Jätkates helimatka mööda niitusid ja soid kuulame täna mõnede kurvitsejaliste seltsi lindude hääli. Suur Koovitajat, väike Koovitajat, kiivitajat, mustsaba veiklet, lõpuks täpik huiku ehk vesikuid tee rooganaliste seast. Niitude ja soode üks kaunimaid linnuhääli kuulub vist küll suur Koovitajale. Iseäranis meeleolukas on isaslinnu, pikk, rahulik, veidi nukrakõlaline triller mängulennul. Suur kovitavad kohtame lagedatel, niitudel, soodes ja rabades üsna väikestel mere saartel keelutseta. Mõnikord tuleb aprillis, juunikuus, pärast pesitsusaja lõppu jääta vakka mõnikord ka hiljem. Nüüd kuulete suurkoovitaja lennuhäälitsusi edasi väikest Koovitajate salka rännuteel ja lõpuks kõnes olnud drillerit. Kui suurkoovitaja on üpris tavaline lind pea igal pool siis väikekoovitaja kohtame pesitsusajal üksnes rabades. Pealegi mitte kõikides Eestimaa rabades läbirändeaegadel tuletada, et sageli mere rannikul väikekoovitaja hääli on õige aeg tundma õppida mais ja juunikuus sagedamini kui mujal, leidub teda Alutaguse ja Pärnu kandi rabadel. Nüüd aga väikekoovitaja häälitsusi. Kuuldus väikekoovitaja häälitsusi Edasi kiivitaja. Tema kohta on õieti vähe ütelda, isegi nime ütleb lindise niitude ja rabade lind, keda näeme lendamas ka põldude kohal ja mõnikord suurtel soostuvatel raiestikel. Tema on vaenulinud, kes vanal ajal oma valju kisaga sõjapõgenikke rõdupaiku lagedaid ära andis. Need on kiivitajat, mängu häälitsused. Kiivitaja sagedaseks kaaslejaks niitudel on mustsaba Viikle sirge pika nokaga lind olemise poolest suur hädaldaja, kelle häälgi kostab nii nagu hüüaks lind kogu aja. Oh häda, oh häda. Kuuleme liiklejate kisa alati, kui satume ta pesitsusaladele alates aprillikuust kuni varasuveni välja. Augustis lähevad Ricled meilt ära. Nüüd mustsaba vehkleja mängu häälitsusi ja pärast seda hädakisa Nõnda palju tänase saate kurvitsialiste seltsi lindudest. Seal, kus niidud päris vesised ja laiuvad lausa sood, elab lind, kelle Huitamist kevade ööl ja päevalgi vahel võib kuulda, kaugele. See on rooganaline lind, ta nimi on täpik, huik ehk täpik, vesi, vutt. Täpik, huik tuleb etega lampidel ja järvedel. Nii ka taimestiku, rikaste merelahtede roostikest. Ja igal pool on ta ühtmoodi hõlpus ära tunda, sest ta huikab oma nime. Kuulake.
