Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head kuulajad, alanud on teadusuudisteminutid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal räägime loodusega seotud teemadest ja stuudiosse on külla tulnud zooloog Randel Kreitzberg. Ja täna räägime ühest uuest uuringust, mille Eesti teadlased läbi viisid ja uuritud on mikroplasti mõju vähikestele. Randel, kes need väikesed on? Vähikesed vähi lised või kirp, vähilised kes meie katses osalesid, et nemad on sellised umbes sentimeetri pikkused, väikesed, kes on tegelikult hästi levinud meie vetes ja võib-olla kõige rohkem on selline tavainimene kohtunud nendega suvisel ajal, kui tal kuskil kivises mererannas ja siis seal nende suurte ümmarguste kivide vahel, kus on selline roheline vetikas siis on näha, et seal vetika sees keegi ringi sipleb. Ja kalad söövad neid väga hea meelega. Näiteks kalamehed teavad, et meriforellide üks meelistoit on, on sellised nii-öelda gammarused, öeldakse gammarused nende kohta, sest sest üks suurim suurim seltskond nendest ongi gammarused. Ja jah, sellised sentimeetri pikkused, nunnud ringi siblajad. Mikroplasti mõju erinevatele olenditele on tegelikult ju enne ka uuritud ja meie siin saates samamoodi oleme sellest juttu teinud. Mis siin uuringus nüüd teistmoodi on, mis teie läbi viisite? On üks hästi oluline aspekt teistmoodi on see, et et kuna teadus on selline projektipõhine asi, siis teadlaste jaoks on hästi riskantne teha eksperimenti, kus sa pole kindel, et sa saad mingisugust asjalikku tulemust. Aga meie selle riski võtsime ja kui, kui ütleme, 90 protsenti või isegi 95 protsenti mikroplastiga seotud uuringutest on tehtud väga kõrgete kontsentratsioonide ka näiteks selliste mehikeste puhul pannakse sinna kümneliitrisesse akvaariumisse pannakse 100 vähikest, siis pannakse näiteks miljon tükikest mikroplasti ja isegi veel rohkem tükikesi siis siis meie vaatasime erinevatest uuringutest, et kui palju mikroplasti reaalne kogus meie nii-öelda keskkonnas on ja võtsime sealt selle numbri ja meie uuringus siis ei ole rohkem kui 10 tükikest liitris, mis on siis sellised keskkonnas reaalselt leiduvad kontsentratsioonid, noh muidugi siin Eestis ja, ja enamus kohtades on tegelikult isegi veel vähem, et see 10 on selline hästi reostunud keskkond või, või isegi nii-öelda ühe taseme võrra kõrgemisega tulevikustsenaarium. Aga siiski nende miljonite tükikestega võrreldes siis meie uuring oli ikkagi hästi-hästi madalate kontsentratsioonide ka ja siis üritasimegi vastata sellele küsimusele, et kas see olukord, mis siis praegu meil keskkonnas on, et kas see juba juba praegu nüüd ja praegu mõjutab loomade elu või on ikkagi siis teema see, et noh, et, et kui tulevikus asi läheb hulluks, siis hakkab mõjutama, et sellele küsimusele otsisime vastust ja mis te siis teada saite, kas juba praegune olukord mõjutab neid kuidagi? Sihuke lühikene, üldine vastus on, et jah, juba praegu on, olukord mõjutab, aga ta ei mõjuta kõiki ühtemoodi ja, ja meie katses olid kaks erinevat liiki. Üks selline vähikene oli Melin hoides Fass jaatus, kes on rändvähk, kes toodi kunagi Eestisse seitsmekümnendatel aastatel Baikali järvest ja temal võõrliik, kes elab meil siin Peipsis ja, ja Emajões ja on jõudnud ka Võrtsjärve. Ja teine liikide uurisime, oli siis meie nii-öelda kodune liik, oli gammaruslacustris, olla järve kirpvähk äkki siis ei või, ma ei teagi, mis korrektne eesti eestikeelne nimi tal on ja, ja siis me vaatasimegi, et kas see nii-öelda invasiivne liik, kes võiks olla teoorias selline tugevam ja kiirem ja liikuvam ja vastupidavam igasugus stressoritele kesis võrreldes Meie sellel koduse liigiga kes siis võiks olla natukene nagu õrnem ja tundlikum, et kas seal on siis nagu erinevused ja, ja olid küll erinevused. Et seal me vaatasime väga palju erinevaid selliseid mõõdikuid. Ootasime kalade ujumiskiirust, sellist rakusisest, stressi, oksüdatiivse, stressi ja, ja põhimõtteliselt üks asi mõjutas ühte natukene rohkem. Teine asi mõjutas teist natukene rohkem. Aga jah, võib öelda isegi madalad kontsentratsioonid näiteks kahandavad nende väikeste ujumisaktiivsust. Ehk siis nad ujuvad vähem või ja nad ujuvad vähem, nad ujuvad aeglasemalt ja nad teevad vähem pöördeid. Mis tähendab seda, et noh, kujutad ise ette, kui sul on kõht vatti täis, sa jookse sadat meetrit sama kiiresti kui siis, kui sa oled normaalse söögi peal olnud. Aga, aga nemad on ju vaata toiduahela üks. Selline lüli, keda, keda meeleldi näiteks galatsevad kalamaimud või, või needsamad Meriforellidki, see tähendab seda, et kui nad on need aeglasemad ja nad ei suuda nii-öelda eest ära põigelda siis just nimelt need vähikesed, kellel on kõhus mikroplast. On eelistatult kalade söögilaual ja niimoodi siseneb see mikroplastist toiduahelasse kuni kuni võib-olla inimeseni välja. Ehk siis meie saame ka endale selle mikroplasti külge täiesti ootamatul moel, et ei oskagi võib-olla aimata niimoodi. Et see ei ole nagu juhuslik enam, et milline kala, millist vähikest sööb vaid kalad hakkavadki eelistatult sööma neid vähikesi, kellele mikroplast kõhus või kellel on see mikropressalt kõhust läbi käinud. Aeglasemad arvatakse, et sellised millimeetri suurused tükikesed ja niimoodi, et nad läbivad ka kalade soola ja võivad seal tekitada küll mingeid põletikke, aga aga noh, kui see inimene selle kala ära sööb, siis ta ju roogid kala ära, võtab soolikaid välja. Aga kui on ka osakesed, mis seal väiksemad Lanomeetrites need läbivad, selle kalade soole jõuavad ka lihasesse ja niimoodi võivad põhimõtteliselt ka siuksed täiesti kalafileetükid poest ostes tegelikult mingisuguses suuruses plastiosakesi sisaldada. Kui juba selline väike reaalne kogus mikroplasti mõjutas neid väikesi, siis me võime ainult ette kujutada, et mida suurem kogus nendega veel teha võiks. See ei ole tingimata nii, on täitsa teada näiteid sellest, kus madalad kontsentratsioonid võivad olla isegi ohtlikumad. Et suuremate kontsentratsioonide puhul tekivad mingisugused kaitsemehhanismid, organism tunneb selle nii-öelda ohu ära, oskab ennast nii-öelda blokeerida või selle ohu vastu ja võin öelda, kaitsta ennast selle ohu vastu. Et see, see tingimata niimoodi ei pruugi olla. Aga, aga tõepoolest, et, et see küsimus nagu endiselt on, on õhus. Et ega meiegi nüüd selle ühe töö tegime, saime teada, et madalat kontsentratsioonid mõjutavad loomade elu ja, ja see on nagu oluline tulemus. Aga siin on ka väga palju teisi loomarühmasid väga palju teisi aineid. Sest plasti erinevaid tüüpe on mitmeid. Olgugi et mikroplastist räägitakse hästi palju, siis on hästi palju asju tegelikult, mida ei ole teada. Aga kui seda mikroplasti igal pool nii palju on, sellest räägitakse ka väga palju, siis kas ei või juhtuda seda, et ühel hetkel me lihtsalt harjume sellega kuidagi rohkem ära ja keha ise võib-olla kohaneb ka ja see play tekitagi tulevikus meile enam. Midagi väga hullu, sellest on räägitud ja on, on räägitud sellest ka, et, et põhimõtteliselt last on suhteliselt inertne aine sarnane võib-olla mingisugusele muule liiva tolvule, näiteks kevadeti tänavad on liiva täis hingama neid väikseid osakesi sisse. Aga ega see liiva tolmgi tegelikult väga tervislik ei ole. Ja inimestega tehtud uuringud näitavad, et, et igapäevaselt hingame neid plastiosakesi sisse ja ei ole teada päris kindlalt, et see väga halba mõju avaldaks. Aga ma ei julge ka öelda, et see ei avalda mõju. Ehk siis ehk siis jah, on on palju asju, mida ei ole teada. Nii et pigem ikkagi karta või kahetseda. Vaata, kui kui meil selle keskkonnas seda mikroplasti ühel hetkel tõesti nii-öelda hästi palju saab olema, siis ega ma seda sealt kuidagi kätte ei saa. Ja, ja võib-olla noh, võib-olla tõesti tekib mingisugune bakteriliin, kes seda plasti aktiivselt sööma hakkab. Aga mõtlema, et kas me tahame ikka sellist bakterite enda ümber, kes meie kilekasvuhoonet nahka pistavad või selle kalavõrgu, millega tahaksime merest kala püüda ära sööb, enne kui me jõuame kalad välja püüda. Et me tegelikult tahame ju plastpakendid kestaksid, plast ei ole üldse nagu halb materjal, plast on väga okei materjal, veetorud ja, ja reoveetorud ja kõik on plastist tehtud ja on väga-väga hea neid kasutada. Et selles mõttes. Ma pigem eelistaks, et mingisuguseid imebaktereid, kes meil plasti sööma hakkavad lähiajal siin ei tekiks. Sellised teadmised võtame kaasa tänasest saatest, aitäh Randel selgitamast ja aitäh teile kuulajat kuulamast, kohtume teiega juba homme samal ajal mõnusat päeva jätku. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
