Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head kuulajad, alanud on teadusuudisteminutid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal räägime teile loodusega seotud teemadest ja selleks puhuks on stuudiosse külla tulnud zooloog Randel Kreitzberg. Tere, Randel. Tere, Sandra. Ja tänases saates teeme juttu rohelistest merikilpkonnadest, kes on suurimad kõva kilbiga merikilpkonnad ja nad on kantud ka ohustatud liikide nimekirja. Alustame hoopis sellest, et kust tuleb üldse nimi, roheline merikilpkonn. See on väga hea küsimus, sest tegelikult kes neid ise näinud on, siis teab, et need kilpkonnad on musta värvi ja osades keeltes ja osades riikides kutsutaksegi neid mustadeks merikilpkonnad, eks. Aga nendega on selline lugu, et, et noored konnad söövad küll igasuguseid mullus, käid ja selgrootuid ja vetikaid ja usse, aga täiskasvanud merikilpkonnad on valdavalt taimtoidulised ja seesama klorofüll, mis seal nendes taimedes ja vetikate son siis kuidagi jõuab ja ladestub nende rasva. Ja ju siis need inimesed, kes neid kilpkonnasid, siis pikema aja vältel võib-olla siis toiduks tarvitanud on või lahanud või, või mis, mis iganes viisil nad seda kilpkonna rasva läinud on siis siis selle naljakat rohelist värvi rasva järgi on siis nad oma nime saanud. Nii et toidust tuleb see roheline rasv sees jaajaa klorofüll istet, et sellest, et nad on sellised Herbi voorused. Merikilpkonnad, muidu on ka päris põnevad tegelased ju nad on näiteks suutelised munema korraga umbes 200 muna. Mulle tundub see küll tohutu. Tulp palju ja merikilpkonnad ongi sellise aeglase elutsükliga ja elustiiliga loomad nad elavad kaua 80 aastaseks ja nii nagu sellistel pikaealistel loomadel ikka inimesel ju ka siis ka suguküpsus saabub suhteliselt hilja, seal on kirjas, et isegi 25 või noh, see kõlab küll uskumatuna, aga, aga 50 aastasena. Ja kui mõelda, et, et selline pikaealine loom läheb kaua aega suguküpsuse saavutamiseks, mis tähendab, et kõik see aeg, kui ta selline noor on, siis võidakse teda ka nahka pista. Siis ta peabki munemisse panustama nii palju kui võimalik. Ja ausalt öeldes teagi, kas ta nüüd käib päris igal aastal munemas või, või kuidas see täpselt on, peaks täpsemalt välja uurima. Aga, ja sellise pikaajalisele oma kohta 200 muna, ma arvan, et on täitsa paras ports. Merikilpkonn või roheline merikilpkonn on kantud ka ohustatud liikide nimekirja, ehk siis nende pliigikus järjest väheneb või kuidas? Nende arvukus väheneb ja, ja nad elavad troopikas sinna Atlandi ja Vaikse ookeani troopilistes vetes. Nad on sellised aeglased, neid süüakse. Ja, ja ikka suurim põhjus ongi seesama aeglane elutsükkel ja, ja see, et nad saavutavad suguküpsuse niivõrd hilja, et neid viise, kuidas nad noorest peast surma jõuavad saada, on lihtsalt niivõrd palju. Ja Meil ongi ju praegu siin maailmas enim ohustatud just sellise aeglase eluviisiga haid näiteks samamoodi elavad kaua saavutavad suguküpsuse hilja, aga Haidel muidugi see igakordne, munetav või poegitav hulka On isegi veel väiksem. Aga, aga noh, kõik on ju näinud loodusfilmidest seda, kuidas need pisikesed kilpkonnapojad sealt liiva seest välja ronivad, siis peavad sinna merre vette jõudma ja kuidas kajakad ja krabitsis üritavad neid nahka pista. Et eks need vaenlasi seal elu alguses on päris palju. Aga nagu paljusid teisi elusolendeid, siis kimbutab ka merikilpkonni vähkkasvaja. Milliste. Ehk see on üks noh, kas on õige öelda, et põnev vähk, aga aga seal nakkav vähk, mille põhjustajaks on herpesviirus, seal papilloomviirus Gibrio papil loomiks kutsutakse seda kui ma seda õigesti tõlgin praegu. Ja kui vaadata näiteks kas või siin guugeldada mingeid fotosid, sest need päris koledad naha peal olevad suured siuksed pruntis, kasvajad vist näevad päris õudsed välja ja see on ka surmav. Päris suur protsent nendest nakatunutest sureb selle kasvaja tõttu ja ega päris täpselt ei teata ka, mismoodi ta tekib, sest ega vähki tekki ainult ühe asjaolu tulemusena. Vähk on selline haigus, mille nii-öelda ohtlikus staadiumis arenguks on vaja mitme erineva sellise asjaolu kokkulangemist. Ja noh, üks on siis viirus, aga siin räägitakse ka merereostusest ja muudest asjadest. Ehk siis selle ohustatud liigi puhul selle vähi pärast ollakse täitsa mures. Aga teadlased on nüüd uurinud merikilpkonni ja vähki ja nad on leidnud, et üks asi võib-olla aitab. Mis võiks olla? Aitab päikesevalgus ja need teadlased tähist olite, ühe Florida ülikooli teadlased avaldasid hiljuti uuringu, kus siis kinni püütud merikilpkonnad kellelt olid need suured kasvajad siis ära opereeritud ja kes siis nii-öelda taastusid seal kuskil basseinides niimoodi siis seal nad toimetavad selleks, et neid ohustatud kilpkonnasid päästa. Siis panid tähele, et nendes basseinides naistelt tegid eksperimendiga kus siis on selline tugev päikesevalgust, imiteeriv kiirgus? Ei tule, nad kasvavad niivõrd kiiresti tagasi ja loomade ellujäämus on kõrgem ja siis jõudsid sellise tulemuseni, et ajel mõõtsid veel D-vitamiini hulka erinevates loomades jõudsid sellise tulemuseni, et, et see päikesevalgus, mis soodustab siis D-vitamiini teesi siis see annab parema kaitse selle vähi vastu. Ehk siis merikilpkonnadel on kasulik olla päikese käes. No nad on niikuinii päikese käes on ja aga ma ei teagi sealt ikka, kui palju need pinnavees on ja kui palju neid sügavas vees on, kuhu siis seda päikesevalgust vähem jõuab. Aga nendel oli jah, see just niimoodi sele kunst tingimustes operatsioonijärgse taastumise kontekstis tehtud asi. Aga aga jah, vaata, nii nagu ma rääkisin ka seda, et et see vähk on nagu mitme koosmõju tulemus, siis see D-vitamiin või selline natukese parem kaitse või selline tugevam tervis, mida sellise väikese valguse põhjal valguse abil on võimalik nagu niimoodi kaasa aidata. Et see võib-olla selleks otsustavaks kaalukeeleks, et miks üks loom elab, aga teine mitte. Et, et see, ega nad ei ütlegi, et, et see on selline nii-öelda hõbekuul, mis lahendab selle probleemi ja, ja nüüd hakkame siin rahulikult solaariumi tegema nendele kilpkonnadele ja siis need ongi vähist priid. Aga jah, see oli selline asjalik nüanss, mis, mis lisas teadmist selle kohta. Et selline vitamiin D-vitamiin, mis natukene tugevdab rohkem, võib-olla tõesti oluliseks kaalukeeleks Ja selle teadmisega on siis võimalik edasi minna ja võib-olla tulevikus saab kuidagi päästa ka neid rohelisi merikilpkonnasid. No loodetavasti ikkagi saadakse jälile sellele põhjusele, et mis seda vähki tekitav et tagajärgedega me võime siin võidelda, aga tähtsam on see, et nad ei haigestuks sellesse. Meie aeg tänaseks on läbi, aitäh sulle, Randeni, aitäh teile, head kuulajad. Kohtume teiega juba homme, seniks aga ilusat päeva jätku. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
