Looduse aabitsa üks tänamatu maid, teemasid on alati olnud partide hääled. Need on looduses enamasti raskesti kättesaadavad, olgu siis kuulamiseks, Philindistamiseks. Nad on vaiksed ja põgusad, nende helistamine tundmaõppimine üksikute lähedaste liikide osas vaevarikas ning aeganõudev. Teame küll, et part prääksub, aga mismoodi ta prääksub? Olenevalt liigist seda kirjeldada ei saa. Täna olemegi jälle järjega partide juures ja meil tuleb oma raadioõppekäikude kava kohaselt paika panna kuus v lindu kes meie oludes on üsna tavalised. Need on sisevete ja taimestiku, rikaste merelahtede tüüpilised elanikud. Sinikaelpart, piilbart, Rägapart, viupart, luts, nokk, part ja punapea, vart. Kuulakem siis üheskoos partide hääli ja püüdkem nendes kuidagimoodi selgust saada. Sinikaelpart on meil kõige laiemalt levinud pardi liik ja hästi tuntud jahilind. Teda leidub pea igal pool, kus vett küll mere saartel ja lahtedes, küll jõgedes, järvedes, soodes ja rabades, lampides ja tiikides. Viimasel ajal seal on sinikaelpardi idendita linnadesse elama seadnud parkides, tiikidel võib näha neid iseäranis sügisel. Üha enam ja enam. Sinikael on Eestis ka üks agaramaid talvitujaid veelindude seas. Ta jääb talvekuudeks kõikjale, kus iganes leidub lahtist vett ja toidupoolist. Praegu kuulda olev helipilt on lindistatud mõne aasta eest veebruarikuus Haljalas. Tõeliselt meeleolukas on aga sinikaelpardi prääkisumine, kevadõhtus. Kui sinikaela võib pidada meil üldtuntuks, siis piil parti, kes on ju ka lõpuks väga tavaline lind, vee ääres tuntakse märksa halvemini. Piil parti võime näha ajavahemikus aprillist kuni oktoobrini. Ta häälitsused on vaiksed ja ei meenuta eriti prääkisumist selle sõna tavalises mõttes. Kuulake nüüd alguses isaslinnu ja seejärel emaslinnuhäälitsusi. Need olid piil pardi häälitsused. Rägaparti näeme kuuleme samuti aprillist oktoobrini nendes samades paikades, kus piilbarttigi Rägapardi hääli kõigepealt isaslinnud pläriselt rääkimine ja seejärel talvituspaigas lindistatud salga häälitsused. Need olid Rägapartide hääled. Suhteliselt lihtne on ära tunda viupardi vilistavat hüüdu. Emase viupardi häälitsus kõlab sootuks teisiti. Järgmiseks liigiks meie seekordses valikus on Luits, nokk, part. Esmalt kuuldub isaslinnu kärisevad häält. Seejärel häälitseb emaslind, kuulake. Sukelpartidest kohtame sisevetel pesitsusajal peamiselt ühtainust liiki, see on punapea vart. Muidugi tuleb punapea vart jätta ka merel ja seal liitub ta meelsasti tutvartidega, kelle häälitsusi oleme kuulanud juba ühes varasemas saates. Punapea varsilt kuulame neid samuti isase emaslinnuhääli. Isasel meenutavad need vihinat, emaslinnul on aga karedalt kuristavad paremini kuuldavad järgneva helipildi lõpusekunditel. Punapea vartide häälitsustega lõpetasime oma seekordse valiku veelindude häältest. Need olid partide hääled enamalt jaolt pärit heliplaatidelt. Järgmine valik roostikulindude hääli on kavas teisipäeval nädala pärast. Siis kuulate Roo kanaliste hääli.
