Jätkates imetajate häälte tutvustamist pakume täna asjahuvilistele kuulamiseks valiku väikeste imetajate hääli. Kõik nad ei ole just tingimata metsade loomad aga pole ju ka mõtet neid laiali pillata teiste elupaikade lindude sekka. Imetajate häälitsusi pole meil jäänud enam kuigi palju. Täna kuulete te siili mets-karihiirt ja vesi, muti, need on putuktoidulised. Ja edasi nahkhiirtest suur videoslast veel Endlast suur kõrva ja tiigil Endlast. Siil on loom, kes ei vaja lähemat tutvustamist. Siilist on meil varem mõnel korral ka pikemalt juttu olnud. Siil liigub tihti parkides ja majade ümbruses. Aga tuleb sinna ikka metsast. Kohtame teda aprillist oktoobrini videvikutundidel ja öösi. Aga kevadel ja sügisel kodib ta sageli ringi ka päeval. Kui isasloom oma väljavalitu ole tähelepanu avaldab, siis on see kuulda niimoodi. Eksitatud või millestki erutatud siil mügiseb. Nõnda mügises siil. Siil on putuktoiduliste seltsi meie kõige suurem esindaja. Teised on kõik pisikesed. Karihiired kuuluvad koguni maailma kõige pisemate imetajate hulka. Karihiired on liikvel aasta ringi. Nad tegutsevad talvel lume all ja tulevad ainult mõnikord lume pinnale. Talvel tikuvad nad ka majadesse. Ühes elamus on lindistatud koeratoidukausi juures ka järgmised väga kõrged helid. Võimalik, et need polegi kõikidest vastuvõtjatest üldse kuuldavad. Karihiiri on Eestis kolm liiki. Suvel kuulete nende laulurohus, aga häälitsuste järgi need ilma spetsiaalsete helianalüüsid, et ta küll vaevalt eristada on võimalik. Teistest karihiirtest meil lindistusi ei ole. Karihiirtele välimuselt üsna sarnane on veelise eluviisiga vesimutt. Vesi muti võib üsna tavalise loomana kohata kõikvõimalikel siseveekogudel ja Kariin vahelistes merelahtedes, kus rohkesti taimestikku metsades lähete mõnikord veekogudest üsna kaugele. Tige ja agressiivne elukas, kes võib murda endast mitu korda suurema saakloomakala või konna ühe ringi rahmeldama vesi muti sirinaid heliplaadilt. Kuuldus vesi muti siristamist. Nahkhiirte hääli kuuleme suveöödel pargipuude kohal, jaga tänavalaterna ümber. Kui nad putukatele jahti peavad. Need on inimkõrvale kuuldavad helid. Peale kuuldavate helide tekitavad nahkhiired ka inimkõrvale kuuldamatuid. Ultrahelisid. Saagilennul häälitsevatest nahkhiirtest on meil heliplaadilt võimalik kuulata suur vide last kes on meil aga võrdlemisi haruldane liik. Nõnda kõlas suur Viderlase häälitsemine saagi lennul. Teiste nahkhiirte hääli on meil originaal lendistustena talvituspaikadest. Need on talveunest rõngastamise ajal ärganud loomade kaeblikud vidinad üksteisele vägagi sarnased. Paar näidet. Esiteks suur kõrv. Edasi talveunest ärganud vee lendlase viginaid. Ja nüüd veel kahe tiigi lendlase omavaheline vestlus, lindistatud on see samuti talvituspaigas. Aga loomakesed on juba ärganud ja aktiivsed. Ainult nad ei ole veel oma rõdupaigast välja lennanud. Niisiis häälitsevad kaks nahkhiirt tiigil Endlased.
