Paadiga jõele minekuks tuleb end korralikult ette valmistada. See algab päästevestide selgapanekust, sest paadis viibija peab olema kaitstud. Kui paat mingil põhjusel ümber läheb paati võeti kaasa vajalikud tööriistad, nende hulgas ka magnet, millega jõe põhjast metalli kätte saada. Ja mõistage, ämber, kuhu prügi mahutada. Üldiselt ei osata aimata, et prügi võib nii palju olla. Aga siin juba aastaid tegutsenud Jakob Kose oli asjaga kursis. Just sellepärast ta selle prügiviisi välja mõtleski. Kaluriküla asutaja Jakob Kose. Prügipüüke, et kuna meil on teine asi, mida me teeme, siis kalapüük, siis see on prügipüük, et ehk siis inimesed, kes tahavad, kui lihtsalt paati laenutada või lähevad kalale, aga kala ei saa, siis on alternatiiv prügipüük ja nagu täna juba näha on, siis tegelikult seal ilma saagita jää. Kose võttis ka ühendust RMK Põlula kalakasvatuskeskusega ja sai kokkulepe, et iga prügipüüdja kohta lastakse Pärnu jõkke noor siig ja noor lõhe. Nimelt alustati prügipüügiga, täna, aga see jätkub ja igaüks võib tulla. Ja iga inimene, kes tulevikus tuleb ja me juures seda teenust kasutab, kingib siis ühe siia jõhe lõhe, meie Pärnu jõgi kanda ja siis üks kord aastas lastakse sisse, nii et loeme, nupud, kukkuja laseme järgmisel aastal samal ajal nagu praegu, laseme siis kala sisse. Prügipuudust pole niipea ette näha Lisett Heil. Ja väga edukas seal ilma saagitame ja ühte ja kõige rohkem siit leida penoplasti ja igasuguseid pudeleid, muide hambapastatuubi näiteks leidsin ka kelgutükke. Prügipüügist osa võtnud lapsed prügi vette ei loobiks. Kui oled ise nii palju prügi kaldale toonud, siis tead täpselt, mida teha ei tohi, räägib Lauri ehitusmaterjali ja siis ta ei projegi katki teed. Mis sa arvad, kas need on toredad inimesed, kes trühvlijõkke ei ole? Mina ei teeks seda loodussurmani.
