Inimeste endi ja nende lähedaste õlgadel on keskmiselt 80 protsenti hooldekodude kulust. Omavalitsused võtavad enda kanda umbes 20 protsenti. Värske seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest pakub sotsiaalministeerium kaks võimalust uueks rahastamismudeliks. Esimesel juhul jaotatakse arve osadeks ning klient maksaks vaid toitlustuse ja majutuse eest. Sotsiaalkindlustusamet arvutas, et järgmisel aastal kuluks sellele maksimaalselt 485 eurot kuus 34 protsenti kogu teenuse hinnast, räägib sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arenduse poliitika juht ketri Kupper. Ülejäänu teinud moodustakski hoolduse komponent, selle katmine jääk kohalikele omavalitsustele. Niimoodi jääks keskmist pensioni saavale inimesele kätte umbes 80 eurot kuus. Kui inimene saab väiksemat pensioni, siis küsitaks puudujääva osa tema lähedastelt. Seadusesse pandaks ka reegel, et 15 protsenti inimese sissetulekust peaks talle igal juhul kätte jääma. Õiguskantsler on tähelepanu juhtinud, et mõned omavalitsused nõuavad inimeselt välja kogu tema raha. Sellisel juhul näiteks kui inimene voodihaige, et tal ei olegi mingisuguseid kulutusi küünlaga põhjendanud. Eelnõu järgi omavalitsus seda teha ei tohiks, alles jääva raha eest saaks inimene tasuda muuhulgas selle eest, mis jääb majutusest ja hooldusteenusest väljapoole ehk niinimetatud mugavusteenuste eest. Kui tahab näiteks elada ühekohalises toas või rõduga toas? Teine võimalik rahastamisviis on lihtsam ja lähtub sellest, et inimese osa arvest oleks 85 protsenti tema püsivast sisse tulla. Kust see tähendab, et kui inimene saab 600 eurot pensioni, maksab ta hooldekodu eest 510 eurot inimese lähedastelt ei küsitaks sentigi. Kehtri kupperi sõnul arvestatakse praegu sellega, et 85 protsenti võetakse just inimese püsivast sissetulekust ehk pensionist või töövõimetoetusest. Et jätaks kõrvale kõik vara ja muud tulud, ehk et kohalikud omavalitsused ei pea hakkama näpuga rida ajama, kuskohast dividende saab, mis tal pangakontol on ja nii edasi ja nii edasi. Avalikule sektorile paneks mõlemad mudelid võrreldes tänasega üsna ühesuguse lisakoormuse, 2024. aastal oleks see umbes 70 miljonit eurot.
