Tere karu, poeg, puhhi raamatust me teame kõik seda ütlust,  et mesilinnukesi ei või iial teada. Ja tõepoolest teadlased on näinud väga palju vaeva,  et välja selgitada ks mesilased korraga selle sajandi  esimestel aastatel maailmast kaduma hakkasid  ja sellest räägibki tänane aegruumi dokumentaalfilm,  mida ma olen palunud sisse juhatama. Eesti maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi  taimekaitse osakonna juhataja. Professor Marika Mänd Kui USA-s hakkasid mesilad tühjaks jääma,  no isegi ei leitud sealt surnud mesilasi,  vaid mesilad olid lihtsalt tühjad, mesilased olid kadunud,  siis teadlased hakkasid muidugi kõigepealt. Otsima parasiit viirusi, baktereid, mis võivad mesilaste  kadumist põhjustada, aga filmi vaadates tundus isegi pisut kummaline,  et neil läks nii kaua aega isegi aastaid aega,  enne kui nad hakkasid mõtlema, et süüdi võivad olla keskkonnatingimused. Tegelikult selle põhjus on mõnevõrra arusaadav. Kuidas CD hakkas, ehk see mesilasperede kollapsi sündroom  peale hakkas, see oli järsku äkki. Nüüd niisuguste äkiliste haiguspuhangute või,  või siis sündroomide või ilmingute puhul on täiesti selge,  et hakatakse otsima seda kahjustajat, patoloogi,  viirust, patogeeni, viirust, või siis otsitakse kahjurit. Nüüd aga, kuna seda ei leitud, hakati laiemalt uurima,  kui palju tekitab seda haigust mürgitamine. Ma mõtlen siin otseselt pestitsiidide kasutamist,  pestitsiide on väga palju, neid kasutatakse mitte ainult põldudel,  vaid ka mesilaste enda, haiguste ja kahjurite ravimisel. Nii et otsiti siis muid põhjusi ja sealt jõuti  ka siis keskkonnategurite juurde lõpuks välja. Mida taimekaitsemürgid ehk siis pestitsiidid mesilastega  teha võivad? Neid on nüüd hakata vaatama, on väga erinevaid tüüpe,  pestitsiide Ühed on siis need, mis mõjuvad otseselt kahjulikult. Sellised on tavaliselt tukamürgid ehk insektitsiidid,  need siis on, kas siis mõjuvad surmavalt kohe  või siis annavad ka teatud supletaalseid toimeid,  mis on veelgi ohtlikum ja salakavalam. Aga mis need väga ohtlikud supletalsed mõjud on? Need subletaalsed mõjud on on tingitud sellest,  et putukas saab väga väikese koguse insektitsiidi. Ja see väga väike kogus insektitsiidi ei anna väliselt mitte  mingisugust efekti. Ei, ei tundu üldse putukas mürgitatuna, tal ei tundu midagi  viga olema, ta ei ole haige. Midagi oleks nagu täiesti kahjutu preparaadiga tegemist,  keegi ei saa midagi ette heita. Kuid toimuvad väikesed väikesed muutused,  mesilased lähevad välja korjele ja tulevad tagasi,  orienteeruvad valesti ja otsivad pesa kohta hoopis mujal. Nad ei leia pesa ja hukkuvad. Seetõttu me ei näe ka taru juures surnud. Mesilasi me ei näe, kuhu nad kadusid ja tulemus ongi selline,  et, et pered hukkuvad vaikselt, me ei tea,  mis on põhjus. Peale selle. Need üliväikesed doosid võivad olla ka koos anda  sünergeetilist toimet. Just et kui me eraldi võttes oleme neid pestitsiidi uurinud,  me teame, et üks või teine pestitsiidieraldi võttes  mesilastele kahju ei põhjusta siis me ei tea,  mis toimub, kui me paneme need pestitsiidid kokku  ehk me ei tea, mida põhjustab pestitsiidide sünergia. Just nii see ongi ja kõige hullem on see,  et seal võivad olla mitte otseselt siis letaalsed efektid,  vaid subletaalsed, et nad tasapisi hakkavad mõjutama,  mõjutavad eelkõige läbi haudme. Ja kui nüüd need uued mesilased välja tulevad Kooruvad nukust väljuvad oma kannudest siis me ei tea seda. Kui. Tugevad nad on, missugused mõjud neile on olnud. Ja räägime nüüd Eestist ka. Kas Eestis on ka ette tulnud sellist mesilaste kadumise sündroomi? Selle kohta on raske öelda, tähendab, ei saa ütelda,  et me võiksime midagi sellist, nagu on Ameerika  Ühendriikides nimetada seda ei ole kindlasti. Ja peab ütlema, et Eesti mesinduse seis on isegi  aasta-aastalt paranenud. Ja sellist suurt suremust ei ole, on selge,  et me ei saa praegu selle nendes tingimustes,  kus me oleme ilma pestitsiidideta hakkama. Pole võimalik viia terve Eesti mahe põllumajanduse  tootmisega alaks ja seetõttu peavad mesinikud  ja põllumajandustootjad omavahel koostööd tegema. Ja kui nad 11 informeerivad ja teatavad,  millal algab mürgitamine, siis mõningatel juhtudel on  võimalik ka see taru kaitsta, taru kinni panna,  kuid mitte peakorraldaja. Mesilasi välja läheb, seda saab ära hoida põhiliselt sellega,  et jälgitakse pestitsiidide kasutamise häid tavasid et ei  rikuta neid. Aitäh professor Marika Mänd selle väga huvitava  sissejuhatuse eest. Suvi on tulemas, mis siis muud kui meeldivaid kohtumisi  mesilinnukestega ja kes mesilasi pelgavad,  hoidke loodusesse minnes allergiaravimid käepärast. Kohtume sügisel.
