Me käisime siin rannas juba siis oma kohvi ja,  ja šampusepausidel, kui see vangla veel töötas. Siukesed sellised oranžid kivid. Ma tegin endale sellest kivikleidi niimoodi rinnaosa  ja siis oli nagu kapuutsi osa, et siit läks nagu üle,  nagu niimoodi need kivid sihuke hästi ilus. Ja siis me kõndisime alati sellest majast siit mööda. Ja ja me rääkisime Kogu aeg sellest, et kuidas see on nagu meie maja,  et meile õudselt meeldis see seal seal see veranda  ja siis me kujutasime kõik aga ette, et,  et kuidas seal oleks meil vannituba ja mingi hetk me saime kutse. Kalamajas on sport avamas kohe oma alternatiivgaleriid ja,  ja siis siis loomulikult me tahtsime selle avamisele minna ja,  ja siis Pirtal oli juba väike kahtlus, et, Et see on meie maja, et see võib olla meie maja,  me ei olnud nagu kindlad, eks ole, et et. Mis number see maja on, sest me sellele ei pööranud kunagi tähelepanu,  sellepärast et see on lihtsalt meie oma no samamoodi nagu  Tallinna lennujaama mulle kingitada. Et noh, ma ei ole lihtsalt seda üle võtnud. Ja, ja siis me hakkasime tulema ja, ja kui me jõudsime kohale,  siis me nägime, et oi, see ongi meie maja. Me keerasime otsa ringi, läksime minema,  sest nagu ei ole võimalik, et keegi on võtnud meie maja ära. Oi, aga siin on ka üks lahe korsten.
