Tänane looduse aabits on viies ja sedakorda viimane saade, imetajate häälitsustest. Jäävad veel vaid hülged. Aga hääli kuulame kunagi edaspidi koos merelindude häältega. Seekordse valiku kuu esimese poole moodustavad liigid kes elutsevad veekogude ääres. Need on saarmas kobras ja müügri ehk vesirott. Teised kolm liiki on kõigile hästi tuntud rändrott. Edasi põld-uruhiiri ja niidu-uruhiir. Ja lõpuks meie oludes üliharuldane Kunel. Kõigepealt saarmas looduses vabalt elavat saarmast tunneme jõe või järve maastiku vaikuses üsna paljudest vilistavatest häälitsustest. Nende vile häälte varal hoiavad saarmad omavahel kontakti. Need on saarma kutsehäälitsused. Olgu siinkohal öeldud, et saarmas on meil jäänud väga haruldaseks loomaks ja sellepärast ka praegu väga harva üldse ette tuleb. Saarmad on mänguhimulised loomad, kuulake Saarmate mängu häälitsusi. Saarmad saavad pahaseks ja nende hääled muutuvad siisistavad. Need olid saarma häälitsused. Saarmast on praegusel ajal paljudes paikades veekogudes asendamas. Kobras. Kobras on taimtoiduline loom ja tema elutsemis paiku tähistavad veekogude kallastel langetatud puud. Kobraste pesakonna häälitsused kõlavad nõnda. Edasi heli, mida tekitab kobras puid ärades Saba Laksatus veepinnal on koprahoiatussignaal. Lisaks Saarmale koprale veel kolmaski veelise eluviisiga imetaja müügri ehk vesirott mügri piiksumist ja rüselemist kas territooriumi tüli lahendamisel või siis emase jälitamisel. Suvine lindistus. Nõnda nagu vesi rotilt, nii on meil ka rändrotilt üksnes agressiivsust, väljendavaid häälitsusi. Ohtu sattunud loom ähvardab kallale tungida. Niisiis sõjakisa. Need olid rändrotti häälitsused edasi uruhiired. Uruhiired on meil väga tavalised närilised ja etendavad toidupüramiidis üliolulist osa. Kuivõrd nad on ise põllukahjurid väga paljude teiste loomade saakloomadeks. Kuulakem kõigepealt põld-uruhiire piiksumist. Ja edasiniidu-uruhiire hääli, mis eelmistest oluliselt erinevad Ja nüüd lõpuks, pärast rotte ja hiiri, kuulame Kunely hääli. Kunel meenutab välimuselt pisut oravat, aga on helehall. Kunel on meie suurim Unilane, aga oravast siiski palju väiksem. Kunel elab metsades ja elab puudel. Aga Eestis tuleb teda ette üliharva. Kunely levila põhjapiir kulgeb läbi põhja Lätti. Oktoobrist kuni aprillini magab Kunel talveund Kunely häälitsusi vangistuses ja ajutises arestis lindistatud Inglismaal, kuhu ta on sisse viidud. 20 päevase imiku hääli. Täiskasvanud Kunel. Ja lõpuks sama pesakastis. Ja nõnda said imetajate hääled meie varudest otsa. Neil jätkus viieks looduse Aabitsaks kahes järgmises saates. Enne kui asume järgmise elupaigalindude häälte juurde kuulete täielikku komplekti Eestis elutsevate konnade ja kärnkonnade häältest.
