Jõelähtme vallas Jägala jõel asuv linnamäe hüdrojaam ja pais on tuliste vaidluste keskmes olnud juba pea paarkümmend aastat. Keskkonnaministeerium koos keskkonnaametiga on olnud selgelt kaladele läbipääsu tagamise poolt. Kultuuriministeerium koos muinsuskaitseametiga on olnud paisu lammutamise või muul moel kahjustamise vastu. Tänasel valitsuse kabineti nõupidamisel otsustati aga linnamäe hüdroelektrijaama paisu säilitamist toetada. Kultuuriministri Tiit Eriku sõnul on tal valitsuse otsuse üle kultuuripärandit kaitsta hea meel. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu puhul kultuurilised väärtused on muudest avalikest huvidest meie jaoks kõrgemal ja see 98 aasta vanune oluline pais Eestis kultuurimälestisena saab säilida sellisel kujul, nagu ta on, nii nagu väga hästi teame, siis pärand säilib kõige paremini siis, kui ta on kasutuses. Ja loomulikult ei ole vähetähtis ka see, et väga suur hulk majapidamisi on elektrivarustusega ka kindlustatud, kui see hüdroelektrijaam seal töötab. Loomulikult on oluline ka see, kuidas siirdekalad läbi pääseksid, aga ma usun, et siin on võimalik teisi lahendusi ka leida ilma. Me hakkasime moel või teisel kahjustama kultuuripärandit. Eesti kalastajate seltsi juhatuse liikme Erki Tammlehe sõnul hüdroelektrijaama paisu säilitama ei peaks. Paisjärve all on suur osa kude väärtuslikkust, kärestikust ja näiteks kalade ümbersuunamine eesmärk ei täidaks. Lõhede kudemis, eripära on see, et nad koevad voolavuse kärestikulistes vees ja nendel on ka ellujäämiseks vaja seda kärestiku, et vesi oleks hapnikurikas, ma ka natuke kahtlane, et keegi tahab mingit hirmpikk ka kalapääse kuskile ehitada või hoidku jumal selle eest, et veel mingi kalal-ist või midagi sellist, mida on ka Eestis nähtud ja katsetatud senimaani ei ole tulemusi, on jah, tõsi, et teiselt poolt järve kuni Joani on ka teatud hulk kärestiku, aga seal tuleb ka küsimus, et kuidas lõhe laskub, lõhe laskub, loodus üldse optimeerib ennast, eks ole, ega laskumiseks ei kulutate liiga palju energiat, vaid noored kalad lähevad saba ees ja lasevad ennast mõnusasti voolul kanda, aga kui see vool kannab nad sinna järve, siis ega seal järves ei ole neil nagu suurt tarka enam midagi peale hakata. Nende, et eesmärk oleks merre saada, mitte ju kogu voolu ei suunata nii-öelda siis kaladel või, või kuhu iganes või kuidas iganes seda möödapääsu on planeeritud. Ma ütleks pigem, et antud juhul see lahendus ei tööta. Ka keskkonnaministri Erki Savisaare sõnul keskkonnavaates otsus õige ei olnud. Savisaar loodab kompensatsioonimeetmete peale, kuid nendib, et täielikult probleemile lahendust need ei tooks. Täielikku leevendust ei ole võimalik teha, seda on analüüsitud sõdade Natura hindamine näitas, osaliselt on võimalik kompenseerida näiteks laiendades kaitsealasid Pirita jõel Vasalemmas jaga Purtse jõel, juhul kui see jõgi ära puhastada, sinna teha kaitseala.
