Eestis on üle 1000 järve. Lisage neile tiigid, turbaaugud, jõed, ojad ja ajutised üleujutusalad. Veel sügavamale maasse lõikuvad merelahed ja nende roostikus. Ja vaadake, kui palju me saame elupaiku veelembestel lindudele. Täna alustamegi oma aabitsakursuse vastavat peatükki. Roostikude ja siseveekogude lindude hääled võtavad enda alla ühtekokku seitse lehekülge. Ja ulatuvad otsapidi novembrikuu lõpupäevadesse. Mõnda Neis saadetes kuulda olevast leidub ka heliplaadil Matsalu hääled, kus omata jaotusena võib huviline kuulata siselahe roostike linde. Aga teistelt nõukogude liidus ilmunud linnuhäältega heliplaatidelt abi otsida on üsna lootusetu. Selle töö tulu on tühine. Te kuulete täna järgmiste roostikude linnuliikide hääli. Kühmnokk, luik, hallhani tüüp ja roo-loorkull. Praegu teksti all kuulda olev helipilt on lindistatud kaheksanda juuni varahommikul Peipsi ääres. Kuulake seda ja püüdke eristada selles Mehikoorma maastiku helipildis, tuttkütti Weekonna kõrkeroo linnu väike kajaka, mesi, kana ja lambaherilasehäälitsusi. Suuremate veekogude ja merelahtede roostikega silma hakkavamaid elanikke on kindlasti kühmnokk luik. Kühmnokk, luik, elutseb ka meresaartel. Aga sealgi eelistab ta võimaluse korral jääda roostiku varju. Iseloomulikest helidest tunneme juba hästi luige tiivalöökidest tekkivat muusikat. Muid häälitsusi kühmnokk Luialt. Suurem salk rände ajal. Ja pesakond poegade piiksumise, vanalinnu Suhisemisega. Need olid kühmnokk, luikede hääled. Hallhani on samuti roostike lind nagu kühmnokk luik, nii pesitseb ka hallhani mere saartel. Ent Luigest erinevalt mitte kunagi järvedel, vaid üksnes mere ääres. Sisevetele satub hallhani üpris harva rändeaegadel. Hallhane hääli kuuleme meil märtsist oktoobrikuuni. Järgnevas valikus. Kõigepealt haneparv maas. Suuremate roostikualade üks kõige iseloomulikumaid häälion, hüübi ammumine ehk möirgamine, kui nii võib seda kummalist heli üldse nimetada. Teatakse küll, et see on mittehääleline heli, see tähendab lind ei tekita seda oma hääleorganitega aga mitte seda, kuidas see täpselt tekib. Ööbi kummaline ammumine kuuldub nii merelahtede kui ka suurte järvede roostikes ja kandub vaiksete öödel kuni viie-kuue kilomeetri taha. Rahvasuu on hüüpi nimetanud hirmutajaks. Ja lõpuks roo-loorkulli häälitsusi. Te kuulete neid järgmises järjestuses kõigepealt mängu hüüd või häälitsus seejärel näljaste pesapoegade viiksumine, edasi juba lennuvõimestunud poegade hääli ja lõpuks isaslinnuhäire kisa pesa juures.
