Pärnu lahel kuulutavad kevadet jäämäed ja saabuv meritint. Seda inimesed ootavad, et ega see telefon on küllaltki  punane juba viimased kaks nädalat. Keskmiselt kasutab üks Tallinna restoran umbes 1000 karpi  nädalas toidu kaasa müümiseks. Pärast kasutamist rändavad need aga otse prügikasti. Ühekorra nõude aeg hakkab läbi saama. Ohustatud jõevähk on Eesti ainus kohalik vähiliik. Kas teadsite, et ühekordsed plasttooted moodustavad ligi 50  protsenti meie meredes leiduvast prügist  või et Eestis kasutatakse igas tunnis umbes 8000 ühekordset kohvitopsi. See on tohutu keskkonnakoormamine ja ressursside raiskamine. Eesti on võtnud endale kohustuse vähendada lähiajal  ühekordsete plastist joogitopside ja toidupakendite kasutamist. See võib viia nende tasuta jagamise lõpetamise  või täieliku keelustamiseni. Juba praegu on turule ilmunud mitu ühekorranõudele  alternatiive pakkuvat ettevõtet. Eestis toimub igal aastal umbes 600 avalikku üritust,  kus tekitatakse ainuüksi ühekordsete topside kasutamisega  umbes 68 tonni prügi. Kui lisada sinna juurde veel nõud ja söögiriistad,  on prügikogused veelgi suuremad. Prügi ringlussevõtuks Eestis võimalused puuduvad,  mistõttu lõpetavad ühekordsed nõud oma viieteistminutilise elukaare,  põletusahjus või prügimäel. Õnneks on paljud üritused üle läinud pandisüsteemile. Panditopsi. Teenus on siis kordus kasutatavate nõude lahendus  renditeenuseürituse korraldajatele ja üritusel  siis müügipunktide kaudu topse müüvatele ettevõtetele. Miks. No puhtalt sellepärast, et nii joogipakkujad kui  ka siis ürituste korraldajad ise pöördusid meie poole,  et kuulge, nii enam ei saa, see ühekordsed topsid  ja kausid ei ole lahendus, see ei ole keskkonnahoidlik. Ja kas on mingit alternatiivi ja miks mitte  siis proovida seda teha meiega, et kuna me nagunii juba  pandisüsteemi eest laiemalt ju Eestis vastutame. Kuidas see süsteem üritusel käib, et ma tahan endale osta jooki,  siis ma saan koos sellega selle topsi ka. Ja külastaja vaates, see on hästi lihtne,  samamoodi nagu traditsiooniline taarasüsteem meil toimib. Ehk siis külastaja läheb, ostab oma joogi  või söögi, maksab selle nii-öelda toote eest,  mida ta ostab ja maksab, samal ajal ka selle topsi eest  pandi raha topsi pandi raha on kaks eurot  ja pärast, kui ta on oma joogi ära tarbinud,  siis ta läheb, tagastab selle kas teeb seda  siis näiteks sellisesse automaatsesse masinasse  või tagastustelki, kus teinekord on siis inimesed,  nagu on käsi, vastuvõtus, inimene ja siis saab oma pandiraha  täies ulatuses tagasi. Sisesta pakendit ja sulge look. Ja nüüd siis ta loeb need vokaalid või siis topsid sulle ära. Mäletad ka, mitu tükki sisse panid? Kaks kaaks tükki deposid, raha oli kaks ja saan neli eurot tagasi,  just, kas sa oled nõus? Sellega olen kiita. Nüüd me paneme siia pangakaardi. Ja kannabki mulle kaardi peale raha peas. No ühekordse nõuga on selles mõttes lihtne,  et kui sa kasutad, siis sa viskab selle ära,  aga seda peab nüüd pesema hakkama. Jah. Ja teil on pesumasin. Ja ühekordse nõuga on selles mõttes lihtne,  et viskab küll ära, aga sellest ei saa mitte midagi,  see on prügi, eksole, mõttetu jääde. Aga siin selle me siis peseme puhtaks, kordustada topsi  taldriku või kausi ja seejärel me saame ette kasutada uuesti  uuesti uutel üritustel. Klient siis tagastab meile jah, selliste suletud nagu  sulguritega kasti meie murrame selle siinsamas lahti  ja boilasid tulevad välja, mustad topsid,  siis hakkabki nii kiiresti siia peale laduma. Kui aga jõuad. Nüüd ma proovin ka. Siin on jah. Siin on isegi mingid sidruniviilud. Sidruniviil kukub siia alla, et sellega võtame pärast  ressiga välja ja läheb biojäätmetesse. Eestis toimub igal aastal 600 üritust, et kas te suudaksite  panditopsiga kõigile anda korduvkasutatavaid nõusid. Praegusel hetkel mitte, et me ootame ka nagu sellist  seadusandliku initsiatiivi või niisugust nagu indikaatorit,  et mis saama hakkab, et kindel on see, et sellel suvel  paugust kõik nagu selle üle ei lähe, aga kõik kliendid,  kes meil täna on olemas olnud, siis me saame teenindatud,  kaasa arvatud, eks, suure lauluväljaku kontsertürituse,  kus on kuskil 60000 pealtvaatajat, kui seda üldse juhtub,  see suvi. Igal pool on siis kastid oksi täis, tandrikud. Ja siin on taldrikud, et siin taga on meil  siis kausid ja taldrikud kenasti olemas,  et saab ka toitu siis korduskasutus lahendustelt pakkuda,  kuigi noh, top s on muidugi kõige populaarsem  ja see on ürituse korraldajad tegelikult kõige lihtsam samm,  millega alustada mida me rõhutame ka alati,  sa ei pea tegema kõike korraga, on ju sinu festivali  või ürituse korraldaja, nagu külastajad harjuvad,  eks ole, ja teeme seda asja nagu stepy step on ju. Keskmiselt kasutab üks Tallinna restoran umbes 1000 karpi  nädalas toidu kaasa müümiseks. Pärast kasutamist rändavad need aga otse prügikasti. Juba täna on neid võimalik asendada jätkusuutlikumate. Lahendusega. Ringkarp loob üle-eestilist korduskasutatavate toidukarpide  ja joogitopside ringlussüsteemi, et vähendada ühe korra pakendiprügi. Paljud toidukohad tegelikult ja ka kliendid võibolla arvavad,  et biolagunev pakend on, on kuidagimoodi lahendus tegelikult ükskõik,  mis materjalist see pakend on, kui ta on ühekordseks  kasutamiseks mõeldud siis ta ei ole jätkusuutlik  ja siis tegelikult sellest isiklikust vajadusest tahta  tarbida toitu ilma prügi tekitamata. See ringkarp sündis. Kui kaua hiiu kuku juba ringkarpi kasutab? Põhipilaselt võiks öelda juba üle poole aasta. Miks te selle teenuse võiksite? Kuna meil käib hästi palju püsikliente ja kogu see pakendimajandus,  et mida nad rääkisid ka, et. Kodus, kuhu ma need paberkarbid panen, kütan ahju  või prügikasti, et see on nagu nii palju. Esiteks on kulu, mis sa pead maksma selle eest karbi eest,  kas siis 50 või 30 senti iga kord pärast lihtsalt prügi,  majandus on nagu. Liiga suur kogus, mis sellest tekib? See, et te peate ise pesema, see kuidagi teil midagi elu  raskemaks see väga ei tee. Ei, ei tee. Et niikuinii on kogu aeg nii köögis kui,  kui ka siis baaris nõud tuleb, et see on nagu väike kogus,  mis sinna juurde läheb. Kas mõnes riigis ka see süsteem juba toimib ka? Ja et meie oleme ka täna liitunud sellise üleeuroopalise  võrgustikuga nagu Re serkle, mis tähendab seda,  et sa võid siit võtta karbi siit Hiiu pubist  ja viia selle tagasi kas Šveitsi, Saksamaale,  Taani, Hollandi, se või Itaaliasse ja, ja tegelikult mujal  Euroopas on neid korduskasutatavaid alternatiive juba päris palju,  et konkurents on seal päris tihe, et ka meil siin Eestis on  see konkurents juba tulemas ja, ja see on ainult hea. Aga nüüd oleks vaja ikkagi signaali ka riigi poolt,  et see on tegevus õiges suunas ja ja, ja et,  et ühe korra pakendit me jõuliselt nagu piirama hakkaksime. Poodide kulinaarialetis käivad oma karbiga ostmas siiani  pigem entusiastid kuid milliste lahendustega  ja kas üldse on ka poodides võimalik loobuda ühe korra plastist? Kuidas rivis on, kuidas saab inimene kulinaaria letist oma  toitu kaasa osta? No täna on tal loomulikult ikkagi veel sellised ühekordsed pakendid,  et aga, aga mõistagi me oleme nad kõik päris mitu korda üle vaadanud,  et nad oleks kergesti ümber töödeldavad võimalikult vähe plasti. Et noh, teatavatel põhjustel toitu päris igasugusesse nõusse  panna ei saa, et siin tuleb arvestada hügieenitingimusi  ütleme nii, et kui klient oleks täna sedavõrd teadlik,  et ta võtab selle pakendi siin ja et ta teab,  kuidas ta seda peab pärast sorteerima, siis  ja see sorteeritud prügi ka jõuaks nii-öelda,  et ta saaks uue elu siis ju poleks probleemi. Täna, need pakendid on siin ikkagi tasuta. Kui läheb läbi riigiplaan siia tasu panna,  mida see muudaks siis? No hästi palju sõltub nüüd tingimustest,  et kas siis sellele pakendile saab tulema hind  või see jääbki tasuta, et sellega ma muidugi nõustun,  et kui see pakend on siin tasuta, siis see kliendi  motivatsioon võtta seda korduvkasutatavat pakendit,  see peab olema väga suurest missioonitundest kantud. Aga kui tal oleks mingi kas või sümboolne hind. Ma arvan, et siis me võiksime seda mõju näha küll,  et seda me nägime õhukeste kilekottide tasustamisel,  et kui enne tasuta jagatud kilekott sai endale viiesendise hinna,  siis kasutus langes ühes kuus drastiliselt. Kas tulevikus võiks olla siin teoreetiliselt  ka mõni korduskasutuspakend, mida saaks kuhugi pandiga ära viia? Absoluutselt ma arvan, et kindlasti see on üks selline teema,  mida Rimi katsetab ja ma usun, et kõik teised kindlasti  tahavad seda proovida. Aga kas see on lahendab selle probleemi,  kas see asendab täiesti need ühekordsed nõuded? Ma arvan, et see ta asendaks, sõltub hästi palju ikkagi  sellest kliendi valmisolekust, et kuivõrd altid on kliendid  seda järgi proovima. Kuivõrd mugav neile see lahendus on. Kui sa täpselt tead, et sa võid selle Ükskõik oma kodu lähedal selle pakendi sinna jäta või,  või ükskõik millise poe juures on sul see automaat,  kuhu teda jätta, et see sõltub hästi palju sellest mugavusest,  et me oleme paraku mugavad inimestena. Tarbija käitumisharjumuste muutmine ning ühekorra nõudele  võimalikult loodust säästvate asenduste leidmine on  nii riigi müüjate kui teenusepakkujate ülesanne. Massilise plastprügitootmise vähendamine sõltub meist kõigist. Sellist mere ja rüsijääd minu silmad Eestis naljalt ei mäleta. Tuulte ja lainete jõud on kuhjanud kokku uhked jäävallid,  mis kõrguvad mõnest meetrist ehk isegi 10 meetrine välja. Pärnu lahe jäätumine on meil lausa omaette nähtus. Pikim jääperiood on siin kestnud koguni pool aastat  ning rüsijää käib sageli korraliku talve juurde. No on tõesti erakordne ja imeline kevad Eestis selline tunne,  nagu viibiks kuskil põhjapoolusel või Gröönimaal,  kuigi ma ise pole seal käinud, aga piltidelt  ja filmidest olen näinud siis sellised jäämäed,  jäävallid. Uskumatu, et sellise tunde ja kogemuse saab  siitsamast Eestist Pärnu lahe pealt. See on ikka erakordne sündmus, kui tekivad sellised jäämäed. Kas sa oled märganud ka, mis eeldused selleks peavad olema? No kõigepealt peab olema palju materjali,  seda see talv oli, kuna oli ikkagi kogu aeg suured külmakraadid. Ja, ja siis muidugi mingi hetk hästi kõvat tuult. Kui lõunatuulega tekivad jäämäed, siis nad üldjuhul tekivad  nagu valgeranda, aga seekord oligi see torm oli ikkagi  nii meeletu, et ta muutis kogu aeg suunda ka. Et niisugust asja Et kogu Pärnu laht ja niisugune ranna joon pannakse ühtlaselt,  jäämägesid täis, et niisugust asja pole mina,  mina küll kunagi. Mida tähendab praegu Pärnu kalurile see,  et me otsapidi elame nagu kuskil Gröönimaal  või Islandil, et meil on ümberringi jäämäed,  samal ajal peaks vilgas töö käima. Jah, eelmine aasta samal ajal juba juba püüti vabast veest tinti,  kuigi eelmine aasta ka see jää ikka kollitas meid päris  pikka aega. Et, et see käib Pärnus kalanduse juurde,  et, et see jää kollitab sind ikka tavaliselt poole poole aprillini. Aga kui nüüd vaadata seda aastat, siis praegu me oleme kolm  kilomeetrit kaldast ja siin on niisugused jäämäed,  mis on viie meetri vee peal, põhjani kinni  ja vaadata seda jäämassi, mis ei lase sel temperatuuril  ka ülearu kõrgeks minna ja siis siin ikka läheb ikka veel 10  päeva või kaks nädalat, enne kui korralikult püüdma saab hakata. Aga kuna käes on tegelikult juba ilus kevad,  siis see tähendab, et meie all siin jää all vees vabas vees  on ikkagi kalad ja nendel on suur kevad käes. Ja, ja et ta ikkagi kevad on südames ja siin eelnevad päevad  ikkagi oli kõva sula ja seda magedat sula vette sattus vette,  et on näha, et lindil on nina ikka Pärnu jõe poole,  et hakkas vaikselt tulema. Mis tähendab, et kala on täiesti olemas,  keda püüda, aga jää takistab tööd. Jah, et kala on olemas, aga ranna ääres on kohati,  et vett ei ole, et, et sa jääd on ikka nii meeletus koguses  ja ja me küll paneme neid mõrdu ka jää alla,  aga jääalune püük ikkagi on seotud suure riskiga. Mis see risk seal on, põhiline risk on see,  et kui see mass ükskord kuskile poole liikuma hakkab,  siis ta võtab kõik asjad kaasa, mis seal,  mis seal all on? Et siis on vaja kõvasti õnne või, või õigel ajal need sealt  eest ära võtta? Et tindipüügivarustus on väga kallis ja,  aga see on see mäng, see mängurisk Pärnu kalameeste kevadine, esimene suurem õhin on meritint,  kes tuleb lahe madalamasse vette ja Pärnu jõkke suurte  parvedena kudema. Kui kaluri püünised on õigel ajal õiges kohas,  on korralik saak garanteeritud. Päris kenasti või mis? Hõbedat kala, aga mitmesugust jälle, mitte ainult. Sort on segane. See läheb siia peale jah, teistpidi. Nii ja kas ka? See äratuntav tindi lõhn, paljud ütlevad,  et see on värske kurgi lõhn ja midagi sellist ta tõepoolest meenutab. Ja ka see lõhn võib öelda, on omamoodi kevade kuulutaja siin  Pärnus vähemalt. Ilusad suured kinni ja ja mis nendega siis kõlbab teha,  kõige parem pannil kõige pannile ja värsked lint ikka. Uhke kala, tal on sellised peenikesed hambad siin et näha on  tema alalõua peal ilusaid, selliseid mõelteravaid hambaid  tema keele peal samuti ja kõik on sissepoole kaldu,  mis tähendab, et ta on röövkala ja hea meelega ikka saak  peab saama ainult sissepoole minna, mitte väljapoole  ja sellest ka tema hammaste suund ilusasti kõhu poole. Nelikümmend-viiskümmend kilo tünti kindlasti,  et tundub, et hakkab pihta tindipüük ja kui tinti tuleb massiliselt,  siis teised kalad surutakse kõik eemale,  et siis on õige tindipüük on niimoodi, et sul on ainult  puhast int, et praktiliselt ühtegi teist kala ei ole. Kuidas see võimalik on, see on hea küsimus,  seda ma olen isegi mõelnud, aga loodusnähtus et nad tulevad  suure parvega ja teised teised kalad hoiavad,  hoiavad eemale. Kuidas seda nüüd põhjendada teistele Eesti inimestele,  et miks see tint kevadel nii tähtis on Pärnu kaluritele? See on enamus aastasissetulekust lausa nii  ja need, kes need, kes näiteks räime ei püüa,  siis neile on tindi tindipüük on. Kõige suurem sissetulek et vanasti vanasti oli kindlasti  ka ahvenapüük, selleks aga aga peale Laevade süvendamise ahvenaga on lood kehvasti  ja samuti ka kohaga, et, et nüüd ongi jäänud,  on tint ja räim veel ainult. Mis see kõige suurem sinu ja sinu kamraadide tindisaak on olnud? Raivo võime rääkida eelmine aasta esimene aprill seisime  täpselt sama koha peal, me panime õhtul,  panime mõrda sisse, jää läks minema. Ja tulime väikse paadiga kuhu mahub niisugune viis-kuussada  kilo kala. Ja vaatasin juba kaugelt, et midagi, midagi,  midagi on imelikku, et kõik linnud on siin mõõda peal. Siis Raivo võttis, Raivo võttis lipus kinni. Kogu mõrd. Kõik, kõik asjad tõusid vee peale. Ja siis siis läksime koju, võtsime vähe suurema paadi. Ja siis me lõunaks lõpetasime, siis oli 13 tonni,  ühest mõrrast, 13 tonni tinti, ühest. Ja selle 13 tonni peale oli kaaspüügina oli kaks koha. Mitte ühtegi muud kala. Ja nüüd mõelge, te suured suvitajad Pärnu rannas,  siinsamas on Pärnu rannahoone. Võib öelda, et kiviga visata. Ega see elu eluaeg niimoodi olnud. Ega see kogu see Pärnu kuni raekülani ja teise teiselt poolt  kuni valgerannani, et kui kevadel siia ilmselt ujuma minna  siis siin on sama palju kala kui vett, et põhimõtteliselt  iga tõmbega, see peaks läbi kala tõmbama. Ja kuhu see kala trügib? Ilmselt ikka jõkke tahab minna. Mis kadalipp siin kudema tulevatel tintidel  siis läbida tuleb, et ühest küljest jah,  et kalurid tahavad oma osa saada, aga kes nende sellised  looduslikud tõrjujad või vaenlased on? No kuidas selle kadalipu läbi teinud on,  et nad siit jäämägedes on läbi tulnud ja mõrdadest läbi  ja hakkavad jõkke jõudma, siis muulide muulide vahel ootavad  neid juba kormoranid. Et kormoranid nõuavad oma ja see on näha,  kuidas tindiparved lähevad, niimoodi liiguvad  ka kormoranid järjest parvega kaasa. Kas seda Pärnu tinti osatakse siis siin hinnata on nõudlust  palju ja oodatakse selle kala turule saabumist. Ja eriti just esimest inti, et seda inimesed ootavad,  et ega see telefon on küllaltki punane juba viimased kaks nädalat,  et, et inimesed umbes kalendri järgi teavad,  et millal tavaliselt on saanud, aga aga mõni talv on  natukene pikem kui teine ja et esimesed nädal aega ikka kõik  tindid müüakse kodus maha. Kui kohalikud inimesed saavad teilt otse osta seda tinti,  siis kuhu suuremad kogused tinti, kuhu te müüa saate? Esiturg, või Eesti inimese kõhud on täis söötud,  et siis enamus trinti meil läheb hetkel või on,  on läinud viimastel aastatel Ukrainasse. Aga kuidas nüüd on siis lood, kui seal on keeruline? Ütleme, et et on rasked ajad, et ma arvan,  kaluritel on. Nüüd see aasta ja järgmine aasta ka, ma arvan,  väga-väga rasked ajad on ees. Ma arvan, et süüa süüa on igal pool vaja,  aga, aga, aga söögi sinna toimetamine on üsna keeruline. Tint on ilusasti kasti valmis pandud ja ostjad väga ootavad,  et saada kätte oma kevade kuulutaja. Mõnusad tindisuutäied ootavad. Rahvasuu teab rääkida, et kord puhanud vanapagan koodiorus  päikesepaistel püüdnud teda tülitama tulnud kirpe  ja visanud neid jõkke, kus nood vähkideks moondunud. Kui see nii oli, siis pidi neid kirpe ennemuiste ikka väga  palju olema. Kuna läinud sajandi kolmekümnendatel viidi Eestist parematel  aastatel välja üle 30 tonni jõevähke. Praegusel ajal ei ole see enam võimalik,  kuna vähkide arvukus on erinevatel põhjustel tohutult  langenud ja inimesed neid veekogudes eriti sageli enam ei kohta. Siiski on meil õnneks jõgesid ja järvi, kus see  kümnejalaline ennast päris hästi tunneb jalgadest kaheksat  kasutada käimiseks, üks paar aga on arenenud sõrgadeks. Kui jõevähk peaks mõnest oma ihuliikmest liigikaaslasega  võitlemise või teda himustava kiskja rünnaku tulemusel ilma  jääma siis on talle abiks iseäralik võime puuduv kehaosa taastada. Lisaks jalale või sõrale võib selleks olla  ka tema veidi veider, justkui väikese varre otsas olev liitsilm. Vähile on iseloomulik teinegi omapärane nähtus kestumine. Kuna teda kaitsev kaltsiumisooladega tugevdatud  kitiinkoorikon jäik peab ta kasvades seda pidevalt vahetama. Esimesel elusuvel saavad noored vähid omale uue kuue iga  paari nädala järel. Kasvukiiruse vähenedes pikeneb ühtlasi kestumiste vahele  jääv aeg. Teisel eluaastal vajavad nad suuremat rüüd ainult  kolm-neli korda aastas ja täiskasvanud jõevähk vahetab kesta  ainult korra aastas. Jõevähkide värvus võib olla pärilik, aga sageli on see  tingitud pigem toidu koostises ja koduveekogu põhjatoonist. Enamasti on nad pruunikad, aga esineb ka mitmeid teisi värve. Vähk on kõige sööja. Kui noorena on nad peamiselt taimtoidulised  siis energiavajaduse suurenedes saab menüüs üha olulisemaks  loomse toidu osakaal. Jõevähkide söögilauale võivad sattuda ka nõrgemad  ja väiksemad liigikaaslased. Ise on vähi toiduks nii röövkaladele kui  ka mitmetele veega seotud imetajatele. Suguküpseks saavad isased vähid kolme emased. Nelja aastaselt paarituvad nad sügisel, kui veetemperatuur  langeb 10-st kraadist madalamale. Meie jõevähkide pulmamänge pole keegi küll detailselt dokumenteerinud,  aga võib oletada, et need on üpris sarnased  ka meil võõrliigina leitud signaal vähkide kommetele. Alguses laseb emane vähk vette uriinioa,  mis meelitab kohale kosilasi kogu ümbruskonnast. Isased püüavad emasele läheneda, too aga hakkab kogu hingest  vastu võitlema. Nii on tal võimalik välja selgitada piisavalt võimekas isasvähk,  kuna paaritumisõiguse saab kandidaat, kes suudab emase  sellili keerata. Kehavälise viljastamise käigus paigutab isane vähk  spermatafoorija emase ja rindmikujalgade vahele,  kuhu see jääb umbes nädalaks, kuniks emane koer  ja toimub viljastumine. Mari inkubeerub kõhu all kogu talve, kuniks veed uuesti  soojenevad ja vastset suve algupoolel kooruda saavad. Kõige suuremaks ohuks jõevähkidele on meie vetesse toodud  või ise siia tulnud võõrliigid ning nende poolt laiali  kantavad haigused eeskätt ogapõskse ja signaal vähi  levitatav vähikatk. Jõevähil on oluline roll meie veekogude ökosüsteemides. Töötades ümber suurt osa taimsetest ja loomsetest lagusaadustest,  toetab ta veekogude iseregulatsiooni. Tarvitades toiduks veetaimede rohelisi osi,  vähendab ta veekogude kinnikasvamist ja loob sellega ühtlasi  ka soodsamad tingimused mitmetele teistele pisielukatele.
