Klimatoloog Jaak Jaaguse arvutused näitavad, et aastaajad on Eestis nihkes. Viimase 70 aasta jooksul on kevadised aastajad hakanud saabuma varem ja sügisesed hiljem. See tähendab, et Eesti suvi on nüüd 20 kuni 30 päeva pikem talv kuni kaks kuud lühem. Teri Uudo timm nõustub, et varem polnud ka aprillilumi mingi haruldus. Uudo Timm. Aga nüüd on normaalsuseks saanud see, et näiteks nagu mõned aastad olnud, et märtsi kuhugi on juba ilma lumeta ja kui, kui see niimoodi on, siis see juba mõjutab muud. Nii taimestiku puisis, taimestikust sõltuvat loomastik. Kliima soojenemise suurim kaotaja Eestis on timmi sõnul viigerhüljes, kes jääb ilma oma poegimiseks tarvilikust merejääst. Inglismaa uuringutest on aga teada, et tihased pesitsevad seal nüüdseks kohati kolm nädalat varem. Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi sõnul näitavad sarnast trendi osaliselt ka Eesti andmed, näiteks analüüsist, amatöörornitoloog Endel edule pesitsusvaatlusi alates läinud sajandi keskpaigast. Marko Mägi. Siis tuli sealt välja, et kuldnokad näiteks viimase 50 60 aasta jooksul Eestis on varasemaks nihutanud oma pesitsusumbes 11 päeva. Must-kärbsenäpi rasvatihane seal umbes kuus kuni seitse päeva. Imetajatel roomajatel mõjutab soojenev kliima Uudo timmi sõnul eeskätt nende talveund matkata, lumevaip hoiab neil pesas ühtlast temperatuuri. Uudo Timm. Kui seda lumikatet ei ole, siis tuleb Nemi päiksepaistelise päev siis tegelikult väikse soojus juba ütleme veebruari teises poolest märtsist hakkab ikka päris hästi soojendama ja siis ei ole praegusel ajal mingisugune ime mõnes soojemas kohas järsku hakkavad rästikud, nastikud või sisalikud ringi liikuma juba märtsikuus. Mõlema teadlase sõnul võidavad kliima soojenemisest liigid, kes elavad praegu Eestist lõuna pool või kelle jaoks Eesti on levila põhjapiir. Teisisõnu on Eestisse oodata uute liikide tulva. Marko Mägi. Kui kliima soojenemine jätkub samas tempos, nagu ta on siiani olnud siis sajandi lõpuks või noh, seal viimasel viiendikul võime me öelda, et me võime nautida euroopal linnurikkuse sihukest rohkust siin, et siin on kõige rohkem linnuliike
