Nüüd on võimalus rääkida Pallase meediadisaini osakonna graafikanäitusest pealkirjaga sõlm ja ma olen tulnud Pallase galeriis kohtuda Pallase meediadisaini osakonna kolmanda kursuse tudengitega, NEED ONGI, Piano Aarma ja Maria Kilk, tervist. Tere. Palun rääkige alguseks oma erialast, mida meediadisaini osakonnas õpitakse, mis eesmärgiga ja kuidas. Meile õpitaksegi esines reklaami ja turundust visuaalsed. Et me oleme nagu disainerid ja kunstnikud, aga me elame siis suunatud, et reklaami ja turundusele. Ehk siis eesmärk ongi see, et tudeng läheb näiteks disainiagentuuri tööle, kus ta saab siis klientidele luua reklaami, brändingud, logosid, meil on palju erinevaid aineid selles mõttes, et ei ole ainuke valik minna siis näiteks graafiliseks disaineriks. Meil on nii videod, animatsioonikunsti ja kui ka graafilist disaini. Et ja kuna õppekava ampluaa on üsna lai, siis on keeruline öelda, mis meist täpsemalt saab, kuna valikuid on väga palju. Ja selles suhtes on see eriala väga kasulik, kuna see annab kaasa väga palju erinevaid teadmisi ning oskusi, mis tagab siis selle, et, et iseendale nagu võimalik teha erinevaid asju ja ei pea kellegi teise talud. Avage natukene, palun selle näituse pealkirja sõlm. Kui meil oli ees, siis tööde valik, mis näitusele tuleb, oli, jagunes meie jaoks need ilmselgelt kolm kolm etappi, et siis kui tule tuleb reklaam meie meediadisainiosakonda, siis ta alustab sellisest rahust vaikusest. Tööd on sellised lihtsamad võib-olla ilutsevad ja siis ta järjest areneb, et tema töödesse tuleb rohkem sügavust ja siis kooli lõpuks on selline valmis teos, ehk siis vaadates töid, oli meil kolme etapi ja need etapid sümboliseerisid sind meie jaoks sõlme. Et igas eluvaldkonnas igas eluetapis on siis erinevad sõlmed, mida sa pead lahti harutama, et sa saaksid edasi liikuda. Ja siis need koolietapis olevat silmad, siis läksid kokku nende tööde olemusega. Neid võiksite, palun rääkida selle näituse ideest, mida siin kitse näha on. Nii, siin näitusel on siis näha 216 graafikatööd. Siin näitusel saab näha erinevaid graafikatehnikaid, mida siis meie koolis praktiseeritakse, et eile meie osakonna juhataja oma kõnes ütles, et siis kui ta tahtis, et meie osakond hakkaks praktiseerima neid trükitehnikaid oldi sellele üldiselt vastu. Aga tema nägi, et on oluline, et isegi kui sa teed ja õpid digitaalsed, siis sa pead praktiseerima neid samu asju ka käsitsi tehes. Et tema jaoks on graafika oluline, sest see on kõikide selliste digitaalsete kunstide alus. Et tegelikult ja kuna tänapäeva maailmas on meil kõik üsna digitaalne, siis käsitsi tehtud tööd lisavad meie ühiskonda ja üleüldse meie eludes rohkem väärtust. Ja seda on ka näha nende tööde peale isikupärasemad ja ütleme, näevad aute ehtsamad välja ja need on ainunoh. Meil on isikupärased ainupärased, sest et ühte ja sama tõmmist ei ole olemas, need tulevad alati natuke erinevad. Millised teie enda kogemused nende graafikatehnikatega on? Linoollitograafia, uforceri, graafiline kuivnõel, kogemused on väga head selles mõttes, et see on täpselt selline asi, mida sa ei hakka nagu kodus omal käel tegema, et sul ei pruugi olla kõiki vahendeid, sul ei pruugi olla kõiki teadmiseid selles mõttes, tänapäeval on kõik internetist õpitav, aga siiski oluliselt, et lahedam ja lihtsam on, kui sul on meister, nagu meil on, kes näitab sulle ette, kuidas see käib. Ta teab igat väikest detaili, mis sellega kaasneb ja ta saab kõik oma kogemused siis sulle sellesse trükitehnika osas edasi anda. Et ja meie koolis on meie osakonnas on väga hästi tagatud tegelikult graafika tundmaõppimine ja see katsetamine ning meil on võimalus ka ise oma vabast ajast teha graafikat, kui me tahame. Ja töölised on kõik väga avatud, meile võimalused ja just nende töödega või ülesannetega on alati see, et võtke rahulikult, vaid öeldakse pigem pange täiega hullu ja tehke midagi nagu sihukest lahedat ja kriisid, et see oleks nagu noh, et sa võimalikult palju saaksid ennast nagu avada seda tööd tehes. Jah, et see avamine tuleb tegelikult aastatega, et tegelikult on päris hästi näha, et kuidas avamine, avanemine toimub läbi nende tööde, et õppejõude, juhendamine ja enda areng ja seda on väga hästi näha tegelikult et jah, iga aastaga julged natuke aina rohkem nagu katsetada ja teha midagi nagu pöörasemad, et see tuleb ka meil seal näituse kontseptsioonis välja. Kui palju autoreid siin esindatud? Kuna siin on kuskil täpselt 216 ehk siis autorid on meie osakonnas nelja aasta jooksul piloottudengid ja lisaks ka paar õppejõudu ehk siis autoreid ongi umbes sama palju kui näitajaid kuskil 200 ringis. Väga raske on nagu näpuga järge ajada ja öelda, et täpselt nii palju on. See on väga keeruline. Tohutu palju on neid, et meil on kuskil see dokument, kus sa oled kõik üles. Ja ma palun, et räägiksite kumbki oma tööst, mis te olete ülestanud siia ja siis võiks rääkida veel ühest teie poolt välja valitud tööst, mis kuidagi seda näitust sümboliseerib. Näiteks minul on üleval siin üks litograafia töö, litograafia on siis hästi vana trükitehnika, sa trükid kiviplaadiga ja ülesande püstitus oli siis meil selline, et sa pidid joonistama enda nime tähta, ehk siis mu nimi oli peale, ma pidin joonistama p-tähe, aga see pidi olema siis mingis teistsuguses vormis ja minu töö pealkiri on ehk siis seal sellel p-tähe moodustabki nagu kaks tüdruku pead ja siis üks nendest on minu väike õde, kellega ma veedan palju aega koos ja siis nagu sümboliseerib nii-öelda Meie suhet ja siis litograafias tolliski siin, nii et joonistasin sinna kiviplaadid söe ja kriidiga ja siis sama kujutis trükkis ka paberi peale. Minu töö on tehtud siis spordigraafika stiilis ja selle nimi on mälestused vanaisast. Mul on selle töödeks väga tore lugu ka, et tegelikult selle töö valmimise ajal mina hakkasin plaadid väljas pappordi plaadid, kus on näha siis, kus on kraabitud sisse plaadi peale see joonis. Et kui ma selle plaadi sain kätte meistri käest, siis hakkasin mina usinasti kraapima ja läksin siis järgmine päev kooli ja avastasin, et oli valele poole kraabitud ja kogu töö tuli uuesti teha. Ja jah, selline tore lugu oligi, et kogu töö läks untsu ja tuli uuesti teha, aga tuli palju parem asi, kui oli enne. Nii et kui keegi julgeb vaadata, siis seal teisel pool tööd on hästi näha kraabitud pool ka, nii et, aga lapsel, kuid naernud siis see teine pool oleks põhimõtteliselt, mis valesti see uuesti täpselt. Ja, ja noh, üks töö, mis sümboliseerib seda kogu nähtust väga hästi, on sama teos, mis on nähtav ka siis meie näituse plakatil, see on siis Eywa voog ja pealkiri on pesa, et seal siis naine, kellel istub lind peas, et see kuidagi väga orgaaniliselt sattus meie näituse plakatil aeg, kui me seda nagu visuaali hakkasime looma. Nüüd sa nagu sümboliseeribki meie jaoks kogu seda näitusekorraldust ja kõik, kuidas välja kujunes, mäe trükkisime sellega ka särgid ja siiditrükiga ja sinitrükipaberid. Et me need siis tänutäheks kinkisime nendele, kes aitasid seda näitust ellu viia. Ja ma ütleks ka, et see teos on ka minu vaieldamatu lemmik, et sellest on väga raske mööda vaadata, kuna noh, me kanname neid särke ja need tõbised ja ja igal pool on ikkagi teos esindatud, et ega me oleme ikkagi. Ma lugesin, et hiljem tulemus ka linoollõike töötuba siin näitusel. Just 20. aprillil on siis siinsamas galeriis toimub linoollõike töötuba. Et me tahtsime inimestele anda siis võimaluse ise linooli praktiseerida, sest linool on, mis nendest trükitehnikatest selline, et sa isegi reaalselt saad seda ise kodus teha. Ja siis meile tuleb seda üks professionaal siis nagu näitama, tõstuaeda viib linoli, töötubasid suhteliselt tihti äri, tema nimi on šarlot pisizeczki ja ta siis töötab tüpas tüpa on siis trükikunstimuuseum aparaadis ja et ma tegelikult arvan, et see on inimestele väga hea võimalus tulla ja vaadata, katsetada ja proovida päriselt, kuidas trükkimine käib nii-öelda professionaalsete vahenditega, et kodus ei ole tegelikult päris sama aitäh selle juhatuse eest, rääkisime näitusest pealkirjaga sõlm, see on Pallase meediadisaini osakonna graafika näitus mida tutvustasid vallasi meediadisaini osakonna kolmanda kursuse tudengid Bibiana Aarma ja Maria Kilk. Aitäh. Suur aitäh.
