Ette, et see võib päris palju tuska tekitada küll. Pärnu jõgi ägab kormoranide uputuse all. Kiire pilk ütleb, et umbes 5000 hindu võiks siin küll praegu  olla nii kaldal kui ka puulatades kokku. Tallinna katused kuuluvad kajakatele, kajakas istus  siis siin tipus ja nii kui sa hoovi tuled,  kogu aeg said nii, et sul on terve suvi läbi,  käid kogu aeg ja varjab ennast. Kärnkonnadel on käes aasta tähtsaim nädal. Me jõudsime praegu mööda Pärnu Jõge paadisõiduga paika,  mida kutsutakse Tindi saarteks, sellepärast et siia tuleb  igal kevadel Meri tint kudema ja et täpsemalt aru saada,  kuidas kaladel läheb, teevad Tartu Ülikooli Eesti  mereinstituudi teadlased siin seiretöös. Teil on siin sellised väiksed mõrrakesed sees oma viis-kuus tükki. Mida te vaatate siin iga kevad, siis. Hindamegi umbes sellisel viiel kuuel nädalal  siis meritindi koelmutele saabumise, sellist massilisust  võiks öelda, et üks on, et kui palju teda loomulikult tuleb,  et et see on üks selline indikaator, et,  et hinnata, kui palju ühe selle mõra kohta meritinti on. Teine asi on loomulikult vaadata, milline on  selle meritindi pikkus ja vanus, koosseis,  et, et see on ka üks selline indikaator,  mis annab märku siis, et kui heas või halvas seisus see  meritindi populatsiooni meil parasjagu on,  et kas me peaksime nagu kuidagi piirama selle majandamist  või on meil kõik väga hästi ja saame lubada kaluritele,  siis järgnevatel aastatel veel veel korralikke meritindi  saata ja, ja muretsema ei pea. Veel möödunud sajandi üheksakümnendatel oli Pärnu meritindi  populatsioon raskustes, sest kala püüti otse koelmult jõel. Kutselise püügi keelamine võimaldas kalavarul taastuda  ning kalurite tindisaagid kasvasid madalseisuaegselt paarilt  tonnilt lausa 500 kuni 900 tonnini aastas. Viimastel aastatel on aga tindi kudealal sekkunud mängu uus  ja meisterlik kalastaja kormoran. Ma tean, kes on kormoranid, ma olen neid  ka näinud, aga mitte kunagi sellise massiga millal teie siin  oma töid tehes kevadeti neid nägema hakkasite? See võis olla võib-olla viis-kuus aastat tagasi,  kui, kui hakkasid need kolooniad siia moodustuma  ja tulema ja, ja aasta-aastalt on nende arvukus siin  suurenenud ja, ja olukord nii-öelda nende silme läbi nagu paranenud,  et kala silme läbi jälle viletsamaks muutunud,  et et tegemist on sellise madala veepiirkonnaga,  kus siis tõesti hästi palju kalu koondub. Eeskätt siis meritint, aga ka vimb. Ja siin on veel lõhe ja siia noor ärke, kes esimesed  eluaastad siis jões veedavad nende jaoks see lind on muidugi  nüüd reaalne oht ja, ja, ja võimalus hukkuda  siis ärasöömise läbi on, on päris suur, sellepärast et noh,  see, see pommitamine siin nendel kalade sünnimajas lindude  poolt siis on päris päris intensiivne. Kas on selliseid andmeid ka, et öelda, kui palju üks  kormoran siis ühes päevas kala ära sööb? Ja ikka on, selliseid töid on päris hulga  ja see, see kogus varieerub siis ühe kormorani kohta  300-st 500 grammi ni, et nii et kui me võtame niisugune 400 grammi,  mis üks kormoran siin ära võib süüa ja kui neid kormorane on  siin kuskil 3000 isendit ja nad toituvad siin 50 päeva. Mis see niisugune meritindi ja, ja vimma ränne siin  jõelõigul kestavad ja, ja me nüüd eelnevatelt aastatelt  oleme näinud, et kui kaua seda kormorani siin niiöelda  niisuguses suures massis peal on siis see kogus Mis siis lindude poolt ära süüakse, ulatuda seal kuskil 60 tonnini,  samas linnud tahavad ju ka süüa, mis sellest  nii väga halba on, et kormoran peabki kala sööma? Sellest ei olegi mitte midagi halba, kui see kõik toimuks  nagu näiteks kalade toitumis või talvitumisaladel aga kuna  tegemist on siis kudeva kalaga, siis see number,  mis ma siin eelnevalt mainisin, mis noh,  ligikaudselt siis kalasiit välja võetakse see 60 tonni,  selle võib nagu julgelt korutada kahe või kolme  või veel suurema numbriga, kuna järglaskond jääb sellel  kalal andmata, kes on väga palju vaeva näinud,  et siia jõelõiule suurest merest jõuda. Mida siis soovitada, kas siin on midagi inimestele ette võtta,  kas tuleks midagi ette võtta? Mingisugune tegevus kindlasti peab nagu järgnema sellele,  sest lind enam ei loobu. Ilmselt kui kala siit jõelõigust kadunud on. Mis probleemi Pärnu kalurid näevad selles,  et on kogunenud suur mass, kormorane, kes ihaldab seda kala,  mida tahate ju teie ka. Ja loomulikult me mõlemad oleme sellest kalast seal huvitatud,  aga meie soov on, et kala saaks ennem saada järglasi  ja siis võiksid ka ka linnud saada oma. Tegelikult me saatsime kirja keskkonnaametile,  vahepeal tõesti on olukord eskaleerunud ja me soovisime  kiiret lahendust juba algavaks kevadeks,  kui Meri tuleb oma koelmualale kudema ja,  ja keskkonnaamet on nüüd meile väljastanud loa nende  heidutamiseks kude alal. Te saite siis loa nende lindude sealt ära peletamiseks. Kuidas seda nüüd teha tohib? Seal oli kirjas, et nende heidutamiseks me võime  siis tekitada heli ja peletada neid laseritega,  et meie järgmine samm nüüd ongi leida need vahendid  ja leida need inimesed, et kes siis ööpäevaringselt seal  seda heidutamist saaksid teostada. Neli. Viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10. Üks kaks kolm neli, viis, kuus seitse kaheksa. Kujutan ette, et see võib päris palju tuska tekitada küll. Meid on siin ikka. Tõesti tuhandeid. Kiire pilk ütleb, et umbes 5000 lindu võiks siin küll praegu  olla nii nii kaldal kui ka puulatvades kokku. Oled sa kunagi varem Eestis nii palju korraga koos kormorane näinud? Ei ole. Mina olen neid pigem mere randadel selliste väikeste  puntidena näinud, et sellises koguses esimest korda. Pole vist põhjust küsida, mis neid siia kokku toob,  ikka toit vist, või pesitsemine. No siin praegu tõenäoliselt ikkagi on nad toidujahil,  et kui vaadata, mis siin jõe peal toimub,  istutakse puulatvades ja siis õigel hetkel tullakse siia jõe  peale ju siin jões ikka on midagi, mis neid siia praegu tõmbab. Kas kormoranide probleem on mujal ka esinenud? On, et see on üle euroopaline probleem, kormorini arvukus on  väga kiiresti tõusnud viimaste kümnendite jooksul. Ja, ja Taanis tegeletakse sellega näiteks päris riiklikul  tasemel nende ohjamisega ja õlitatakse nende mune ja,  ja nad on päris kenasti isegi arukuse kontrolli alla saanud siin. Meil lähiriikides ma ei tea, et sellega väga süsteemselt tegeldakse. Et noh, mingi lahendus leida, siis tuleb ikkagi teatud  tegevusplaan kokku leppida ja noh, selge on see,  et ega kellegi huvi ja ka kalurite ja ka meie huvi,  keskkonnaministeeriumi huvi kõige vähem oleks see,  et kormal on nii-öelda maa pealt minema pühkida,  et seda huvi kindlasti ei ole. Ja meie huvi on see arvukus saada nii-öelda kontrolli alla,  sest täna ta on ütleme, läbi aastate ainult  ja päris suures ja järsus kasvus olnud vähemalt Eestis ja,  ja ka Soomes ja me oleme siis nii-öelda kormorani eksportiv  riik siis oma naabermaades. Et isegi kui nemad seal tegelevad, siis et noh,  me nii öelda toidame seda populatsiooni siin. Kormoranide seas on see koht väga populaarne,  siin saab korralikult kõhu täis. Mis järgnevad aastad toovad, on see stiihia,  mis siin ühel hetkel aset leiab? Sellele küsimusele saab vastata mitut moodi,  me võime vastata seda, mis kaladega hakkab toimuma,  noh kalu kindlasti süüakse suurel hulgal ära. Teine küsimus on see, et kuidas kohalikud inimesed sellele reageerivad,  tõenäoliselt ei vaata sellele väga hea pilguga kormoranid  ise muidugi vaatavad kindlasti sellele väga hea pilgu,  et nii kaua kui siin kala on ja kõhu saab kerge vaevaga täis,  nii kaua nad kindlasti siin on, me võiksime ühest küljest öelda,  et küll loodus saab hakkama selle kõigega,  kui kala saab otsa, lähevad need kormoranid  ka minema. Aga kui samal hetkel ikkagi kohalikud elanikud  siin ütlevad, et, et me tahaks ka siin tegelikult elada,  vot siin on nüüd vaja need asjad kuidagi klappima,  omavahel saad, et Cormoran üldiselt on selline lind,  kes kui ikkagi väga vaja, siis ta suudab päris suure koguse  kala ära süüa. Ja kui see kala juhtub olema ka majanduslikult oluline,  vaat siis on mõttekoht, kuidas panna sotsiaalne keskkond majanduses,  kond ja looduskeskkond omavahel tasakaalus koos olema. Halvemal juhul lõpeb see suure kormorani sõjaga,  kus inimesed, tavainimesed, kalurid ja siis looduskaitsead  omavahel kemplevad laua taga. Aga halvemal juhul siin hakatakse oma kohut mõistma. Kui nüüd inimene siin sekkub, et kormoranide arvukust  vähendada siis mis riske see võib endas kätkeda? Kõige suurem risk on see, et, et see probleem paikneb  lihtsalt uude kohta ümber me ühest kohast ajama nad ära,  aga me peame sellega uuesti tegelema hakkama. Me peaksime tegelikult teada saama, et milles see põhjus on,  et neid nii palju on see, et siin jões on kevadel palju  tinti see ei ole, ma arvan, see põhipõhjus,  miks neid kormorane nii palju siin on, me peame vaatama,  midagi on siin keskkonnas muutunud viimaste aastakümnete jooksul,  mis on lubanud selle kormorani nii metsikult sigida. Aga kus see täpselt see probleem on, et seda mina küll  praegu ei oska öelda. Meile meeldib, kui linnas on palju loodust,  kuid teiste liikidega koos elamine võib tekitada  ka konflikte. Kevadel katustele pesitsema asuvad kaakad pahandavad  paljusid inimesi kuid seda probleemi on võimalik ennetada. Me läheme ühe kortermaja katusele, sest siin pidavat elama  palju kajakaid, kes ümberkaudseid inimesi häirivad. No siin on juba näha, et kajakad meid veidi piiravaid  ja siin on ka nende selliseid tegevusjäljed näha,  et katus on juba siuke valge laiguline siit  ja miks just siin niimoodi nurgas, eriti nurgas ta näeb  siis kajakas tahab näha kogu seda territooriumit,  mis tal siin on, onju? No ma arvan, et sealt oleks veel parem vaade,  aga seal on kindlasti teine kajakas juba  selle koha endale kinni pannud. Nad on küll koloonia linnud, aga ikkagi oma koht on mingil  asjal olemas, onju, järelikult ongi see kajakas,  kes siis valdab seda kohta, see on tema koht  ja miks just nurk, et ta näeb sinnapoole. Ehk siis kui keegi äkki peaks aknast midagi viskama. Ta kohe saab siit sööstud alla. Ja samamoodi siitpoolt siiapoole keegi midagi loobib  ja saab kohe jälle pikeerid alla. Miks see konflikt tegelikult inimestel on? Lindudega no nagu me antud jutu olemegi siin katusel. Ja mina sain aru sellest, et see korteriühistu siin  iseenesest nagu probleemiga nagu ei ole muret,  aga vot seesama vastas maja siin. Ja see vastasmaja kurdab, et kuna maja on  nii lähedal sellele katusele, siis toimub siin kogu aeg ju elu. Aga hakkab see elu ju väga vara. Kell neli hommikul kell kolm hommikul, noh,  suvi, suviti just ma mõtlen, onju ja siis ongi akna sul  nii lähedal ja akent lahti teha ei saa ja  siis selge see, et see häirib sind. Tegu on siis eelmise aasta pesaga. Kuna me näeme, et siin nagu tegelikult me ei näe,  et siin tegelt pesa on ju, ma ei saa aru,  et see pesa on lihtsalt mingisugune mätas just. Aga miks ta nüüd ongi, selline ongi see,  et kuna eelmine aasta olid siin pojad ja jälg ongi sellest,  et siin oli pesa ilusti ümmargune aga pojad on ju suured  ja siis hakkad pättama, siis nad päts, päts  ja tambivad selle kõik. Laiali, ja ilmselt ta tahab siia sel aastal  ka teha selle ma arvan küll, miks mitte ideaalne,  just, et seda enam kui vaata, kui kajakas saab aru,  et üks aasta siin juba rahulikult tegi seda,  siis miks mitte teha seda ka see aasta? Miks on linnud üldse linnadesse pesitsema tulnud,  nii suurel hulgal? Linnadesse on pesitsema tulnud need linnud,  kes on siin leidnud endale sobiliku elupaiga. Siin on turvaline, siin on head pesakohad,  siin on piisavalt toitu ja, ja kui nende liikide närvikava  peab sellele kõigele vastu ja seda ta teeb,  siis siis on ideaalne paik, kus elada. Kuidas inimene eriti neid nagu soodustab,  et kuidas see inimene sellele kaasa aitab? No kajakate puhul kõige olulisem on see,  et inimene on nendele ehitanud maju ja katuseid  sest see on üks nende kajakate jaoks on tegemist kaljusaarekestega,  kuhu rebased luusima ei pääse. Nii et tegemist on väga ohutu turvalise paiga ga,  kuhu pesa ehitada. Ja lisaks kajakatel on hea lennuvõime, nad suudavad päris  kaugelt endale vajaliku toidu kätte saada. Ja kuna inimestele meeldib ka puid istutada majade ümber,  siis just sellised Viie-kuuekümne aastased puud, nagu näiteks siin Tallinnas on,  on ideaalseks pesakohaks hallvarestele ja  ka künnivarestele. Teine asi on, vaata veel, need kajakad on kajakateks,  siis on veel need tsiooni javad. Siia armastavad teha, tulid pesasid, jälle hea koht,  just, inimene on loonud neile just just,  ja mis me teeme, me paneme siia võrgud ette,  lihtsalt. Võrgud ette ja ongi mure murtud. Näha on, et ööbimas kindlasti käivad. Ja nüüd ongi see, et arvatavasti alumise korruse  siis viienda korruse elanik või neljanda korruse elanik  kuuleb seda muutramist. See tüüpiline. Udu, et see mingil määral ka tegelikult häirib su ju  korteris olemist, on ju, et, et noh, jällegi,  kui inimene pole siiamaani korteriühistule seda teavitanud,  järelikult probleemi tal ei ole, sellega iseenesest ju  probleem on ja ta ummistab juba seda ja kindlasti ummista. Muidugi kui see on aastaid aastaid kestab,  siis ta muidugi ummistab selle mingil määral ära,  onju ja oleme puhastanud neid ja esimesel korrusel on niimoodi,  et sa enam seda ventilatsiooniava ei näegi,  et sa teed selle lahti resti. See on paksult, seda tuli väljaheidet täis. Üks linde ja varblased on ja tihased on need,  kes armastavad siia alla pugeda. Antud hetkel muidugi mitte otseselt siia alla,  aga ütleme, niisugune plekiäär. Ja siis ta lendab sinna alla ja seal on mingi ruum. Ja teebki sinna endale kohe pesa. Linnuabigrupp sai väljakutse ühe eramaja juurde,  kus telliti katusele ogade paigaldamist. Päris kõrgel oleme täiesti katuse tipus. Ja mis siis siin teha tuleb nüüd? No tulebki nüüd see, et. Et majaomanik on muidugi selle katuse puhtaks teinud Ja, ja muidu pesa oli siis siin kuskil täpselt ei ole näinud  see pesa hinna kuskil siin ta oli. Et ta on katus ära pesnud kõik ja nüüd ennetabki seda probleemi,  et see aasta uuesti ei juhtuks seda asja. Ja nüüd me paigaldamegi siia ogad. Kuna tegu on kalakajakaga, siis kalakajakas on väga  niisugune ründav kogu see kogu oma pesitsusperioodi aeg. Ja kui me vaatamegi tema hoovi siia, onju  siis tal siis hoovis ongi elu, tal on seal grillimiskohad  ja kõik ja see on ju kajakas istus siis siin tipus  ja nii kui sa hoovi tuled, kogu aeg said  ja see on juba tema territoorium, tema ala  ja kogu aeg saad nii, et sul on terve suvi läbi,  käib kogu aeg ja varjab ennast, et noh ütleme nii,  et suht piinarikas ja oga on nüüd üks selline ennetusvahend  just just oga on segune asi, mis. Mis siis takistab ja neil seal pesa ehitamist,  et ta tahab ehitada alati pesa sinna võimalikult vastu on ju,  et tuul ära ei puhuks, neid on erinevaid sorte. Ja ongi just kajakaogad. Ja see ongi see pesa koht, kus tal oli eelmine aasta pesa just,  just, aga me paneme kõik selle nagu ringi täis,  et ennetada, et ta siia ei hakkaks tegema. Mis sa arvad, mis see kajakas nüüd teeb,  kui ta nüüd siia kohale tuleb ja vaatab,  et tal on oga ees? Mis ta ikka teeb, eks ta üritab, üritab siia võib-olla  midagi teha, äkki isegi. Aga, aga ma arvan, eks ta, eks ta vaatab jah,  et see aasta vist ei õnnestu, siin läheb mujale,  läheb mujale kindlasti kindlasti, ega siis pesitsemata jää  selles mõttes, et kui me vaatame ümberringi ilus vaade  hakkame siit valima. Kui inimestele ei meeldi, et kajakas nende katustel pesitseb  mis see õige tegevus on? On oma katuseid üle vaadata regulaarselt  ja just kevadel, kui lumi on läinud, siis kohe vaadata üle,  kas kajakad on asunud katusele pesamaterjali tooma. Või siis, kui oli juba eelmisel aastal see pesitsemine,  siis kindlasti see vana pesa sealt alla tuua,  sest tihtilugu ehitavadki kajakad oma vana pesa peale  siis uue See ongi see põhiline, aga ühest. Katusel käimisest paraku ei piisa, sest kajakad on väga järjepidevad. Tegelikult peaks korra nädalas kuni mai lõpuni käima vaatamas,  kas kajakad endiselt tunnevad katuse vastu huvi. Või mitte? Kui kaua seda võib teha, kui kaua võib häirida  ja kus see piir nagu vastu tuleb? Esimene piir on see. Kui avastada, et pesas on munad või pojad  siis enam neid pesaaluseid ära võtta ei tohiks. Ja siis tuleb juba teada anda riigi keskkonnaametile,  kes siis vaatab olukorra üle ja ja annab  siis vajadusel loa selle pesa eemaldamiseks koos munade  või poegadega. Kuidas inimesed üldse suhtuvad teie töösse,  ma saan aru, et need, kes tellivad, need tahavad  ja on teie poolt, aga kas on ka selliseid vastaseid,  lised, asi on vastaseid, kindlasti on vastased inimesed ju  kõik erinevad ja ja kellel kes mõtleb, et see on väärtegu  ja kes mõtleb just et see on õige. Et ma arvan, see on 50 50 protsenti, on inimesi,  ütleme nii. Aga noh, mis teha, et selles suhtes, et. Eks inimesi otsustab, mis õige, mis ei ole õige. Päris lahti me ju nendest kajakatest meie ümber ei saa,  või üldse elus, loodusest linnas, et kuidas me peaksime  suhtuma teistesse riikidesse meie ümber,  kes siin elavad. No kõige lihtsam ja samas ka kõige keerulisem ongi muuta  igaühe enda suhtumist nendesse lindudesse. Sest ega nad ju ei soovi inimest Halba. Kui neid jälgida, siis tegelikult võib märgata,  et tegemist on väga toredate tegelastega. Niikaua kuni linnades on katuseid nii kaua,  kuni linnades on keskealisi puid, nii kaua on meil linnades  olemas nii varesed kui ka kajakad. Kui mõni mees alles haigutab ja püüab silmi kuidagimoodi  lahti hoida on nutikamad juba leidnud omale tasuta  transpordi ja teel tõotatud veele. Teekond sinna võib kulgeda küll üle kivide  ja kändude, aga on seda vaeva väärt. Aasta kõige tähtsam nädal on alanud. Aprilli lõpp on see aeg, kui harilikud kärnkonnad siirduvad  oma igakevadistesse kudemispaikadesse. Olgu selleks siis mõni väiksem järv või suurem lomp,  peaasi et veetemperatuur hakkaks lähenema 10-le kraadile. Oluline on õigeaegselt kohale jõuda, sest vees on konkurents  vägagi tihe. Kui sa pole nende väheste väljavalitud isaste hulgas,  kel on olnud õnne broneerida omale kasa juba kuival maal  pead vette jõudes asuma kohe aktiivsetele otsingutele,  sest seal võidab see, kes on emase seljas esimesena. Haugi ja teisi röövkalu ei pea harilikud kärnkonnad kartma. Kergelt mürgise naha tõttu on täiskasvanud kärnkonnadele  ohtlikud ainult need veeloomad, kes oma saaki nelgida oskavad. Kuna kärnkonnade seas on isaseid tavaliselt ligi viis korda  rohkem kui emaseid, siis on ilmselge, et rahumeelset  pruutide jagamist ei toimu. Esimesena emasest kinni krabamine ei pruugi veel tähendada  lõplikku võitu. Isase haare on niivõrd tugev, et pigem laseb ta otsast  rebida oma jala või pea kui et loobub juba kätte võidetud partnerist. Kui paar satub ohtlikult lähedale liigset indu täis  poissmeestele võib juhtuda, et nood loodavad ise emase  heidetud marja viljastada ja moodustavad enam kui 10  osalejaga külakuhja. Säärane aktiivne tegevus meelitab omakorda juurde üha uusi  ja uusi tulijaid. Haruldased pole ka juhud, kus keskel olev emane kärnkonn  kogu selle isaste kamba surve all hinge heidab. Õnnelik on see paar, kel läheb korda suuremast seltskonnast  eralduda ja teistest veidi kaugemale omi asju ajada. Emase kärnkonna koetud kudunööri pikkust mõõdetakse  meetrites ja marjateri, selles loetakse tuhandetes. Et kindlalt tagada marjaterade viljastamine,  võib isane emast haardes hoida mitu päeva. Nii saab emase järk-järgult väljutatud mari isase poolt kohe  ka viljastatud. Samal ajal peab isane kärnkonn ka ligitikkuvaid konkurente  eemale tõrjuma. Rahu saabub alles siis, kui kogu must pärlikee on sobivalt  madalasse kaldavette laiali laotatud. Need, kes seekord laulusalmi tsiteerides hooletud olid  ja partnerist ilma jäid, leiavad lohutust mõnest postijupist  teiste isastega hullamisest või püüavad suhteid luua hoopis  mõne teise liigi esindajatega. Viljastatud mari areneb aga omasoodu. Paari nädala pärast kooruvad marjast kullesed veel mõned  nädalad ja neil hakkavad arenema tagumised jalad  siis esimesed jalad, siis kaovad saba ja lõpused  ning mõne aja pärast saabub aeg ronida kuivale maale. Ring saab täis oma sünnivee asukoht saab nende  konnahakatiste aju väga täpselt talletatud  ja kui nad kolme-nelja aasta pärast suguküpseks saavad,  tulevad nad oma soojätkamise missiooni täitma just sellesse  samasse veekogusse.
