Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks ja teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Sel nädalal toome teieni värskemaid teateid maateaduste valdkonnast. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin neid uudiseid kommenteerimas Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Ja meie tänane uudis viib meid geograafiliselt Lõuna-Aafrikasse. Jaa, kronoloogiliselt rohkem kui kolm miljardit aastat tagasi 3,2 miljardit. Kui täpne olla. Ja see, nagu teadlased ütlevad, on nad nüüd saanud jälile esimesele maismaal välja kujunenud ökosüsteemile. Jaan, eks ole, maakera ise on umbes neli, pool miljardit aastat vana, nüüd me räägime siis, et see esimene ökosüsteem maismaal võis tekkida umbes 3,2 miljardit aastat tagasi. Elu tekkis, eks ole, ookeanites ja alguses tõesti, elas vist suuresti ookeanides ja maismaale kolimine oligi selline üsna keerukas protsess neil selle aja jooksul. Tõsi, sest et juba alustama, et kui me praegu arvame, et maismaad on suhteliselt vähe, eks ole jajah, kõvasti allapoole ehk ja isegi isegi alla kolmandiku siis see maakera hälliaeg oli selles suhtes veel äärmuslikum, et kuna veel ei olnud maakoor välja kujunenud noh, sellise kõva ja paksuna, nagu ta meil praegu on, see oli alles kõvastumas siis ja, ja ei olnud ka õieti seetõttu laam elektroonikat, mis tekitaks mägesid ja Mandreid sellisena, nagu meie teame, siis juba maismaad oli ka vähe. Teised tegurid võib-olla olid juba juba küll k evolutsioonilise ehk siis see elu, mis alguses tekkis, noh, siin on arvatud, et et vulkaanisuudmete ümber võis tekkida siis see, see toitumine ja mis oli siis ju elu alus ja üldse ainevahetus oli ikkagi väga-väga erinev sellest, mis meil praegu On ehk ehk siis ei olnud fotosünteesi, vaid see elu ei olnud fotosünteesi, fotosünteesihoid organisme ei olnud ja, ja praegu nüüd siis natuke ette rutates see avastus, millest me praegu räägime, just nimelt räägib selle fotosünteesivad elu tekkest ehk siis ei, ei osatud kasutada valgust ega, ega süsiniku kasutati seal väävlit rauda. Ja teine asi, mida seetõttu ei olnud atmosfääris, oli, oli hapnik. Omakorda siis puudusid hapnikuvabast õhust hingavad organismid. Ehk ehk me siis räägimegi sellest jah, vaevalisest evolutsioonietapist, et kuidas tekkis küll mitte elu elu iseenesest, aga kuidas siis tekkis just nimelt see, see tänapäevane elu, nii nagu me sellest aru saame? Et tegelikult needsamad esimesed organismid, kes sealt veest kolisid maismaale, on tegelikult loonud kõik need tingimused, mis võimaldasid areneda sellele elule, mida me siin praegu näeme meil kaasa arvatud. Jah, täpselt, eks need öeldakse, kemo troofid, kes siis toituvad jah, seal ainult lihtsatest keemilistest ainetest nagu mainitud, siin väävelraud ja mõni muu, eks sellised bakterid ja ja peamiselt baktereid ja arhied. Mis on siis teine mikroobirühm, eks, eks nad on ju ju alles ja tegutsevad, aga siis see elupuuharu, kuhu meie kuulume ja kuhu kuuluvad ka. Tegelikult loomulikult kõik loomad, aga ka taimed ja, ja isegi jah, mõninga, möönd, möödusega, seened. Et, et me räägime sellest, et kuidas siis kõik, jah, tõepoolest, inimese eellased, aga ka inimese eluks hädavajalikud ökosüsteemid tekkisid. Ja, ja see, mida need teadlased sealt Lõuna-Aafrikast fossiilidena siis leidsid, on põhimõtteliselt noh, kuidas siis seda nüüd öelda, sellised. Tol ajal võisid nad olla lihtsalt sellised limakiht kaljudel, mis koosnes erinevatest sellistest pisikestest organismidest, aga me saame seda ikkagi nimetada ökosüsteemiks. Ja tõsi, et, et ei tollal, kui oleks nii-öelda mõtteline ajarändur enim ajarändur sinna läinud, ei olnud see mingi vaatav, eriline vaatamisväärsusega ka ka praegu fossiilina tõenäoliselt nõuab täpset erialase kogemusega silma, et seda näha ja ja nautida seda, seda elu või seda ökosüsteemikihti. Ja tõepoolest, tegu on, on siis kõige lähem sugulane või kellele ta on eellane täna tänapäevasest maailmast elust on sinivetikas ehk teaduskeeles tsüanobakter. Ja see on siis selline äärmiselt huvitav ja oluline elukas, kes, nagu öeldud, on, on küll bakter, aga kõige muu osas on ta jah, talitleb ja, ja näeb välja nagu nagu vetikas, ehk siis mis on tähtis ta fotosünteesi. Ehk siis põhilise osa oma energiast saab siis valguse ja süsihappegaasi ja vee kaudu ja, ja teeb nendest siis suhkruid ja omakorda siis neid suhkruid, siis juba saab sümbioosis teiste organismidega vahetada näiteks lämmastiku vastu. Kindlasti pidi ta olema roheline, kuna kuna üks sa üks, mis siis käib fotosünteesiga kaasas, on see aine on siis ju klorofüll, mis, mis meie ümbruse roheliseks teeb ja. Nagu need teadlased viitavad siis et see, kuidas nad praegu uurivad siin maa peal neid vanu mikroobe, kuidas nüüd fossiile leiavad ja ära tunnevad ja ja vaatavad siis, kuidas nad omal ajal toimetada võisid, et see annab meile tegelikult nii-öelda neid tööriistu ja teadmisi selles osas, et kui me kunagi peaksime teistelt taevakehadelt tooma mingisuguseid kivimiproove, et mida siis sealt vaadata, näiteks kas tunneksime ära Marsil, kui seal on olnud elanud, kasvanud midagi sarnast. Oojaa, see analoog tundub olevat adekvaatne ehk mars ju noh, kui me üritame aru saada, et et Elueeldustest Marsil siis marss on ju meist meiega võrreldes päikesest kaugem ja, ja külmem planeet, ehk siis kui, kui eeldada, et üleüldse elu sellisena, nagu me jällegi sellest aru saame Marsil võiks olla kunagi tekkinud siis, siis see ju võiks olla ikkagi algeline ja meenutada maakera algusaastate ja aasta miljardite elu. Ja selline suur suur valik organismidel sama moodi, et kas siis olla kemo troof ehk ehk sõltuda või süüa noh, ütleme lihtsalt siis välja kivi või, või siis sellist areneda edasi ja, ja kasutada ka ka valgust ja, ja võib-olla atmosfääris olevat süsiniku ehk jah, sellised, sellised evolutsiooniliselt teed on seal samuti võimalikud, ehk et ma, ma arvan küll, et see on hea analoog. Väga tore ja tänu siis teadlaste avastusele, siis me vähemasti teame, kuhu pöörduda, et avaldada tänu selle maailma eest, mis meil siin praegu on. Mis võib-olla sai alguse umbes 3,2 miljardit aastat tagasi Lõuna-Aafrikas, nagu teadlased on siis nüüd tuvastamas. Sein oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Jaan Pärn. Täname kuulamast ning jätkame sarnastel teemadel. Homme kuulmiseni. Puust ja punaseks.
