Ma. Ei tea? Vaevalt et hilja, aga õhtu on külmaks läinud  ja putukaid on vähe. Läheme edasi äkki jõe ääres on? Vaat siin on traatära. Poisid segavad kogu aeg mu õppimist, aga ma pean ju ometi  oma helge tuleviku nimel lõpueksamid korralikult ära tegema. Seepärast soovitasin neil soojalt nahkhiiri otsima minna. Mina ei näe siin ühtegi või siin on parem. Äkki paremat juures just ongi? Ega nad öösel siis peitu poe. Ühesõnaga, nad ka putukad ikka. Äkki on hoopis hirmus ängelheina öölane? Kes see on pika londiga loom, kellele meeldib verd imeda. Ega nad neid sööma ei tule, oleneb, kas tal on kõht tühi. Lähme, vaatame, mis ta teeb, kas tal on kõht  või mitte. Oota, tule ka nüüd. Ära jokuta seda tule. Lähme vaatame Üksi siin on veel hullem olla. Ega siis Rauno ja Oliver väikestele poistele kohe välja öelnud,  et ängelheina öölane on üks pisike liblikas. Nii saigi sääsest elevant. Või siis liblikast hirmuäratav peretis. Sina oledki ängel heina öölane. Ega sa meid sööma ei tule? Tere, hea hirmsat singel, heina öölast on  ka näha? Ei, siin seda küll ei ole. Nii haruldane liik Eestis, et vaevalt, et ta siia satub. Angelaina öölane imeb nektarit, aga tal on imigers otsas  väikesed kidakesed ja tõepoolest ta võib verd imeda,  aga inimestel ei ole mõtet muidugi seda karta. Nii et sellel on tõepõhi all sel vereimimisel lool. Kas neid võib siis tõesti Eestis ka leid? No nüüd on Eestist ka leitud, meil on ta nimetatud Angeleina,  öeldakse s Eestis. Aga inglased kutsuvad teda vampiiröölaseks. Nii et võib-olla, et oleks pidanud eestikeelne nimi  ka olema, vampiiröölane. Aga meil on ta tõesti väga haruldane ja ja,  ja alles hiljuti jah, tõesti, leiti Eestis. Nii et selliste me kartma peaksime, seda ei ole. Aga mida sa siis siin teed? Sa ei ole ju õõnlane? Ja sa käid siin loomi ja inimesi ka hirmutamas? Mina püüan siin liblikaid. Valgusele nagu näete Ja paljud liblikad lendavad öösel teistmoodi,  neid kätte ei saa neid uurida ei saa niimoodi,  et päeval kõnnid ainult ringi. Näete, siin on üks suur suru, on praegu tulnud valguse,  see hall-haavasuru. Ja. Nii ta lendab valguse, praegu ta puhkus hakkab. Kas tuleb ka proovida? Liblikaid püütakse niimoodi. Siin on suur, suru, võta see purk. Ja nüüd, kui sa Selle liblika niimoodi ilusa siia purki. Saad? Nüüd sa saad Kaasa võtta ja teda pärast toas uurida. Ja ära sirutada. Ei, nad ei saa, nad jäävad siia niimoodi magama. Näed sina oled saanud ühe kirju kevadööle. Need hakkavad hästi vara kevadel lendama. Aga kuidas jääda, et nad sinna lina peale just tulevad? No inimesed on ammu tähele pannud, et paljud putukad,  liblikad ja ka teised putukad, mardikad lendavad öösel  valguse peale, sest öösel nad orienteeruvad  ka ikkagi mingisuguse sellise valguse või vaba taeva heledat  laikude järgi. Ja kui meil on võimas lamp, siis nad satuvad lihtsalt segadusse. Ja kui tagasi on selline, noh, mul on lina,  siin ekraan siis nad jäävad siia ringi kõndima,  mõnikord istuvad, jäävad seisma siia lina peale. Ja, ja niimoodi siis Vaataki ootab, kes tuleb. Kui on midagi huvitavat koguda ära. Aga need ööliblikad on ju nii tummid ja koledad. Tõsi, ööliblikad on tagasihoidlikumad värvi,  sageli aga päevaliblikatest. Saan ma teile homme rääkida ja näidata, millised nad välja näevad? Okei, me peame siis nüüd küll kiiresti magama minema,  jah, me saame nüüd ruttu siis homme vaadata. Aga näeme homme. Näeme homme siis. See oli nüüd küll esimene kord maailma ajaloos,  kui Otto ja Eik vabatahtlikult magama läksid. Oleks ma seda varem teadnud, oleksin neid igal õhtul  liblikatega meelitanud. Ei körka võtta üle. Mis on, me peame neid liblikaid uurima minema. Kui Otto ja Eik koolipäeva hommikul sama kiiresti  toimetaksid nagu siin võiks neist varsti isegi tuletõrjujad saada. Magasin, ma arvasin, et te magasite nagu põrsad. Ei maganudki. Nii hilja üleval veel. Ta ajas meid juba hommikul vara ülesse, ütlesid,  et lähme liblikaid püüdma. Aga räägime nüüd ruttu, kuidas neid päevaliblikaid püütakse. Päevaliblikate püügiks ei olegi vaja nii palju vahendeid,  kui on öösel liblikate püügiks. Piisab, kui on ilus ilm. On lühike võrk, peab olema putukavõrk, selline. Ja no üks purk vähemalt ja midagi tuleb lihtsalt ringi  kõndida ja vaadata kus on liblikaid ja kõike me kinni ei püüa,  aga mida me teame? Nüüd jätame metsa, aga mida ei tunne või  mida meil ei ole veel uurimiseks kaasa võetud,  need võtame, siis paneme purki. Kas neid on umbes nagu sääsevõrgud? Ei, see on ikka jõukavõrk, näed sellega ikkagi saab niimoodi püüda. Kui siin on liblikas, siis püüad võrguga niimoodi. Ja Liblikas jääb siia. Paned liblikas, jääb siia võrgukotti ja siis paned praegu liblikat. Ei ole, ma näitan lihtsalt, kuidas see asi käib. Siis paned purgi siia sisse ja ajad liblika purki? No vot siin ta on. Purgi sees. Öiseks liblikapüügiks läheb tarvis valget lina,  tugevat lampi ja püügipurke. Päevaseks liblikapüügiks on vaja aga liblikavõrku  ja kaanega purgikest. Aga? Kuidas sa siis neid liblikaid ja putukaid püüad,  et nad ellu ka jäävad? No ega nad ellu ei jää, nad pannakse ikka purki,  kui nad tahetakse kaasa võtta. Aga no vaata, näed, niimoodi käibki. Siin ta nüüd on, katsume ta purki niimoodi saada vigastamata,  näe, ongi purgis. No vaadake Näiteks sinepi, liblikas. Varakevadine liik, et ilmavõrguka näpuga,  kui me püüame, siis me lõhume liblikat, tee ära  selle jaoks see võrk peabki olema selline korralik võrk,  muidu nad sellisest väiksest võrgust nagu sinu käes on. Siit nad põgenevad välja. Kas. Tema on tavaline liblikas. Son pärast selliseid seda näiteks sirutada ära  ja kas te näete, kuidas see asi käib? Ma näen, et seal on ka üks, ma lähen seda kohe nüüd püüdma  ja olen Pealtnäha imelihtne liblikapüük ei kipu algajatel kuigi  hästi välja tulema eriti kui kasutada saalihoki  või pesapallitehnikat. Sain vist kätte. Oi, see on seal Aga? Lendamas nägite, nemad toituvad õie nektarist  ja mõned liblikad. Mõned surud näiteks võivad ka mahlajooval jooksval tammel  näiteks toituda seal mahlast. Põhiliselt nad söövad magusaid ained, liblikad. Nagu mesilased jah, umbes nii nagu mesilased kõike niimoodi  valikut liblikat ka ei söö. Et iga liik on ikkagi. On mingisugusele kindlale toidutaimele. Siis keskendunud niimoodi. Kas nad söövad kapsaid ka, et minu ja söövad kapsaid? Loomulikult. Kas said kätte? Ei saa. Sellise. Vot see on nüüd sinepi liblikas, aga liblikad söövad  siis sinepit ja paljusid rist, õielisi taimi,  öeldakse. Ja linnud jagunevad ka taimed erinevateks perekondadeks  ja liikideks. Näiteks on erinevaid ristõielisi taimi lausa mitu 1000. Tuntumad inimese kasvatatud ristõielised taimed on tavaline  kapsas ning raps seesama, millest toiduõli tehakse. Kas nad naerid ka söövad, no naerid? Jah. Meil naerid kasvatatakse, et looduses teda ei ole,  nii et ma arvan, et naerda ka ikkagi söövad. Muidugi, mõned liblikad võivad ka päris mürgistel taimedel toituda. Ka ussilakal toituvad ja ja, ja siis näsiniinel. Aga inimene muidugi peab olema ettevaatlik,  kui ta looduses hakkab taimi sööma või marju sööma,  ta peab ikka teadma, mis on mürgised, mis mitte. Aga kas ta siis võililli võililli söövad? Päris paljud liblikad. Ma leidsin jälle ühe rööviku, ühe luiklainelase rööviku,  kes oli juhuslikult võilille peal ja toituti sellest. Ta toitub ka teistel taimedel, aga võilill meeldib talle ka. Ja mitmesugused öölased toituvad võilille,  nii et võilill on väga hea toidutaim. Aga kui sina paned võileibu, mis maitsega ta on kibe,  no just nimelt, et mis liblikale kõlbab,  ei pruugi jälle inimesele kõlvata. No näete, siin on niminõges, näed, siin on  ka nektar, on see siin õie sees, aga seda liblikad hästi  kätte ei saa sellest? Vaadake, see õis on hästi-hästi. Selline pikk, näete? Jah, seal seda, seda õit käivad, siin käivad nektarid söömas,  temalased nägite, kimalasid ja lapsed ja lapsed saavad ka,  aga liblikas ei pruugi siit. Iga liblikas ei pruugi siit nektarit kätte saada  ja näed, siin on maajalg, on selline taim,  temal on hoopis lühem see õieputk. Ja, ja siia saab liblikas oma imi kärsa sisse pista imi  londi ja imeda hektari ja teate, nahkkel on selline rulli  keeratud selline pikk imilont, mille ta sirutab niimoodi välja,  kui ta on hektarit ime ja pärast kerib jälle kokku tagasi,  et segaks nagu tuletõrje voolik nagu elevandil. Ja võib võrrelda küll. Nii et näete ühe koha peal väikese koha peal on juba  nii palju liblikatele sobivaid taimi. Kas siis liblikad ise käivad siin toitumas  või siis kasutavad neid taimi taimede rohelistest osadest  toituvad nende röövikud. Vaatame edasi. Mida me edasi näeme? Puude lehti söövad ka ja mõned üksikud liblikad on  ka sellised, kes puu sees närivad puidu sees. Aga neid on väga vähe. Enamasti ikka liblikad söövad liblika röövikud,  söövad taimede rohelisi osi, lehti ja. Ja võrseid. Ja Ma olen jah, kuulnud päris kõva hävitustööd. No näete, siin on õie peal, on üks eile küll. Liblikas on üks karvane kimalane, näete,  kimalane saab võilille pealt õietolmu. Näete, kui kollane ta on, ta on õietolmuga koos. See on šenki kimalane. Niisugune huvitav. Võtame ta kinni. Vaatame korra, paneme sinu purki ja vaatame,  milline ta välja näeb. See on renk, igimaalane. Nii näete, ta on hästi karvane ja hästi õietolmuga koos. Ja kui ta on õite peal käinud piisavalt kaua,  siis ta kammib endale selle õietolmu karvadest välja nagu  kodumesilanegi paigutab taga äärte peal. Suira korvikestese ja viib niimoodi oma pessa. Kuidas liblikad siis sünnivad? Kas nad koovad nagu konnad? Ei, mitte nii nagu konnad. No näed, sa püüdsid ühe päeva paabu silmasid,  näed, selline ilus liblikas. Tema lendab ringi ja otsib endale enda vastsetele toidutaimi  ja muneb nõgese peale. Nii et nendest väikestest munadest, mis munetud,  nendest kooruvad üsna varsti pisitillukesed vastsed,  neid kutsutakse röövikuteks. Ja need röövikud toituvad, söövad seda nõgest  ja kasvavad järjest iga kord nad kestuvad,  kui nad järjest suuremaks kasvavad. Ja lõpuks, kui nad on päris suured, no päevavaasilma  või päevavabu silma vastsed on, no ütleme,  üks-kolm sentimeetrit või neli sentimeetrit,  isegi pikad mustad selliste tumedate ogadega tunneb hästi ära. Ja siis nad nukuvad, muutuvad selliseks. Täiesti teistmoodi. Elu elusolendiks, nukuks ja nukust mõne aja pärast. Tulevad uuesti välja kooruvad välja liblikad,  needsamad ja praegune, näed, eksemplari isend on siin  selline hästi kulunud tiibadega, sellepärast et talve elas  ta üle liblikana kusagil puuõõnsuses või koorepraos. Liblikas muneb väikesed munad, kellest kooruvad aplad,  röövikud röövikud matsutavad ahnelt lehti süüa,  kuni neist saavad vagurad, nukud ja nukkudest kooruvad  lõpuks imekaunid. Liblikad, kes lendavad uusi munemunema. Huvitav, kui kõrgele need liblikud üldse lendavad? Pea kohale? Ei, aga mina olen sauna katuse kohal lendasid ka. Ma ei tea, kui, kui kõrgele need liblikad tegelikult lendavad. No teil on õigus, enamus liblikaid, lendabki  nii aasa kohal ja pea kõrgusel ja ja võivad  ka puulatvade kohal lennata. Aga on teada, et isegi kuni mõne kilomeetri kõrgusel võivad  liblikad lennata, sattuda kõrgetesse õhukihtidesse  ja ja eriti just osad rändliblikad lendavad üsna kõrgelt. Ja rändliblikad on ka olemas, need, kes tulevad näiteks  Eestisse lõuna poolt, rändavad sisse ja mõnikord on nii,  et, et kui on selline tsüklon selline ilmastikunähtus,  siis need tõusvad õhuvoolud võivad putukaid  ja liblikaid tõsta väga-väga kõrgele ja nii võivad osad  liigid sattuda hästi-hästi kaugele, kui maha laskuvad hästi  kaugel oma sünnikohast või sealt, kus nad koorusid. Niimoodi nad osad liigid võivad jah, tõesti väga suurte  kauguste taha kanduda. Noh, nii palju, kui mina olen näinud, ütleme,  sajakonna meetri kõrgusel või kusagil nii,  sest et ega on raske määrata seda kõrgust,  kui sa vaatad nii, siis peab midagi olema mõõduks. Aga ma olen näinud küll binokli olen vaadanud,  et mägedes, et kui kõrgel umbes jõeorust liblikad võivad lennata. No liblikat tuleb siis ära prepareerida või ära paigutada need,  kes kinni püütud on. Ja siis me saame niimoodi saame teha liblika kogu. Ja see, mul on toas kõik see varustus ja me võime vaatama minna,  kuidas see asi käib. Läheme vaatame, mul on siin kõik valmis pandud selleks,  et näidata, kuidas siis putukaid prepareeritakse  ja ja näed, sellised näevad välja. Siis prepareeritud ja korralikult koguks korraldatud liblikad. See siin on ühe kauaaegse putukauurija liblika uurija  valmistanud kogu tema ise on surnud, aga see kollektsioon on  nüüd meil muuseumis. Nii et kõik saavad teda uurida ja vaadata,  näete, siin on see Koidu liblikas, me tunneme seda juba. Aga siin on. Ja öösel me nägime siin üht-teist kindlasti me nägime siin. Päeval nägime Koidu liblikat ja öösel lendas meil üks suur  suru ja näed, siin on teised surud, ka on sireli,  suru männisuru, väike puna, suru kõik selliste sihvakate  tiibadega liblikad. See on sireli, suru. Mäletad, me püüdsime öösel ühe halli haavasuru,  Need, kõik kuuluvad surulaste hulka, siin on veel männisuru  ja on väike punasuru. Siis on siin mõned vaksiku liigid. Kevadvaksik lendab praegu veel. Ja roheline on hiidvaksik. Siin on üks suurema töölasi on sinipaelöölane. Siin on kasekirilane. Ja siin on päevaliblikad. Ja need on siniliblikad. Need küll ei ole meilt Eestist kogutud, ma võtsin lihtsalt kaasa,  et näidata, millised on ka mujal maailmas. Liblikad. Need on kõik välja. Sirutatud, ja vot seda, kuidas see sirutamine käib,  tahate, vaatame laua taga? Nii no vaadake nüüd, kuidas siis ühte liblikat sirutatakse,  vaata siin ma olen pannud liblikad, mis on enne püütud. Selleks, et. Ja selleks, et liblikas oleks korralikult Ära kuivatatud kõigepealt paneme nõela otsa,  need on sellised peenikesed spetsiaalsed nõelad putukate jaoks. Et neid tiibu saaks niimoodi sirgu siia laua peale. Selleks me kasutame paberribasid ja nööpnõelu. Ja. Võtame tiiva sees on pikisooned, tugevad sellised et tiiba  mitte katki teha, ettevaatlikult nihutame  selle üle eesmise tiiva. Nihutame niimoodi ettepoole, et tagumine tiib  ka välja paistaks. Näete, tegemist on, on ilus liblikas, see on silmis suru  ja samamoodi teeme teise tiivaga, paneme siin. Häältega kinni. Seisma, ja nii ta seisab, ütleme noh, ütleme kolm nädalat,  kuni kuu aega siis on tiivad oma õigesse asendisse kuivanud  ja siis me võime võtta Sirulaua pealt. Ta maha, siia käivad peale veel sellised paberiribad,  millega tiib on kinni. Aga nüüd ma näitan teile ühte liblikat, mis on juba sirutatud. Mis on ära kuivanud umbes kuu aega, et kui me nüüd võtame  siit selle paberi riba, võtame maha. Siin on ta kuu aega kindlasti olnud. Et kas ilus liblikas üks kevadvaksik, siis see liblikas näeb  välja selline ilus. Ja nüüd saame niimoodi teda kasti torgata. Nii nagu te nägite neid liblikad. Ma näitan teile neid kookoneid ka, millest ma rääkisin,  millest liblikad välja tulid. Oli siin alles selline näeb välja siis üks liblika kookon,  nukk on tume siin sees. Ja liblikas tuli nuku, sest välja tuli kookonist  ka läbi sirutas oma tiivad niimoodi välja,  tiivad on alguses pisikesed, kui ta nukust välja tuleb. Ja. Niimoodi nad siis teevad endale mõned kookonid  ja mõned liblikad teevad endale kookonite,  tee on lihtsalt niisama nuku, no näiteks siin on ühe suure  suru nukk. Näete, jah? No võta näpu vahele, ettevaatlikult on elus  ja sellest tuleb välja selline suur suru nagu siin sinu laua peal,  sa näed. No mis temaga siis tehakse, kui ta sealt välja tuleb? Hoolimata sellest, et liblikad on väga haprad  ja õrnad, säilivad korralikult hoitud liblikakogud jalust,  rabavad pikka aega. No kui päris aus olla, siis üks 300 aastat vähemalt päikese  käes mitte hoida ja tolmu lasta peale neil koguneda ja,  ja mitte lasta neil koisid ja teisi kahjureid sisse  ja nõel ongi selle jaoks, et neid liblika niimoodi saaks  näpu vahel hoida, sest kui me nüüd võtame tiivast,  võtaksime kinni, Need, tiivad on õrnad ja läheks lähevad katki,  kui nad kuivad on, aga nõelast on hea hoida  ja näete siin all on ka etiketid on kirjutatud,  kust on kogutud ja milline on liblika teaduslik nimi  siis see materjal on ka huvitav kellelegi teisele kunagi  hiljem ta saab vaadata, kus üks või teine liblikas on  siis kogutud ja mis on huvitav veel, et liblikatel likate  ülakülg on ühte poodi. Aga sageli ala külg on hoopis teine. Näete vahet? Roheline just nimelt. Kui te nüüd seda liblikat vaatate ka pealt,  on ta selline See on ohaka liblikas ka meil tavaline ja kui me ta ringi  pöörame niimoodi eksvaatlikult, näete, mis alt on hoopis teistmoodi,  isegi ilusam kui ülevalt poolt. Aga ma arvan, et Johannale meeldiksid need igasugused  putukad küll väga, aga me ei saa neid ju talle koju viia. No aga te saate neid joonistada ja, ja pildistada. Ja saame küll talle endale ka meeldib pildistada. Aga teie. Vaadake ka meile pilte ja pildistage ise ka. Ja eriti tehke seda Johannale. Aga aitäh, et sa meile liblikatest rääkisid.
