2020. aasta sügisel esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek kehtestada ühtne raamistik alampalgatõusu innustamiseks on vormistamisel lõpusirgel, ütleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. Valmiv direktiiv nõuab peamiselt kahte asja. Kollektiivlepingute soosimist võis selgeid kriteeriume seadusega määratud alampalgale. Me kriteeriumid ongi sellised, võtame arvesse üldist palkade kasvumäära, võtame arvesse üldist palkade, tasati nende jaotust, võtame arvesse, milline on ostujõud. Loonel rõhutab, et direktiiviga ei kehtestata kindlat seost näiteks et alampalk peaks olema pool keskmisest palgast. Sinna ei küündi alampalk pea üheski liikmesriigis. Eesti ametiühingute keskliit nendib, et selliseks alampalgatõusuks ei ole paljud liikmesriigid valmis. Siiski võiks tasapisi sihi sellele seada, vahendab liidu kommunikatsioonijuht Jaan-Hendrik toomel ametiühingute lootust. 50 protsenti Eesti jaoks võib-olla täna natukene on liiga ambitsioonikas, aga, aga me näeme, et ütleme, viimase 20 aasta trend on olnud õiges suunas, et ütleme, selle 45 protsenti keskmisest on meil endal selline lähiaja sihtpandud. Praegu moodustab alampalk Eesti keskmisest palgast 40 protsenti. Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm ütleb, et kui järsk alampalga tõus tooks osadele ettevõtetele majandusraskused, siis tasapisi jätkuv tõus tooks majandusele pigem positiivsed mõjud. Meil on järjepidevalt miinimumpalk keskmisest palgast kiiremini tõusnud, tänu sellele on vähenenud palkade ebavõrdsus ning samuti on sellel olnud positiivne mõjusoolistele palgalõhele, sest miinimumpalga saajad pigem on naised. Järsu tõusu vastu hoiatab ka tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. Eestis lepivad alampalgas kokku Tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit, nii nagu Euroopa Liit innustada soovib. Paljudes riikides selline tava puudub, aga kuna Euroopa liit ka ise väga toetab sellist printsiipi, et sotsiaalpartnerite roll ühiskonnas ja kokkulepete sõlmimisel on suur, et siis on meie meie lootuse arvamused direktiiviga meile ette ei kirjutata, milline peab olema meie palgatase? Direktiivi lõplik versioon ei ole veel kirja pandud ja vastu võetud kural liikmesriikidel jääb omakorda kaks aastat direktiiv üle võtta pakubloonela, et kui kõik sujub, jõuavad reeglid Eesti seadusandluses. 2024. aasta suveks.
