Tartu kivilinna koolis algab koolipäev kella üheksast. See ei ole nõnda vaid seetõttu, et lapsed saaksid hommikul kauem magada. Koolipere märkas, et kui muidu tõid vanemad lapsed autoga kooli, siis hilisem koolipäeva algus pani lapsed kooli liikuma jalgsi või rattaga. Üks põhjus, miks vanemad lapsi autoga kooli viivad, seisneb selles, et linnaruum ei ole piisavalt turvaline, räägib Tartu Ülikooli tervisekasvatuse lektor Merike Kull. Kui me mõtleme selle peale, kui paljude koolide juurde näiteks praegu viivad meilt turvalised rattateed turvalised kõnniteed, nii et lapsevanem ei peaks muretsema, kuidas laps kooli jõuab siis siin on kindlasti üks võtmekoht. Lisaks sellele, et jalgsi või rattaga kooli liikuda, aitaks laste liikumisaktiivsusele kaasaga aktiivsed koolitunnid. Aktiivne ainetund on selline koolitund, kuhu on teadlikult põimitud liikumist, räägib liikuma kutsuva kooli võrgustiku juht Maarja Kalma. Tegelikult see aktiivne aine ei tähenda, et seal tehakse kükke ja kosmonaute ja mingit meeletut treeningut, vaid pigem see on väga selline individuaalne, et mida sinna ainetundi parasjagu sisse saab tuua, et et ka sellest täiesti piisab, kui, kui tunnis näiteks on üks võib-olla mingisugune rühmatöö ja see toimub näiteks arutelu toimub püsti seistes. Lapsi rohkem liikuma meelitaksid õuevahetunnid. Merike Kull rääkis, et õuevahetunnid võiksid olla tunniplaanis aastaringselt. Lapsed õpivad iga ilmaga õues käima, nad õpivad koos mängima, väga toetab nende sotsiaalseid suhteid, toetab nende õpivõimet, mida uuringud meile kinnistavad. Õpetajad ütlevad, tunnis annad rahulikumad. Kivilinna koolis ongi tunniplaanis ette nähtud, et keset koolipäeva veedavad algklasside lapsed tunnikese õues, seda iga ilmaga, räägib Tartu kivilinna kooli direktor Karin lukk. Väiksemate laste jaoks on see väga suur rõõm, see vahepeal õues käimine on, on selline mahalaadimise hetk, vanemate õpilastega on keerulisem küll aga me näeme, et need lapsed, kes nüüd alt tulevad selle nii-öelda uue liikumiskultuuriga siis nende jaoks on harjumuspärasem käia õues ja, ja me loodamegi, et ehk tõesti kasvabki sealt selline täiesti uus lähenemine, uus põlvkond välja. Maailma terviseorganisatsioon ütleb, et viie kuni seitsmeteistaastased lapsed peaksid iga päev aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit. Koolipäevadel liigub aga seitsme kuni 13 aastastest Eesti õpilastest piisavalt vaid iga neljas.
