Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Sel nädalal oleme rääkinud maateadust uudiseid ja jätkame sellega ka täna. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Ning tänane uudis viib meid troopikametsadesse. See on paik, kus me tegelikult oleme selle saate jooksul läbi aegade käinud päris tihti ja ikkagi kogu aeg rääkinud sellest, kui olulised need metsad on meie kliima jaoks ja kuidas muutused seal siis toovad kaasa ka kliimamuutusi ja mõjusid kogu selles globaalses parlamentaarses süsteemis. Ja tänanegi uudis tegelikult asetud sinna ritta ja me ikka räägime sellest, kui, kui olulised on need troopikametsad kliima jaoks. Ja tänane nurk ütleb meile, et, et need metsad on tegelikult üsna tõhusad kliima jahutajad ja seda vist päris mitmel moel, eks ole. Ja need, et neid neid põhjusi ja viise, kuidas troopikametsad kliimat jahutavad on, on päris palju. Jah, minu jaoks siin selles artiklis põhiuudis ongi see, et esmakordselt vähemalt globaalselt on on võrreldud metsade kasvuhoonegaase ja nende otsest jahutavat mõju ehk kui see, mida ma ja mida autorid peavad selle otsese mõju all silmas on, et et puud üks oluline töö, mida nad teevad selleks, et liigutada, kuidas puud liigutavad neid toitaineid enda sees on ju, mida me just nägime. Kui me puurisime mõne kase sisse augu, siis me nägime, et, et sealt lausa purskas ju mahla välja. Ehk siis puud liigutavad ikkagi suurtes kogustes vett. Ja põhiline suund, kuhu nad neid liigutavad, selleks, et neid toitaineid saada mullast lehtedesse ongi just nimelt siis siis alt üles sellega kaasas ainuke viis, kuidas pumbata siis on need puud intensiivselt aurustavad vett oma lehtedel, lehtede pind on, on hästi suur eripind puu kohta ja sealt siis siis pidevalt, kui puu kasvab ja, ja ja tegutseb noh, talvel on puhkeseisundis, aga, aga kui ta on siis siis jah, vegetatsiooniseisundis, siis, siis pumpab ta vett välja ja aurustumiseks kulub kõvasti sedasama energiat. Ja millel on tugev Dow mõju. Ja seda on siiamaani, seda, see on küll teada olnud, aga seda pigem peetud lokaalseks kohalikuks nähtuseks. Ehk ehk seesama jahutav mõju seda, seda on noh, näiteks kas või aerofotodelt termokaameraga näiteks, kui te võtate suvalises suunas praegu aknast välja, kui teil on termokaamera teete pildi, siis te arvatavasti näete, et puulehed on kõige jahedam objekt, mida te pildistate või, või, või näete. Ja aga, aga seda on, on arvatud, et, et see on selline suhteliselt kohalik nähtus, et see on siis eeskätt mikrokliima küsimus, et kui me läheme sellest puust eemale siis siis me enam seda efekti ei näe. Ja selle tõttu noh näiteks kliimaraportites ei, ei sisalduse noh, kaasa arvatud siis riiklikult näiteks Eesti kui annab, ei anna ju aru selles selles suhteliselt, kui, kui palju Meie metsade noh siis vee aurustumine ja otsene jahutamine on muutunud palju meil selles mõttes mets on, anname aru ainult ainult kasvuhoonegaaside osas. Aga nüüd siis on, on uued paremad ja globaalset mudelit, mis näitavad, et see vähemalt troopikametsadel on, ületab isegi tugevalt just nimelt see see otsene jahutav mõju nende kasvuhoonegaaside mõjul. Ja see suurusjärk, millest me räägime, on on lausa üks kraad aasta keskmist temperatuuri, nii et sa tead, see on päris tuntav. See on, on oma oma selle tõttu tuntav, et tõesti troopiliste vihmametsade pindala õnneks ikkagi on suur, need puud on äärmiselt võimsad talve seal ei ole, ehk siis aasta läbi puud puude elutegevus käib, temperatuurid iseenesest on suhteliselt kõrged, aga puudele siis parajad seal tavaline mulla temperatuur on, on seal 26 kraadi juures. Samas teistpidi võibki öelda, et juba seal kohapeal see selle kliimaautorite ongi needsamad puud arvatud, nad on ka võimelised, kui vaja, siis sademeid tekitama päästes välja selliseid aerosoole või väikseid mikroskoopilisi osakesi, mille, mis, mis vihmapilvi tekitavad. Meil siin äsja oli ka üks teine uudis, mis ütles, et põhjapoolkeral on, on metsade kadu möödunud aastal olnud siin enneolematult suur, eks meil olid suured metsapõlengud siin-seal ja muud põhimõtteliselt sama moodi. Et kas me peaksime olema nii-öelda selle uudise valguses ka mures, et meil siin näed põhja poolkeral metsad kaovad ja, ja näed, see jahutav mõju kuidagi kaob, võime siiski räägime, et, et see efekt. On ainult troopikapiirkondades seda siiamaani. Kui mina olen lugenud neid selleteemalisi artikleid ja kuulanud ettekandeid, on ikkagi need teadlased, kes on uurinud neid samu termopilte tegelikult küll siis rohkem õhust, mitte mitte maapinnalt pildistatuna siis on pigem ka arvatud, et on ka põhja poolkeral selline seesama otsene jahutav mõju aurumisest. Aga siin selle konkreetse globaalse mudeli juures on et pigem hoopis tuvastatud soojendav mõju ja seda selle kaudu, et, et siiski meil see talv on päris pikk, noh ikka ikka pool aastat, ütleme rusikareeglina kui taimed tegelikult eeskätt siis puud ei, ei tegutse. Sel ajal on, on see mõju üldse puudu ja siis siis suvel on ju niimoodi, et võrreldes siis näiteks Rayasmikul päike, ta ei jõua seda nii palju üles kütta, et öösel siis oma omakorda toimub aurumine mullalt, millel on ka tugev samasugune mõju, ehk siis on, on paraku toa selle mudeli järgi pigem metsaraiele võib-olla kokkuvõttes jahutav mõju, ehk siis talvel see raiesmik jälle külmub rohkem läbi ja hoiab niimoodi endas seda jahedust. Mis muidugi kuidagi ei ütle, et Twitter saag nagu, nagu tugevamini pihku noh, lihtsalt sellest mehhanismist ja ei ole nähtavasti meie laiuskraadil palju abi, aga noh, teine asi on loomulikult selle süsinikuga eeskätt siis puudesse, aga soometsades ka ka mulda ja tegelikult ka mineraalmaadel tublisti mulda. Jällegi seotakse meil süsiniku, mida troopikas nii intensiivselt ei ole võimalik teha, kuna aine pinged on intensiivsemad. Nii et asjad on alati nagu pisut keerulisemalt kui selline väga lihtne seos, et rohkem metsa hea ja vähem metsa, halb et peab kaaluma seal nagu väga erinevaid komponente, mis nagu ühel või teisel põhjusel puhul mõjutavad. Aga, aga see järeldus, et troopikametsad jahutavad, viib meid nagu paratamatult selleni, et me peame neid ju kaitsma, et tegelikult tihti räägitakse troopikametsadest kui, kui maakera kopsudest tänu sellele, et nad toodavad palju hapnikku, aga see nii-öelda see see kasutegur meie kliimale neist tuleb välja, on ikkagi palju, palju mitmekesisem, nii et et nende mahavõtmist peaksime küll vältima iga hinna eest. Täpselt nii ja, ja siin on ka Euroopa liidul ja tegelikult noh, meil kui ka lihtsa tarbijana palju rohkem võimalusi kui me, kui me arvame, et me praegu neid troopikametsade mahavõtmisest saadud tooteid kas või palmiõli baasil seepe shampoone, aga ka troopilist, puitu noh, võib-olla ka troopikas kaevandatud haruldasi muldmetalle meie elektroonikaseadmetes me ju kõike seda tarbime ja tegelikult meil on, meil on palju tugevamad mehhanismid või hoovad käes selle mõjutamiseks, mida me siis tarbime, kelle käest me ostame. Kui, kui me arvame. Just nii, tehkem seda selle kangi puust ja punaseks sellel nädalal ühel pool olime maateaduste lainel ning lahkelt abiks neid teemasid meil selgitamas Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Mina olen saatejuht Arko Olesk, täname kuulamast ning puust ja punaseks, jätkab järgmisel nädalal uute teemadega kõike head. Puust ja punaseks.
