Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tartu Ülikooli astronoom Tõnis Eelmäe ja nägu tema kohalolek juba viitab siis sel nädalal me tõepoolest seikleme ilmaruumis, mida astronoomid, astrofüüsikud ja kõik teised teadlased, kes nende valdkondadega tegelevad meile uut ja põnevat, on toonud pere Tõnis. Tervist. Meie esimene uudis on kuidas nüüd öelda pika ajalooga ehk siis need katsed ja need soovid, mida inimesed ütleksid tulnukatele, kuidas püüaksid nendega ühendust võtta. Et need on tõesti juba sellise väga-väga pikka ajalooga ja, ja siis selliseid kuulsaid katseid, sõnumit ilmaruumi välja saate on on ka päris mitu. Meil on siin 50 aasta tagune arressiibo raadioteleskoobi välja piiksutatud sõnumi ja meil on sellised kuldsed plaadid, mis on pandud mõningatele meie meie kosmoselaevadele. Aga tundub Tõniset mõnedele teadlastele ei olnud sellest veel piisavalt. Nii on, et ühel Hiina teadlased või Hiina pärit turuteadlased erinevates kohtades maailmas tegelikult on teinud ettepaneku, et Oressiibo raadioteleskoobiga saadetud see hästi lihtsa ja, ja sellise noh, primitiivse tegelikult isegi peaaegu et võiks öelda, aga siiski väga märgilise teadaande võimalikule maavälisele tsivilisatsioonile. Et selle 50. aastapäev peaks saabuma paari aasta pärast kahe aasta pärast 2024. Ja tegelikult võiks mõelda selle peale, et saata uus selline sõnum. Ja seekord, et võimalikult laiale auditooriumile nii-öelda. Et kui see agressiiba sõnu saadeti ühe kerasparve suunas, mis asub meist väga-väga kaugel seal no paarkümmend 1000 valgusaastat meist. Et siis see raadiokiirgus jõuab sinna, no vot, nii paljude aastate pärast et enne kui kedagi siis võib-olla potentsiaalselt kuulamas oleks, aga nüüd tahetakse saata suurde taevaosasse nii-öelda seda sõnumit Ja seal suures taeva osas, siis eeldatavasti on rohkem tähti nende ümber ka siis selle tõttu rohkem planeete, nagu suurem tõenäosus, et mõnel planeedil, kui seal on nii-öelda selliseid kikkis kõrvad seirama silmaruumi, et need korjasid selle signaali üles kuigi ega ega, ega needki nii-öelda väga lähedal ilmselt ju ei ole. No tõenäoliselt ei ole väga lähedal, jah, kui mõelda selle peale, et need kosmoseaparaadid, pioneer ja Boyocherid, need on meist ju tegelikult noh, sugugi mitte kaugele jõudnud vajadus erilist, me oleme varem rääkinud, et nad on jõudnud nii-öelda päikesesüsteemi noh, ütleme siis päikese otsese mõjuala piirile isegi mitte päikesesüsteemist välja, nad on ikkagi üsna päikesesüsteemi siseosades. Ja see arressiibo saadetud sõnum on rännanud ainult 0,2 protsenti oma nii-öelda vajalikust teest siis ütleme, 10 valgusaasta sees või, või 100 valgusaasta sees on ikkagi juba täitsa suur ports tähti ja nende ümber planeete kus potentsiaalseid kuulajaid tegelikult võiks olla juba oluliselt rohkem. Et selles mõttes see strateegia võib-olla jah, natukene natukene teoreetiliselt võiks olla viljakam. Ja lisaks sellele noh, tehnoloogia on arenenud edasi pead on ka murtud rohkem, et, et milline see kõige sisukam sõnum võiks olla ja kuidas sellist sõnumit üldse kokku panna niimoodi, et meiega midagi ühist omavad teised kõrgelt arenenud mõistusega olendid suudaksid seda tõlgendada. Kuidas me siis püüame leida mingisugust ühist keelt? No ühist keelt, et arvatakse, et on kõige parem leida mingisuguste universaalsete nomegi süsteemide abil ja ka looduslike universaalsete konsultantide abil, mida iga niivõrd kõrgelt arenenud tsivilisatsioon, kes suudaks seda meie signaali vastu võtta, peaks juba teadma, et et eks aja mõõtmiseks kasutatakse molekulaarse vesinikuga kuku raadiosagedusi ja nende, kui need aatomid või molekulid on natukene ergastatud, millal nad oma järjestus olekut muudavad, et see on hästi pikk ajavahemik seal umbes 10 miljonit aastat. Et, et aga see on universaalne, sihuke konstantne see ja selle põhjal on näiteks võimalik dateerida seda, et millal see konkreetne signaal näiteks teele saadeti. Ja saarlased on võimalik ka pikkusi esitada numbrisüsteeme erineval viisil, kahendsüsteemi põhiselt. Tavaliselt on tõenäoliselt kõige viljakamad Ja nagu ma aru saan, siis mis me tegelikult ikkagi seal sõnumis ka nii-öelda oma aadressi Reedame nendele maavälistele tsivilisatsioonide ehk siis nagu ütleme kust paigas see sõnum on välja saadetud. Jah, seda tegelikult on varemgi tehtud sellel vahetcheri kuldsel plaadil lisaks paljudele näiteks maahäältele ja, ja ka muusika valadele näiteks Chuck Berry, jonnibi kuud oli seal peal rokkmuusika siukene väga tuntud laul siis siis seal oli kapulsarite ehk siis kiiresti pöörlevate neutrontähtede, mis raadiokiirgust kiirgavad, et nende suhtes Päikesesüsteemi asukoht ega päikesesüsteemi enda planeetide asend ja kust kohast siis meie sealt pärit olema. Aga et buldooserid ei olegi nii universaalsed, sest pika aja jooksul noh, tahad ja ka puudused samamoodi meie galaktikas liiguvad ja see asukoha täpsus muutub verest väiksemaks. Nüüd selles konkreetses sõnumis plaanitakse kasutada hoopis keras parvesid. Mis on siis siuksed vääriliselt tähesüsteemid ümber meie linnude keskpunkti, mis liiguvad, aga liiguvad väga-väga aeglaselt võrdlemisi kaugel Linnutee keskpunktist ja nende noh, sellised individuaalsuse peaksid säilima kaua aega, nii et, et selle tõttu võiks olla võimalik ka sadade miljonite või miljardite aastate perearst isegi tegelikult tuvastada, et mis kohalase kerasparvede konföderatsioon siis nii-öelda viitaks. Ja kas meil on ka nagu mingisugune ootus, see, mis nüüd võiks hakata saama, kui nii-öelda me saadame selle sõnumi välja praegu ei ole seda veel teinud. Aga kui me saadame selle välja, kui ta peaks nagu kohale jõudma, et siiani ilmselt, et selline üsna keerukas arutelu, et ühelt poolt me nagu tahaksime ju saada kontakti teiste maaväliste tsivilisatsioonide, kes võivad olla arenenumad ja ja siis vahetada tarkusi ja, ja isegi saada paremaks ja targemaks selle läbi. Teisalt on juba alati hirm, et, et ega see inimloomuski, nagu me siin praegu näeme, ei ole läbinisti hea ja ikka tungitakse kallale ja röövitakse, et, et miks ei võiks siis nii-öelda aadressi reetes, ühel hetkel katagi meie taeva sellised ulmefilmidest tuntud suured kettad, millel ei ole sugugi kõige paremad kavatsused, et et sellised arutelud ilmselt käivad nende teadlaste seas. Käivad jah, et see on jaamad, murekoht, et et need lootused, et need teised tsivilisatsioonid, teised noh, jah, ütleme teised tsivilisatsioonid kosmoses võiksid olla rahumeelsed tuginevaid eeskätt sellele, et tõenäoliselt on, et igasugune tsivilisatsioon peab olema mingile tehnoloogilisele tasemele jõudmiseks läbinud mingi terve portsu arengusamme. Tõenäoliselt loogiliselt on suhteliselt sarnased, nagu meie ise seda inimkond seda läbinud olema. Ja selle käigus on, arvatakse, et on küllalt loogiline, et on nii-öelda ületatud mitmed potentsiaalsed suured probleemid, mis tegelikult võiksid tsivilisatsiooni hävitanud selle enda loodud tehnoloogia läbi. No selle oht ju meil tegelikult on igapäevaselt olemas. Ei tea, kui hästi see paika peab, see eeldus, et, et see võib ju ka samamoodi olla, et, et meil on kosmoses mõni selline tsivilisatsioon, kes liigub planeedid planeedile ja kasutab ära ühe planeedi ressursid teise järel. Nii et selline debatt veel jätkub, me ei ole ju otsustanud üldse, kas me, kas me saadame selle sõnumi sealt teleskoobist välja, et praegu on, nagu ma aru saan, lihtsalt teadlased pakkusid välja, et selline sõnum võiks olla sisukam ja täpsem kui, kui need varasemad. Ja et kui me suuname sellele teatud piirkonnale, siis meil võiks olla ka nagu suurem tõenäosus kelleni jõuda. Aga nii-öelda praegu on ta siis tõesti sellise ettepaneku faasis, eks ole. Just et seda see arutelu ilmselt hakkab üsna üsna globaalselt astronoomide seas ka, ma arvan peale ja elame-näeme. Justik kindlasti räägitakse sellest palju, kui seekord välja saadetakse. Kindlasti räägitakse veel rohkem, kui, siis peaksime ka mingisuguse vastuse saama, aga noh, sinna läheb kümneid, kui mitte sadu ja tuhandeid aastaid. Aga nii palju siis tänaseks puust ja punaseks. Meie sõnumid järgmised sõnumid jõuavad teieni juba homme samas kohas samal ajal kuulmiseni puust ja punaseks, puust ja punaseks.
