühe ööpäeva jooksul kogunenud sademed võivad tuua kaasa väga ohtlikke nähtusi. Et meie Eesti kontekstis võib-olla noh, jah, sõltub sademe hulgast. Aga seekord otsisid ta siis välja igast mõõtejaamast või piirkonnast iga aasta kohta selle päeva, kus oli kõige rohkem sademeid olnud. Jah, siin on 724 jaama, on, on kokku selles, lühiajalises uuringus on siis 1009 69.-st 20 tuhandete 20.-ni ja pikaajalises uuringus on 138 jaama, et kõigis nendes jaamades on siis igapäeva kohta sisuliselt olemas mõõdetud sademed ja vaadatakse siis iga aasta kohta igas jaamas absoluutne maksimum ja vaadatakse, et kas need maksimumid on siis kasvanud, aja jooksul, ei kahanenud ja sealt saab siis arvutada ka selliseid asju nagu erinevate korduvus perioodide jaoks korduvus, tasemeid näiteks et võetakse viie aastane korduvusperiood ja vaadata Nendesamade aastaste Maximumide alusel, vaadatakse, et kui sagedasti või mitte, kui sagedasti või missugust väärt just need vihased sajuhulgad siis ükskord võiksid ületada või vähemasti üks kord veskit ületada, nii et noh, need on seal kogu selle piirkonna jooksurus järgus 40 50 millimeetrit võiks tulla ükskord 50 aasta jooksul viie, viie aasta jooksul. Jah, just viia kogu piirkonnas, niisugune keskmine on 30 kuni 50 on aga, aga muidugi norra lääneosa on seal ikkagi ületab 70, et seal on see sademe kliima hoopis teistsugune. Ma nüüd ikkagi ma tahaks nüüd päris täpselt aru saada, et mida, mida see asi näitab, et see, see arv millimeetrit aastas või päevas, eks ole, jah, päevaselt millimeetrit päevas, et kui sageli sa siis kordub või mida sa õige nüüd. Kas need väärtused, mida ma välja ütlesin, eks ju see 40 kuni 50 millimeetrit see tähendab seda, et nendes konkreetsetes jaamades, kui seal 40 siis selles konkreetses jaamas on väga tõenäoline, et üks kord viie aasta jooksul ületatakse see nivoo ehk siis kui noh, näiteks siin, kui Eesti peal konkreetselt võtta, siis noh, kõige kõrgemad väärtused on siin Võrus näiteks, et seal on see isegi üle 50 et aga aga et siin lääne saarestikus, eks ju, on see kuskil 30 ainult nii, et et üks kord viie aasta jooksul sajab ühe tunni jooksul nii palju vihma. Ehk siis noh, see on sisuliselt kas kolm sentimeetrit või viis sentimeetrit, kui sentimeetriteks ümber teha ühe päeva jooksul ühe päeva jooksul. Aga nüüd juba natukene siin, geograafiast saime aimu, et Norras on rekordsajud siis tugevamad päevases lõikes kui, kui mujal. Ja, ja see on ka huvitav, et see regioon tundub ju maailma mastaabis suhteliselt väike aga ikkagi nii-öelda põhjast lõunasse ja idast läände need erinevused siin ilmsiks tulevad. Jah, siin on väga selge, üks asi on see, et põhja-lõuna vahel on see erinevus seal ööpäevastes sademete salati on, et soojemates piirkondades sajab natuke rohkem, eks ju, seal temperatuuri ja niiskussisalduse õhuniiskussisalduse omavaheline seos, et mida soojem, seda niiskem. Et see on niisugune väga üldine seos, nii et see tuleb siit ka nendelt kaartidelt väga selgelt välja. Aga muidugi, miks see ida-lääne suur erinevus on, et tegelikult näiteks selles uuringus on ka, et ei vaadelda Norrat nagu ühtse piirkonnana, vaid vaadataksegi kõik ülejäänud riigid on nagu eraldi ühed piirkonnad lihtsalt aga, aga et lääneosa eraldi idaosa eraldi, sellepärast et see lääneosa Eksu piirneb meil siin Atlandi ookeani erinevate meredega, ütleme niimoodi ja, ja loomulikult, kuna meie laiuskraadil on üldine õhuvool läänest itta, siis tsüklonitega kandub see niiskus Atlandi kohal. Eks ju, nüüd Skandinaaviasse noh, mingil määral ka saab oma osa muidugi siin Taani, aga mitte mitte nii tugevalt. Sellepärast et Norras mängib kaasa ka reljeef, eks ju. Et sealt hakkab mäestik tõusma üsna rannikul ja see surub, eks ju, need sademed kohe või pilved kohe üles ja seal on see sademete tekkeprotsess palju tõenäolisem. Ja noh, siin viimasel ajal võib-olla on ka selline moesõnal atmosfääri jõed, et ilmselgelt osad neist väga suurtest sademehulkadest ööpäevastest on seotud atmosfääri jõgedega seal Norras jõed põrkavad vastu mägesid. Jõgi tähendab tegelikult seda, et see on nagu selline katkemata too vool, et muidu muidu me teame, tsüklon on sedasi, eks ju, et on soe sektor külmsektor, eks ju, et õhk tegelikult pöörleb seal see ühesugune õhumass sarnaste omadustega õhumass ei, ei jää nagu ühele alale pikalt püsima, vaid et noh, tuleb järgmine õhk noh, nii nagu me siin juba viimase ööpäeva jooksul oleme näinud, et et kuidas oli vahepeal külmena, kuidas nüüd on soojena, kuidas kohe tuleb torm ja nii edasi. Et see on nagu tavaline, aga kui, kui selles, kui atmosfääri tsirkulatsioon on niimoodi seiskunud ütleks niimoodi või blokeeritud. Et see väga noh, troopilistel laiustel sisuliselt troopilise mere kohalt tuleb siis see niiske õhk sihukese kitsa joana jõuab rannikule, siis seda nähtust kutsutakse siis selleks atmosfääri jõeks ja see võib kesta siis nagu pikka aega järjest, see tähendab pikka aega see on siis ikkagi noh, suurusjärgus mitu ööpäeva võib see kesta ja kas atmosfääri jõgi toob tihtipeale vihma? No ikka jah, vihma, enamasti vihma ja ka neid Norra lääneranniku sademed on valdavalt väga suured sademed valdavat vihmana sest need on sellised kuud veel, kus on enamasti vihma. Aga nüüd me vaatasime natukene seda geograafilist jaotust, aga, aga ajaline mõõde on ka uuringul tähtis. Kas vihmasadude muster on, on Põhja- ja Baltimaadesse aja jooksul muutunud? Õige vastus on, et on muutunud, aga, aga ütleme niimoodi, et tavaliselt tahetakse siin teada, et kas seal mingi sihuke ühesugune ühesugune tendents, et, et kas näiteks need sademeid on suurenenud või vähenenud siis nagu sellest pikaajalisest uuringust, see, mis seal 120 aastat on, sellest on väga selgelt näha, noh, mida ka enne on tegelikult teada olnud, et sademetes on sellised 30 kuni 50 aastased perioodid kui siis või noh, paarikümne 50 aastased perioodid, kui on rohkem sademeid, kui on vähem sademeid. Ja noh, siin muidugi on neid perioode omavahel, nii et noh, siin on ka see aegrida niimoodi kümneaastast Guteks laiali jagatud, need on kaks teistkümne aastakut ja see on näha ka, et et poolt see mediaanväärtus nendes nendes aastastes maksimumi idest. Et see kõigub suhteliselt suures ulatuses ja ja noh, Eesti on siin millegipärast väga eripärane, et kui siin näiteks suures osas sellest piirkonnast on olnud maksimum kuskil kolmekümnendatel siis Eestis on olnud just see maksimum alles neljakümnendatel. See on siis 1900-ga algavatel. Aga noh, see on ka väga selge, et siinse viimased viimane aastakümme ja on, on need ka mediaanid on kasvanud. Kas siin teatavat Läbivat suunda juba selle 100 sajakonna aasta peale Me võime märgata, no see on ju seotud meil selle kliimamuutuse küsimusega või on need kõikumised siia-sinna ja, ja sellist läbivat tendents ei olegi märgata. Jah, see õige vastus ongi, et läbivat tendentsi tegelikult ei ole, nagu ma ütlesin, et, et läbivaid tendentsi me võime vaadata nagu sihukeste lühiajaliselt perioodide kohta et kui meil on seal 30 aastat, eksi on, tõuseb näiteks sademete hulk ja et ka see viimane ots, eks ju, et mis siin 2020. ära lõpeb, et et ka ka selles osas on peaaegu kõigis kõigis ja nendes riikides siis tõusnud see ekstreemsademete mediaan näiteks. Aga, aga noh, nagu see sademete ise ära ongi just nimelt see, et seal selle 120 aasta jooksul tegelikult ei ole sihukest selget trendi üldiselt. Et kohe kordan vähem, kordan rohkem, aga selliseid 30 kuni viiekümneaastased tsüklid on jah, just selgelt, aga mida me sellest siis nüüd kõigest võime järeldada? Sellistel uuringutel on kindlasti ka praktilist väärtust jah, nendest sellistest aasta maksimum, millest arvutatakse niinimetatud disain, disainvihmasid või disain väärtusi mille põhjal tegelikult noh, mitte küll just see ööpäevast summade puhul meil Eestis ilmselt neid rakendusi, nagu ma ütlesin, väga palju ei ole. Aga aga kindlasti on noh, kui meil siin räägitakse näiteks sellisest asjast, et et Põhjamaade veereservuaarid on hetkel tühjad, on ja, ja sellepärast ei ole hüdroenergiat ja nii edasi, eks, et põhjamaades tegelikult On see hüdroloogia väga-väga oluline teadussuund, sest majandus sõltub väga tugevalt sellest. Ja, ja sealt arvutatakse jah, tõepoolest, eks ju siis need sellised väärtused, mille järgi saab projekteerida tegelikult siis seda liik noh, ehitisi ütleme niimoodi, et, et selleks, et nüüd neid äravoolusid siin linnades projekteerida, siis peavad olema need akumulatsiooniperioodid palju lühemad, et seal näiteks võrreldakse omavahel ainult 20 minut sademeid, et me siin praegu võrdleme, eks, 24 tunni omi, aga ma saan aru, et, Et ilmaandmeid on kavas veel edasi uurida neid, mis pika aja jooksul on kogutud meie piirkonnas ja siis on kavas teha ka selliseid lühemate aegade maksimumi võrdlusi. Jah, siin sama seltskonnaga me, meil see on meil tegelikult juba kirjutatud ja, aga ei ole nagu ajakirjas ei ole tagasisidet tulnud, on et nüüd need lühemad akumulatsiooni või kogumisperioodid, nii et näiteks tunni kahe tunniaastased maksimumid samamoodi vaadeldes neid. Ja et vaadata, et kas seal on mingit reeglipära selle piirkonna muutustes et see on plaanis ja siis üks artikkel on plaanis veel ka vaadata, et aga kuidas kliimamudelid mis lähevad tulevikku, et kuidas nendes on need tendentsid ja noh, tegelikult õige on neid kolm artiklit vaadata koos sellega pärast, et need kaks artiklid nende kaudu on tegelikult kogutud andmed, sest me ei saa minna tulevikku Pole, mineviku andmeid kliima kohta. Nii et, et nendesamade mineviku andmetega saab kontrollida, eks, et kuidas need kliimamudelid meie piirkonna jaoks töötavad ja sellest lähtuvalt siis seletada lahti kaaned, tegelikult tulevikku minevad prognoosid. No need artiklid ei ole veel avaldatud, aga kas enam-vähem juba on teada, et mis, mis sinna, mis sinna kirjutada? Ei, me ei, me ei avalda, me ei avalda, aga, aga ma arvan, et siit sellest artiklist on kindlasti üks huvitav asi, mida enne pole uuritud, on see, et mis kuus, see aastane, maksimum esineb, sest me teame tegelikult, et noh, et selle globaalse soojenemisega kaasneb ka see, et Meil see soe aastaaeg muutub pikemaks Eestis, kevad algab varem ja sügis lõpeb hiljem. Ja noh, siit on näiteks just nimelt seda leitud piirkonnas üldiselt need ekstreemsed sademed, aastane, maksimum ööpäevases sajus on muutunud hilisemaks. Et noh, meil muidugi Eestis võib olla näiteks juunis-juulis või augustis ja, ja need juuni ja juuli on enamasti siis Mandri-Eestis ja August siis saare rannikut ja niimoodi aga, aga Norra läänerannikul näiteks on need maksimumid sagedasti septembris, oktoobris just ka seal on see maksimum jäänud natuke hilisemaks. Varasematel aastatel on olnud, et see on küll nagu üsna selge tendents ja kas see on siis nüüd seotud kliima soojenemisega, see on ilmselt tõesti seotud kliima soojenemisega. Niisugused muudatused ja samaks jäämised on meil siis sademete Maximumidega, Põhja- ja Baltimaades viimase 120 aasta jooksul. Ja seda kõike on kasulik teada ka väga praktilisest vaatepunktist ja ajasin juttu rahvusvahelises uuringus osalenud Piia postiga. Kuigi hinnad lähevad üha kallimaks, viimastel kuudel küllap varsti ka toiduhinnad teevad hüppe kuid sellest hoolimata juhtub tihtipeale, vähemalt seni on juhtunud, et natuke toitu jääb ka üle jääb söömata, läheb võib-olla halvaks hallitama ja siis on ju natukene kahju seda ikka ka ära visata. Nüüd on teadlased leidnud võimaluse. Kui nüüd natukene lihtsustatult öelda, siis kuidas hallitanud leivast saaks teha nahalaadset toodet ja nahale, sest tootest omakorda siis kunstnahast asju. Niisugune leidus on teadlastele praegu siis väljatöötamisel. Ja kogu selles uuringus, mis nüüd käimas on olnud, on osalenud ka üks eesti teadlane Ivo Heinmaa. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur, kes tegelikult ei ei ole otseselt ei leivateadur ega leivahallituse teadur ega ega ka mitte kunstnahateadur, vaid füüsik kes tegeleb niisuguse nähtusega nagu tuuma, magnetresonantsi ja selle kasutamisega aine omaduste uurimisega. Ivo Hein vangilaboristuudios. Kas ma nüüd enam-vähem nii-öelda populaarteaduslikul tasandil kirjeldasin seda toimuvat laias laastus õigesti? Jah, nii ta, nii ta umbes välja kukkus. Et see oli päris huvitav töö, et see tehti Borase ülikoolis. Peaettevõtjaks oli üks väga tubli naisterahvas, professor akramsamaani ja poorase ülikool Rootsis. Ja töö eesmärgiks oli jah, saada kontrollitud viisil tekstiilimaterjal leivajäätmetest seente kasvamisel tekkinud nendest biopolümeeridest. Materjali oodati jah, niukseid, nahalaadseid, nahalaadseid omadusi. Ja, ja kõik, kõik need protseduurid, kuidas seda nahka tehakse, olid siis väga-väga niux rootsi korralikkusega kirja pandud ja ja, ja väga detailselt, kuidas, kust saadi leivad saadist, seemned, leivad, saad sellest supermarketist, mis seal nende juures on ja Burase supermarketist just just. Ja siis, ega see nii jämedalt üteldes protseduur väga keeruline ei olnud, et tekkis leiva lahus kuidagi prepareeriti pandi sügavkülma süsteeti seinte külm mingile vetikale, siis. Selge, et leiba ei lastud mitte kapis minna hallitama, vaid pandi need seened ikka sinna viie peale. Õige õige on ikka õiged seened ja. Vaat, ja ja siis pandi nad sinna sügavkülma ootama ja tehti nendega igasuguseid katseid ja ja, ja tundus, et et kui nad olid seal leivaga ja kaks päeva nagu koos olnud need seened, siis, siis võis neid niukseks kilelaadseks asjaks teha, umbes nagu paber laotatakse mingisuguse aluse peale. Ja, ja siis kuivatatakse ja, ja ongi nagu peaaegu et valmis seal tegelikult olid prod, protseduurid olid, olid tunduvalt keerulisemad sellepärast et et nad taheti, et sel sellel polümeerile oleksid siukseid, et noh, omadused, et nad, et ta ei oleks liiga liiga rabe, mis läheb katki, siis ei saa temast midagi mingit tekstiili õmmelda või. Ja siis noh, selle selle v hülgamise jaoks tarvitati ka glütse rooli, oli seal öeldi, et nad leotavad seda kuidagi seal glütse roolis ja ja siis siis, kui kõik see valmis siis artiklis demonstreeritakse, et sellest saab teha noh, näiteks telefoni Ta või rahakott või, või midagi, midagi sellelaadset avarii, vaid päris veel mitte. Kas ja võib-olla see ei ole, see ei olegi nii kaugele ja aga noh, nad mõõtsid ka kõik need mehaanilised omadused ära ja, ja, ja tõmbetugevused ja need tundusid, et need on kõik noh, nihukeste tüüpiliste plastmasside kanti sinna nüüd. Kas materjali ise jääb, näeb ka välja natuke nagu plastmassis. Ei ei, ta on tants, niisugune tähendab pigem jah, nagu niuks sõbraliku kummisem vähemalt ja need proovid, mida mina kasutasin seal, seal on nagu nagu niuksed, niuksed, niuksed, pehmemad on nad kui niukene. No kui ikka reklaamitakse nahana mitte plastmasinad, siis siis peaks Ja, ja ta on niisugune küllaltki niuke niuke niukene, niukene, pehme, ütleme nii. Ja noh, mina sattusin sinna sellesse töösse täiesti nagu juhuslikult, nagu nagu nagu tavaliselt. Sain paar kuud tagasisõbrad sealt Helsingist. Doktor Andrew ruut küsis, kas ma ei saaks teha mõned süsiniku tuumaresonantsi spektrid. Et seal poorases on inimesed nagu hädas, nad tahavad teada, kuidas need ütleme, Daniiniga protseduurid või Lütse rooliga protseduurid, kas need mõjutavad selle, selle biopolümeeri siis struktuur ja, ja kui, siis kuidas ja ja noh üldiselt on struktuurid suhteliselt keerulised, kõik need biopolümeerid on, on üsna üsna keerulised. No eriti kui veel mingi konkreetse seeneliigi pealt tahetakse Ja, ja ega see, ega see perspektiiv väga-väga helge nagu ei tundunud, aga aga noh, ega seal teisi meetodeid ka ei ole, kuidas seda teada saada, on olemas veel Maspektrameetria, kus, kus tehakse kõik katki ja siis vaadatakse, mis seal, mis seal on, aga, aga noh, see struktuur on ka oluline, kes kellega käib. Ja tuumaresonantsi, ma ei tea küll ühtegi nihukest adekvaatset meetodit. Aga nüüd tahaks natukene rääkima, aga kuidas selle tuumamagnetresonantsiga siis täpsemalt vaadatakse, ain ehitust? Esimese hooga võiks ütelda, et see on väga lihtne, pannakse Petromeetris ja, ja noh, tahke keha, tuumaresonantsi tehakse siinkandis maid, ma ei teagi, kus see lähem kant oleks, kus seda, kus teha mõistetakse. Aga Meil on väga pikad traditsioonid. Ma arvan, tahk tuumaresonantsi uurimised algasid, eriti orgaanika hakkasidki Parmaid, professor Lippmaa ajale alates 70.-te aastate algusest või nad olid üsnagi suured pioneerid seal selles vallas. No Helsingis oli ka päris päris tubli rihm, aga nüüd nad nagu ei ole nagu märganud, et nad väga aktiivsed oleks. Ja süsiniku tuumaresonants tähendab seda, et et peab olema väga tundlik mõõteriist. Sellepärast et süsiniku protsent sellisel süsiniku C 13 isotoobi protsent on ainult üks protsent kõige suudabki ja seda tulebki ehkki mõõta ja, ja selleks, et saada natukenegi signaali juurde, sest tavaliselt kasutatakse nii-öelda polarisatsiooniülekannet, et prootonid, mis nende sisinikega seotud need on 100 protsenti ja neil on suur polarisatsiooni, siis raadiotehnikatrikkidega saadakse nagu Se polarisatsiooni üle kanda ka süsiniku, niiet ideest saaks nagu umbes neli korda suurema signaali tugevust. Ja siis on, siis on igal süsiniku lon, kui me selle spektri kätte saame, me peame veel maagilise nurga all seda pööritama panema, sest et kui, kui, kui me seda kõrget lahutust sel kombel ei saa teha, siis siis on kõik kõik jooned nagu annavad ühe mäe, millest ei saa nagu midagi teada. Aga laias laastus põhimõte on siis selles, et, et pannakse kogu see uuritav materjal tugevasse magnetvälja ja siis sealt see mõjutab neid süsiniku aatomituumi. Seda mõju on siis võimalik näha ja need aatomid Iga süsiniku on, on oma keemiline ümbrus ja see, see keemia ümbrus nihutab seda lokaalset välja, mis selle süsiniku tuuma peal on nii palju, et et me juba teame, kus, kellega ta seal materjalis või molekulis nagu koos käib. Ja no nii lihtne see asi ongi, et nüüd noh hea asi on teil selle tuumaresonantsi puhul see, et et ta on nagu võrdeline, kui on rohkem neid süsinikke, ütleme seal metüüli süsinikke, siis on ka signaal suurem ja, ja, ja kõikide nende süsiniku keemilised nihked nii-öelda sagedused, need, et need sõltuvad täpselt sellest keemilisest ümbrusest kõvas kehas on muidugi veel häda selles, et see keemiline nihe sõltub veel igasugustest niukestest struktuuri, peensustest, kui kui see molekul on pakitud ühtemoodi, siis tal on ühtemoodi keemilised nihked. Kui ta on natuke teistmoodi, siis tal on pisut erinevad ja seetõttu on siis nagu noh, see lahutus ei ole nii nagu vedeliku tuuma resonantsis, kus kus lahutus on, ütleme seal 10 miinus kaheksa või midagi niisugust. Ja siis nad saavad seal ja seetõttu on tundlikkus ka väga kõrge. Noh, mis seal noor kolleeg tegi hiljuti tervise instituudile tööd, kus, kus uuriti uriini, siis mingid 100 proovi ja ja siis need proovikogujad ütlesid, et patsiendid ei tohiks nagu hommikul kohvi juua. Aga tuumaresonantsi spekter ütleb, et kõik ei olnud seda nõuet täitnud, et kohv oli seal. Kohtasin. Ja kuna need orgaanilised ained kaasa arvatud siis kofeiin ja need seeneseenematerjale ja selle lisaained on ju põhinevat süsinikku, et siis siis just süsinikuvaatamisele. Me saame saamegi selle struktuuri pärisest. Tera, ja mis jah, jah, no vähemalt enam-vähem ideaalis kui on väga keeruline, siis, siis on siis on siis on vägagi aga enam-vähem ikka kui isegi, kui me teada sealt, mis on, mis seda, kas midagi muutub, seda on nagu lihtsam leida ja nii, nii see oligi, et võtsime seal noh, päris paari prooviga ei saanud hakkama, aga, aga, aga ikka nagu noh, nüüd saab. Proovi saab ka, võtan mitut moodi, selles mõttes, et siis näeb ühe ja teise külje pealt, noh, näiteks seesama polarisatsiooniülekanne, mida ma millest rääkisin, sellel on jälle see, see puudus, et et need süsiniku, kus läheduses ei ole prootoneid, nendelt pole satsioon üle ka üle ei kandu, need võivad nagu mängust välja jääda, siis tuleks nagu teha ka ilma polarisatsiooniülekannete spektrit ja ja siis on teil siis on veel sellised nüansid, et noh, näiteks seal glütse rooli molekul, see, see on väga-väga vedel. Ja, ja seal on jällegi ka, et selle polarisatsiooniülekandega ei tule kõik asjad välja ja ja, ja, ja seal on veel niukseid trikke, kus saab selle, selle nii-öelda liikuva dünaamilise molekuli kohta ütelda. Kas seal on kaks prootonid, üks prooton, kolm prootonite küljes et, et seal nagu natukene seda struktuuri peenemalt vaadata. Ja noh, ega me, ega me nüüd väga palju selle struktuuri kohta ei saanud ütelda, aga seal probleem oli see, et et ta nii on. Kas, kas seda niin muudab tuuri või ei muuda ja ja meie vastus oli, et, et muudab seda just seal alifaatses osas olid nagu selged erinevused näha. Need on niuksed, Tseehaagahetseeaa kolmet. Nii et oli näha, et lisaainest nimega ta niin oli selles mõttes kasu, et midagi muud. Muutus muutuse suunaga rahule. Ei, ei muidugi et neil on nagu noh, kuna see, nende põhiaur läks ikkagi selle materjali tootmisel ja, aga, aga see, et see, no kuidas tuur selle sellega siis seotud on, see, selle nad panevad lihtsalt kõrva taha, et kui nad järgmine kord teevad mõne muu seenega, et siis neile oleks nagu midagi midagi võrrelda. Nii see seene nimi on siin ka siis risopus Telemaar. Jah repliik teose, mis Ensel just see toodi kuskilt. Tööstuslik, kas Hollandis või sealt kandist. Aga siis. Tekib ju kohe see küsimus, et kui ma siin alguses rääkisin, et, et me saame võib-olla siis pahaks läinud leivast selle seene kätte kas sinnamaani see asi võib ka siis tulevikus minna, et ikkagi kuskilt nii-öelda päris toidujäätmetest me saame siin ehitada mobiiltelefonikotikesed. Tegema. Ma ei julge siin küll roheliste pahameelt nagu nagu enda peale tõmmata, aga aga mulle tundub, et et see, see on, see on liiga kallis, parem noh, nii nagu ajaloost selle leiva saab ju sigadele sööta Ta ja siis läheb ta täiesti asja ette ja teha neid rahakotte. Mis sigadelt jälle ülejäänud või midagi niisugust, et aga, aga kindlasti on sellel asjal mõte selles, selles plaanis, et sellist sellist materjaliteadust tehakse väga vilkalt praegu, kus kasutatakse, ütleme tselluloosi modifikatsioone, siis noh, nagu teada juba juba või sellest kolmandast põlevkivijaam sinna kavatsetakse panna, teha seda õli, mis saadakse mingist mingitest orgaanilistest jäätmetest. Nii et see, see tegevus ei, ei ole mõttetu, vaid ta on ikkagi nagu ühesõnaga selle tegevuse käigus selgub, mida saab ja mida ei saa ja, ja need biopolümeerid, nad on ikkagi no kasvõi kasvõi seal seintes, mis, mis see põhiline aine on, sekitiin, see on ju teada looduses päris päris tubli aines on kõik need krabid, nende kõvad kestad, rääkimata siis noh, need ajaloolised triloobiit ja need, need, need on, need on kõik ikka päris kestvad materjalid, et neid saab kindlasti kuidagi tarvitada. Tegelikult jah, nagu ma ütlesin, need selle sedalaadi materjalidega tegeldakse väga-väga vilkalt ka meil siin Tehnikaülikoolis on, on need tekstiiliuurijad vaatavad, kuidas tselluloos on väga levinud materjalid et seda lisada või, või, või selle abil mingi mingid asjad ehitada. Nii et need on ikka, see on niisugune väga tugev polümeer. Jah, näiteks seintest majade ehitamisest on meil siin ka laboris juttu olnud, sellega tegeldi ka meie. Jagad seda jah ja, ja on, on selline. Muidugi seesama põhimõtteliselt on, ma arvan, seesama asi isegi kretiin, mis seal töötab, et see muidu see seen tõenäoliselt, mis metsast korjata ei ole, väga tugev materjal. Aga, aga kui teda õigel söötmel nagu, nagu kasvatada, siis saab sealt ilmselt niukseid polümeeri, mida, mida ehk õnnestub kuidagi kasutada. Aga täna rääkisime siis sellest nii ja nüüd ma natuke liialdan, kuidas hallitanud leivast saada, rahakoti valmistada. Aga kes täpsemalt kuulis siis siis teab täpsemalt ja vestluskaaslaseks uuringus osalenud Ivo Heinmaa uuring on avaldatud, ajakirjas soosis kontsuation anud Riisaiklik. Tänases saates oli juttu sajandi sadudest ja hallitusest, nahast juttu ajasid Piia Post, Ivo Heinmaa ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
