No seal on tegelikult selles mõttes väga eriline, et seda liig, kes Norras pesitseb ja läbi Eesti siis nii-öelda oma pesitsusaladele tagasi lendab kevadel, et neid on väga vähe alles jäänud, et kogu seda Tennos kandja populatsioon, neid praegu hinnatakse, arvukust hinnatakse 90 kuni 120 isendit, ehk see on umbes kusagil seal 35 pesitsevad paari. Nii et selles mõttes nende lindude nii-öelda hoidmine, leidmine siin Eestis on tegelikult väga oluline selline looduskaitseline tegevus ja sündmus, väike lauk, Anetki, Norrat, muidu pesitsevad talvitavat Kreekas põhiliselt Kreekas, nad saabuvad sinna tavaliselt aasta lõpus oktoober november ja püsivad Kreekas keskmiselt siis märtsikuuni, nii et käesoleva aasta märtsil nad hakkasidki vist 22. hakkasid Kreekast liikuma, järgmine suurem peatuspaik oli neil Ungaris ja sealt edasi on tavaliselt siis tulnud põhja poole, nii et nad on peatunud kas Poolas või Leedus, aga viimastel aastatel tundub, et see rändetee või muster on hakanud mingitel põhjustel muutuma. Nii et nii nagu eelmisel aastal, nii ka sel aastal nad siis otse Ungarist ühe lennuga jõuavad Eestisse. Mis need tema arvukust on siis vähendanute, mis murekohad selle liigi populatsiooni siis säilimise osas peamised on? Peamiseks põhjuseks peetakse hanejahti rändeteel talvitumisaladel, kuna tema rändetee sügisel tagasi Kreekat see on selline, et see läbib ka Lääne-Siberi alasid ja Kasahstani ja nii edasi seal on selline illegaalne jaht suhteliselt levinud tänaseni, nii et jaht on üks vähenemise põhjus ja ohustatuse põhjus kindlasti aga teine vähenemise põhjus. Jahi kõrval on olnud elupaikade laiaulatuslik hävitamine. Aga Eestis näiteks on kindlasti ka üheks ohuteguriks viimastel aastatel intensiivse häiringuna päevakorda tõusnud põllumajandusliku taustaga siis kevadine hanede heidutus tegevusviljade ja künni künnikaitseks.
