Irdtorn on kaasaegne tehnoloogiline lahendus, kus lennujaamas pole vaja enam klassikalist lennujuhtimistorni ja ka lennujuhi töökoht ei pea asuma konkreetsele teenust vajavale lennuväljal. Ühest keskusest saab juhtida lennuliiklust, samal ajal mitmel lennuväljal, ütleb lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi irdtorni projektijuht Teele kohv. Me tekitame kaamera masti lennuväljale koha peale ja toome videopildi siis kuhugi kaugemale, meie puhul siis Tallinnasse ja saame siin mitmele lennuväljale korraga teenust pakkuda, tänu sellele ehk siis teenust pakutakse video vahendusel. Irdtorni tehnoloogia eest vastutab globaalse lennuliikluse juhtimise tehnoloogia ja teenusepakkuja tassel, kes ostis selle hiljuti süsteemi loonud ettevõttelt küberneetika. Adasselli projekti ja tootejuht Georg Mall ütleb, et kaamerad pakuvad lennujuhile 360 kraadist vaadet, kus on näha kõik, mis lennuväljal toimub ja ka see, mida inimsilm kohe ei näe. Ja lisaks sellele talan erinevad funktsionaalsused, mille abil me aitame tuvastada siis lennukeid, mootorsõidukeid, inimesi ja isegi loom. Me tekitame nii-öelda näiteks panoraamvaatele 30 160-le kraadile, tekitame siis tuvastuskastid nende objektide ümber inimesi. Me tuvastame päris hästi loomadega niimoodi, et looma suurusest oleneb, eks, et linnud tuvastama ära põdrad ka kindlasti. Aga kui tulevad seal rebased, jänesed, mängu, siis praegu on süsteem sellises faasis tuleb juurde õpetada, et millised loomad veel on olemas. Kuressaare ja kohe ka Tartu lennuväljad on juba Jertornist juhitavad, ees ootavad veel Pärnu ja Kärdla teele. Kohv ütleb, et varsti saab kõike ühest kohast juhtida. Meil on praegu siis keskuses selline üks moodul, mis näitab ainult Kuressaare pilti, see on see esimene kontseptsioon, mida me rakendame, ehk siis üks moodul, üks lennuinformaator, üks lennuväli ja nüüd lähiaastatel siis me arendame ja rakendame järgmise lahenduse multitorni lahenduse, kus meil on üks moodul, üks lennuinformaator, aga nüüd juba mitu lennuvälja samaaegselt. Kuvatud siiski, nagu märgib Georg Mällonierr, tornid mõeldud pigem väiksema koormusega lennuväljadele. Vastavalt lennuoperatsioonide arvule võib siis üldse seda irdtorni kasutada teatud lennuväljadel. Kui ma nüüd ei eksi, siis ta on kuni 20000 lennuoperatsiooni võib-olla lennuväljal ja selle järgi tegelikult Eesti regionaalsed lennuväljad mahuvad ilusti sinna kõik ära. Tallinn on ainuke, mis seda siis ületab. Tegemist on ikkagi tehnoloogiaga, kuid teele kohv kinnitab, et süsteem on töökindel. Siinkohal on meil ikkagi arvestatud maksimaalselt sellega, et meil ei oleks ühte mingit väikest komponenti, mille riiki mineku korral terve süsteem üles ütleb. Eme teenust osutada ei saa.
