Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos on siin täna Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Et siis täna ja järgneva nädala jooksul tuua teieni neid uudiseid ja teateid, mis siis on meieni jõudnud geoloogide, geograafide ja teiste meie planeeti uurivate teadlaste töölaudadelt. Tere, Jaan. Tervist. Alustame üsna värske sündmusega vähemasti geoloogilise skaalas üsna värske sündmusega. Kalendriliselt leidis küll aset juba juba jaanuarikuus, nimelt 15. jaanuaril purskas vaikses ookeanis selline ütleme armsa nimega vulkaan nimega Hungad Tonga Hunga hapai. Selle purske tagajärjed küll nii armsad ei olnud, et läks pisut aega, enne, kui need pildid teated Tonga saarelt hakkasid meieni jõudma ja näitasid, et mis oli siis seenekohapealne laastamistöö selle vulkaani poolt. Aga nüüd on muud sündmused peale tulnud, tegelikult me pole väga seda jälginud, aga nagu ma aru saan, siis, siis teadlased tegelikult sellest vulkaani purskest läksid ka üsna elevile ja on juba nii mõndagi kokku kirjutanud selle kohta, et mis seal siis tegelikult juhtus ja mis selle kõige tagajärg oli? Ma saan aru, Jaanetsesse vulkaani purse ei olnud ikka nagu päris tavaline vulkaanipurse, nagu neid aeg-ajalt ikka mujal juhtub. Noh, ma ei oska öelda, kas kas on olemas keskmist tavalist vulkaanipurset kindlasti ta oli, oli erakordselt võimas, läheb, läheb ikka teadaolevas ajaloos ikka sinna kõrgele nimekirja on hinnatud, et 1,9 kuub kilomeetrid ainest paiskus välja, mis noh, ütleme, et ei ole päris rekordit, et lähedal, aga aga eks ole, kujutame ju ise ette, et kui see korraga on, on õhus kaks kuupkilomeetrit materjali, siis siis ikka on, on midagi kaaluga siis kaks koma üheksalt eragrammi ehk siis erikaal ka sellel suur, aga, aga võib-olla mis selle teeb? Eriti huvitavaks on see, et, et kuhu see kõik see energia, mis sealt välja paiskus, kuhu see jaotus ja siin võib olla mängus eeskätt ongi see asukoht, et siis ta asus ju keset maailma suurimat ookeani ja mistõttu selliseid füüsilisi takistusi oli minimaalselt selle energia levimise ees. Üks võib olla väga erakordne asi, mis, mida jälgiti, oligi siis seotud sellega, et kuidas see jõudis vaata et ütleme mõjud sellest otseselt, selliseid füüsiline laine jõudis sellest vaata teisele poole maakera päris. Noh, midagi jõudis isegi isegi Eestisse. Kas me teame, et kas kusagil on seda nagu meil karigist planeeritud, et oli mingi, ma ei tea, võnge või oli see nüüd õhus või maapinnas või meres, et kas meil on mingi jälg sellest? Lööklaine oli nii võimas, et see jõudis isegi teisele poole maakera näiteks Eestis täpsemalt Järvseljal olev smer mõõtejaam mõõtis siis sellise õhurõhu võnke, mis, mida seostati just selle Tonga vulkaanipurskega. Aga nagu ma aru saan, siis põhiline asi, mis teadlased elevile ajas, on see, kuidas vulkaan siis kogu maailmas tekitada tsunamisid. Tsunami all me mõtleme sellist nii-öelda hiidlainet siis päris sellist, mis oleks tormanud kusagil maismaale ja maju teeb teelt pühkinud sellist nagu ei tekkinud, aga, aga see nii-öelda mingi selline lööklaine levis ka mööda ookeane tõesti väga laialt. Jah, no kõigepealt purustusi tekitab tsunami eeskätt noh, mitte niivõrd otseselt seoses sellega, kui kõrge ta on, vaid kuhu ta ta kuhjub, et kui võib-olla siin on ka sagedused ja ja aga noh, algab asi ikka sellest, et kas ta kuhjub kusagile merelahte või mujale rannikule, kus on mida mida purustada siis otse peab see olema täitsa täitsa mererannas ju ja kuna Tonga saar asub keset ookeani, siis siis selge, et see, see otsene purustus sellest tsunamist ei olnud suur Kasele tsunami juures kõige fenomenaalsem on see, kui, kui kaugele ta levis ja, ja isegi veel huvitavam, et, et ta levis ka teisele poole Ameerika täpsemalt siis põhja, Ameerika mandritel, isegi Kariibi meres tuvastati, tuvastasid mõõteseadmed täpselt selle tsunami mis, kui nüüd järgi mõelda, siis sellise tavaaru saama ka sellest, kuidas tsunami tekib ja liigub, ei käi kuidagi kokku. Ja siin ongi siis teadlased appi võtnud siis sellise mehhanismi, milles tsunamit tekitavad needsamad õhu liikumised. Ehk ehk siis mis, mis juhtus oli, et see Tonga vulkaan kõigepealt sundis õhku liikuma äärmiselt kõrgele, isegi läbi stratosfääri, kuni kuni stratosfääri ülemise kihini välja seal siis, kus on juba ju väga jahe, seesama õhk kiiresti jahtus muutus raskeks langes jällegi langedes soojenes jälle jälle tõusis ja sellest tekkis omakorda selline õhulaine. Ja kuna sellel seal kõrges stratosfääris ei olnud erilist takistust, siis selline Laine samamoodi ringikujuliselt levis üle üle maakera. Ja see siis oli niivõrd võimas, et arvatakse, et see tekitaski selle et tsunami, mis, mis, mis tõepoolest ei enam ei sõltunud sellest, et kas, kas tal on otseselt manner ees või mitte, kuna selle tekkemehhanism ju ju asus kõrgel atmosfääris. Ja nagu ma aru saan, tavaliselt tsunamid tekivadki niimoodi, kui nii-öelda lihtsalt seda vett füüsiliselt liigutatakse. On sul kusagil maavärin või maalihe, mis nagu tõukab kusagilt selle vee liikuma, aga see surve tuleb ülevalt poolt atmosfäärist. Ja seda vist teadlased kahtlustasid. Aga polnud nagu senimaani ühegi varasema vulkaanipurske puhul suutnud mõõta ja näidata, et täpselt nii need asjad käivad. Jah, et atmosfääri füüsilised füüsikalised mudelid seda ju varem ennustasid ja see, see ei ole iseenesest avastus, aga aga selge see, et sellises mõõtkavas vaatlus on, on uudne ja, ja noh ka tõestus tõesti see sellest, et tsunami ja just nimelt siis helikiirusel leviv tsunami. Ja, ja mis veel jõuab teisele poole Mannert. Et selline veenev tõestus ja vaatlussellele nähtusele. Nii hoiame loomulikult pöidlaid Tonga riigile ja rahvale, et nad taastuksid sellest katastroofist võimalikult kiiresti ja et sarnaseid teisi vulkaanipurskeid siiski tuleks, sellepärast et nende mõju inimestele ja keskkonnale on üsna üsna tuntav. Siiski, aga nagu see üks põnev teadasaamine sellest vulkaanipurskeid siiski oli, nagu me siis täna kuulsime, et kaha atmosfääri helilained võivad tekitada tsunamisid sein, oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Jaan Pärn. Täname kuulamast ning jätkame maateaduste alaste uudistega juba homme samal ajal samas kohas kuulmiseni. Busse punaseks. Puust ja punaseks.
