Praegu sõltub see, kui kaua inimesele hüvitist makstakse. Tööstaažist alla viie aasta töötanu saab hüvitist 180 päeva, viis kuni 10 aastat töötanud 270 päeva ja see, kes on ametis olnud veel kauem, saab hüvitist kuni 360 päeva. Töö terviseminister. Tanel Kiik märgib, et olukorda tööjõuturul praegune süsteem ei arvesta. Näiteks seda, kus majanduses on parasjagu paremad ajad tööd leida lihtsam või vastupidi ning see eelnõu, mille me oleme esitanud kooskõlastusele, soovib seda põhimõtet muuta ja viia sisse selline süsteem, et töötuskindlustushüvitise kestus hakkaks sõltuma nii-öelda majandusolukorrast. Uues süsteemis on eriolukordadeks erireeglid, neist esimene läheks käiku headel aegadel, siis, kui töötuid on viimase 10 aasta keskmisest vähemalt viiendiku võrra vähem ja vähemalt niisama vähe kui eelmisel kolmel aastal keskmiselt kõige lühema tööstaažiga inimesi toetatakse nagu praegu 180 päeva aga ülejäänutele määratakse kindlustus 60 päeva võrra vähemaks ajaks, kui praegu. Et lihtsalt toetada ja soodustada inimeste tööturule siirdumist sel perioodil ajal kui see on tegelikult kergemini teostatav. Kui kindlustusperioodi jõuab lõpuni, olukord enam nii roosiline pole. Käivitub teine stsenaarium ning viie ja enama aastase staažiga inimestele makstakse hüvitist veel 60 päeva. Kui tööpuudus on aga järsult suurenenud ehk kasvanud viiendiku võrra suuremaks kui eelmise kolme aasta keskmine. Sellisel juhul saaks alla viieaastase staažiga inimene hüvitist kokku 240 päeva, viie kuni kümneaastase staažiga 330 päeva pikema staažiga 420 päeva. Inimene saab sellest, kas tema hüvitise perioodi pikendatakse, teada hiljemalt paarkümmend päeva enne perioodi lõppu. Loomulikult mõistlik on anda võimalikult aegsasti teada, et kui me juba näeme, et see on inimese õigus, hüvitisele, pikeneb või jääb samale tasemele, mis tal on määratud, et me peame ka arvestama, et miks me suhteliselt lõpus seda mõõdame. Loogikat tegelikult eesmärk on, et inimesed Sirtuksid tööturule. Kui palju muudatus riigieelarvest lisaraha võtab, sõltub majanduse käekäigust. Võrdluseks on arvutatud, et kui plaanitav süsteem kehtinuks 2019. ja 20. aastal võtnuks kokku umbes 18 miljonit eurot
