Nüüd on võimalus rääkida rahvusvahelise kultuurikompassi foorumist, mis toimub sel neljapäeval Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Kultuurikompassi foorumeid korraldab Tartu 2024 tiim ja selle üks liige Triin Pikk on praegu stuudios külas. Tervist. Tere head klassikaraadiokuulaja juhid Tartu 2024 programmi liini elu ja keskkond. Sarnasel teemal on siis ka kultuurikompass. Seekord mille alapeal Jüri on, kuidas muuta maailma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kaudu. Aga rääkige palun sissejuhatuseks oma sellest programmiliinist Tartu 2024 raames. Elu ja keskkond, mida see endas sisaldab. Programmi liin tuleb kokku meie arusaamad ja mõttemõtlemise keskkonnast ja teiselt poolt kultuuri ja kunstid kultuur siis hästi laias näiteks ka kogu kultuuripealinna programm käsitleb kultuuri hästi laiaplaaniliselt. Et see ei ole ainult kaunid kunstid või maalid, klassikaline muusika, vaid ka sport, kogukond ja keskkond ja programmi liinis, elu ja keskkond, need Meie jaoks väga olulised teemad, nagu elukeskkond, linnaruum, looduskaitse loodushoid ja kunste kultuurid, kohtuvadki. Et kui näitlist näitlikustada mõne hea näite ka minu programmi liinist olevatest projektidest, siis üks nendeks nendest on näiteks ellujäämis kunstide, linna loodusfestival pealgi pealkirja all loodus loob. Mis toob kokku siis loodusteadused ja kuld tuuri. Meile tuttav linna loodusfestival 2024.-ks aastaks muutub siis rahvusvaheliseks interdistsiplinaarseks loodusfestivaliks, kus kohtuvad muusikud, kirjanikud ja loodusteadus. Või siis metsikud bitid, projekt, mis leiab aset, et maajaamas, mis on tehnoloogiafarm, asutan Neerutis Otepää vallas ja selle projekti raames kunstnikud, tehnoloogia, kunstnikud, suhestuvad oma skulptuurid, installatsioonid just looduskeskkonnaga ja uurivad tehnoloogia ja looduse nii-öelda omavahelist suhet, suhet ja suhestumist. Tähehästi mitmepalgeline on see programmiliin ja üks väga oluline aspekt selle juures või mis on selline horisontaalne kogu kogu meie programmile. On keskkonnahoidlikkus, et meil on väga suur eesmärke, et me kõik programmis olevat projektid, mis aset leiavad 2024. aastal, aga enne seda oleksid keskkonnahoidlikult läbi viidud ja korraldatud. Ja, ja selle tulemusena korraldab veerand Eeeszteek ühtsete põhimõtete järgi kultuurisündmusi. Et see suur eesmärk on meil seatud ja loodetavasti see ka täide läheb. Milline see keskkonnahoidlik kultuurikorraldus siis on, mida peaks järgima, et, et julgeks öelda enda kohta niimoodi selleks, et seda natukene laiemalt mõtestada või, või sellest aru saada. Loomulikult võib leida erinevaid materjale ja tulekski, kui juba mõttel mõelda omaenda sündmuse ja, ja sündmuse kontekstis. Et siis kindlasti tasub internetist otsida erinevaid materjale. Aga me proovisime, vaatasime kõik need materjalid üle Eestis ka. Uurisime neid parimaid praktikaid, mida juba on kasutatud. Headeks näideteks on siin Ailanud sound või Viljandi folk ja nendele materjalidele nii rahvusvahelistele kui ka Eesti parimatele praktikatele. Tudes lõime keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi. See on kättesaadav meie kodulehel saab kahe minna uurima mis seal täpselt sees on, aga tahaksime keskenduda siis kuuele erinevale valdkonnale. Ja nendes kuues erinevas valdkonnas on siis välja toodud head nipid ja soovitused mida siis järgida, et sündmust rohkem keskkonnahoidlikuks muuta. Et need kuus valdkonda on materjalid, ostud siia alla käivad näiteks dekoratsioonid kõik asjad, mida läheb sündmuse korraldamiseks vaja. Siis toitlustus ja veekasutus, et kui pakutakse toitlustust, et milline on keskkonnahoidlik toit, milline võiks olla siis vee kasutamine seejärel transport, et kuidas asju liigutatakse, kuidas inimesed liiguvad, energiamajandus millist energiat tarbitakse ja kasutatakse. Ning loomulikult jäätmekäitlushästi oluline, et kuidas, milliseid jäätmeid tekib, milliseid sorteeritakse, kuidas neid nii-öelda liigiti kogutakse ja pärast ka käideldakse. Ja üks väga oluline punkt, samuti on seal juhendis elukeskkond ja kogukond. Et selles kohas, kus sündmus toimub, ei tekiks liigset keskkonnakahju või kui see on tekkinud, et siis seda tuleks heastada ja kaasata siis kohalikku kogukonda ka, kes siis selle sündmuse toimumiskohas osaleb. Ja nüüd sellest foorumist, kuidas muuta maailma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kaudu, see toimub Eesti Rahva Muuseumis neljapäeval. See on rahvusvaheline, kes sinna tulevad, mida jagavad ja meile, kultuuri kompassidest võib-olla natukene laiemalt, et see sai alguse juba 2019. aastal, kui Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideeris. Ja praeguseks on meil juba korralt, see on kolmas rahvusvaheline kultuurikompass, kus me kutsume siis üle euroop, Papa spetsialiste inspireerivaid kõnelejaid, oma valdkonna tipptegijaid rääkima, jagame sellest, kuidas nemad kultuurikorralduses oma sündmusi korraldavad või midagi läbi viivad, kuidas osalevad ja jagame ühesõnaga oma siis seda teadmust siinsete kultuurikorraldajatega. Aga väga oluline aspekt kultuuri kompesside juures on ka see, et me saame omavahel kokku, saame omavahel rääkida sellest kuidas me asju teeme, kuidas me tahaksime teha ja milline siis saab 2024. aastal olema kultuuripealinn. Me kõigi koostes ja selle aasta esinejad rahvusvaheliselt kultuurikompass on tõesti väga ägedad. Ma ise olen väga-väga elevil et kui tuuesin näit käid siis näiteks, kui endal on Sharp kes on sellise organisatsiooni eestvedaja nagu Kreenholm ja osaleb aktiivselt sellises festivale koondavas võrgustikus, jagab oma kogemust ja, ja oma oma sellist mõtteviisi ja omaette võtta, et siis ka selliseid poliitikaid, kuidas nemad festivale tahaksid keskkonnahoidlikult korraldada juba korraldavad ja kuidas võrgustikud saavad abiks olla meile kõigile, et rohkem keskkonnahoidlikult oma sündmusi läbi viia. Kui tuua veel näiteid, siis näiteks Artur Mendez, kes on üks poom festivalijuhtidest, pun festival toimub Portugalis ja mittetraditsiooniliselt pealinnas, vaid tõesti ühes kaugemas külas või paigas ja juba päris mitmeid aastaid ja see festival toob kokku sellesse piirkonda või sellesse kohta 40000 inimest, sisuliselt toimub see festival põllul. Kuid kuidas siis teha sellist suurt festivali väga suurele publikuarvule, mõeldes festivali võimalikult jätkusuutlikult, kuidas pärast teha nii, et see maapind, kus need inimesed kõik pidu peavad ja kokku tulevad oleks endiselt elujõuline ja sealsed organismid või elusloodus säiliks, et sellest kõigest Artur räägib, kuidas nemad oma festivali ülesehitavad? Ma arvan, et siin on Eesti festivali korraldajatele kindlasti väga palju näpunäiteid ja mõtteainet, et et kuidas me inimesi liigutame, kuidas nad kokku tulevad ja mis selle kokkutulemise tulemusena sünnib. Et see ei pea olema tingimata looduskahju või sihuke väike looduskatastroof maitse saab olla midagi palju ilusamat, jätkusuutlikumad, kestlikumad. Samuti tuleb meil Austriast Joonas kilboe, kes on ette võtta ja leiutas või lõi sellise vinge ratta, mis on lahti volditav lava ja sellel laval siis on võimalik teha kõikides kohtades ükskõik kuhu selle rattaga sõita, kontserte, mille tulemusena kultuur tõesti on ligipääsetav, kättesaadav, mobiilne. Lisaks siia keskkonnahoidlik, et ratas töötab päikesepaneelidega, seal on olemas helisüsteem. Et see on tõesti väga vinge viis, kuidas kultuuri viia just nendesse kohtadesse, kus elektriühendust ei ole või kultuurisündmused üldse jõua joones rattaga, siis on võimalik tart Tartu linnaruumis ka tõttu ta teisipäeval, et meil toimuvad väiksed Popot kontsertid. Ja, ja kindlasti saab selle rattaga tutvuda juba neljapäeval ka Eesti Rahva Muuseumis. Et see on kõigest üks väike valik nendest esinejatest, et kõik esinejad on meie kodulehel üleval ja saab nende kohta rohkem lugeda sealt ja kindlasti tulla siis kohale ja kuulama, mida nad meile jagavad. Kui tahta homme seda ratast näha kusagil Tartus, kas on teada mõni kindel koht ja kellaaeg? Tahaksime jõuda Annelinna ja seda kuskil õhtupoolikul ja kesklinnas toimub ka üks kontsert siin kohe küüni tänaval. Nii et kõik möödujad, kes kuskil keskpäeva paiku küüni tänaval on jäämuusikat kuulevad, mida seal tihtilugu kuuleb, siis võib julgelt ligi astuda ja uudistama tulla. Suur tänu. Tuur 2024 kultuurikompassi, kuidas muuta maailma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kaudu kureerija triinbik. Aitäh ja kohtume Eesti Rahva Muuseumi siis juba neljapäeval.
