Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadiokuulajad käes on aeg. Meie teadvus minutite rubriigiga puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on külas Grete Arro, kellega me räägime psühholoogiaga seotud teemadel ja täna räägime sellest, miks mõni inimene on organiseeritud, teine, võib-olla mitte nii väga. Grethe, millest see siis tuleb, et mõni inimene on hästi organiseeritud? Jah, sellel on erinevaid selgitusi ja üks selline psühholoogi lähenemine ütleb, et see on seotud isiksuse joontega. Selline meelekindlus, mis siis tähendabki sellist suuremat enesedistsipliini, korrastatuste, korralikust järjekindlust, kellaaegadest kinnipidamist ja kõike seda kindlasti. Mõni kuulaja tunneb ennast ära, mõni jällegi ei tunne, et, et see on selline nagu baasiline isiksuse omadust, siis on teisi lähenemisi, mis ütlevad, et et ohoh, et seda saab arendada ja ma jälle ei kaldun nende poole, kes ütlevad, et seda saab tegelikult õppida. Aga see ei ole alati lihtne, et, et me saame endas seda paremaks muuta ja võib-olla siit tuleb ka üks, mis mulle endale üks sõnum, mis mulle väga meeldib, on see, et hästi kasulik arendada endas sellist korralikust organiseeritus igasugustes suurtes või ka pisiasjadesse, et kuivõrd mõni inimene on organiseerimatu ja ta näiteks noorest peast tuleb sellega hästi toime, sest tal on lihtsalt väga hea selline töö mäludele meeles asjad isegi sellises kaoses siis mida vanemaks me jääme, seda enam juhtub see et meie paindlikkus või selline hea mälu, hea vahetu mälu või hea töömälu kaob tegelikult ära ja siis on meie ümber lihtsalt kaos, aga ma ei mäleta enam midagi ja siis kord tegelikult aitab toime tulla ka siis hilisemates vanustes, aga teine, teine pluss organiseeritud on kindlasti see, et et meil on lihtsam lahendada selliseid suuremaid ja keerukamaid probleeme kui me ja pea kogu aeg ei pea lahendama küsimust, kus mu autovõtmed on. Et see on nagu minu selline mantra, et väikesed asjad tuleb peast välja võtta, et suurtel asjadel oleks ruumi seal olla, ehk siis et panna asjad alati samasse kohta, et selle leidmine oleks automaatne ja nii edasi. Ehk siis see, kui me oleme hästi organiseeritud, tegelikult tuleb meile eakama põlves kasuks. Just, ja see ongi natuke selle uuringu sõnum ka, mida ma siis tänaseks leidsime. Et millised selliseid isiksuse jooned, noh, nemad on läinud seal isiksus, joone lähenemist pidi. Et võiksid siis kaitsta meid sellise nii-öelda kognitiivse funktsioneerimise languse eest elu nii-öelda viimases osas. Ja tõesti, nad leidsid, et seesama korralikusse organiseeritud meelekindlus on, on kasulikud selles mõttes, et nendel inimestel siis tõesti langes langes vähem, selline kognitiivne võimekus elu lõpus või noh, selline ütleme, kuidas öelda. Jah, ma arvan, et niimoodi võib öelda, kas isiksuse omadusi on selles osas võimalik, et muuta või kuidagi arendada, et kui ma ei ole loomu poolest organiseeritud inimene just nimelt esimene mõte on, on see, et sellest lausest ära võtta see loomu poolest näiteks asendada, et sellega, et ma veel ei ole. Ja mõelda, et jah, et tegelikult me oleme jah, sellised, kuidas keskkond meid on aidanud kujuneda ja loomulikult meil võivad olla aluseks baasiliselt kalduvus noh, ühes või teises suunas. Aga, aga et see on treenimise küsimus. Kui treenida mingite, on need siis ma ei tea, märkmikud või märkmete tegemised või nimekirjad või plaanid või siis mingisugune kindel füüsiline korrastatus või noh, võiksid midagi sellist treenida. Ennast järgima selliseid punkte siis loomulikult seesama korralikus meelekindlus ja nii edasi nii-öelda noh, muutubki, et ta on ikkagi selline käitumuslikke käitumises väljenduv asi. Samamoodi kui keegi kaldub aga hilinema, siis on tal tegelikult võimalik leiutada endale süsteemid, mis teda sest kaitsevad ja nendega ajapikku siis ära harjuda, nii et mõnes mõttes ja see kindlasti on selline joon, mis mis muudab Ta, aga üks suurim takistaja muutusele on see, kui me arvame, et sa muudatamatu. Nii et tegelikult väga paljusid asju saab muuta ja et ehk siis võiks ju teha siis järeldused, saame ka seda oma tulevikku muuta. Et, et kui kaua me nii-öelda vaimselt erksana püsima. Aga teadlased uurisid seda teemat lähemalt ka, mis nende täpne vaatenurk oli, mida nad teada tahtsid ja just nimelt, et nende küsimus oligi, et millised need isiksuseomadused neid on, siis peetakse kõige levinumaks sellist viie isiksusejoone või viie suure dimensiooni käsitluste ja siis nemad leidsid, et tõepoolest aitab kaasa seesama meelekindlus selles mõttes, et et elu lõpp on siis parem. Aga, ja nii-öelda kahjustav isiksusejoon, mis siis võib-olla seostub rohkem sellise kognitiivse allakäiguga on neurotis ehk siis kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone või või halbu, tujusid ja ärevust ja ja võib-olla siis sellised süü ja häbi tundeid. Eks kõiki peetakse selliseks kaasa sündinuks ka aeg-ajalt. Aga et eneratismi peetakse tavapäraselt vähem muudatavaks ka mina ei ole ka sellega nõus. Teisalt on uuringuid, mis uurivad just seda, et kuivõrd me saame oma nii seda kui ärevad, me oleme kuidagi kui ärevalt. Me reageerime mingitele sündmustele või kui kui hästi me suudame näiteks neid emotsioone, kes siis reguleerida, kui nad tekivad. Et, et ka need asjad on tegelikult muudetavad. Aga tõepoolest, see uuring ütles, et kui nüüd keegi parasjagu kedagi ei muuda ja inimesed mõõdavad või mõõdetakse ära nende selline hetkeseis või olukord siis nendes isiksuseomadustest et siis jah, neurotism on selline, mitte kaitsev, pigem soodustav ja meelekindlus kaitseb faktor siis sellise kerge kergema kognitiivse languse diagnoosi puhul on nii, et kui keegi teile järgmine kord tuleb väitma, et ma olen paratamatu hiline ja siis saate neile vastu öelda, et ei tegelikult seda on võimalik parandada küll. Aga meie aeg tänaseks on läbi, aitäh sulle, Greete. Aitäh, head raadiokuulajad ja kohtume teiega juba järgmisel nädalal. Mõnusat päeva jätku puust ja punaseks, puust punaseks.
