Tänane looduse aabits toob teieni roostikulindude hääli. Need on tõelised roostiku hääled, kuivõrd nad kõik kuuluvad Roo kanalistele. Hooganaliste seltsi linde kohtame suuremates ja väiksemates roostikudes taimestiku rikastel, järvedel ja merelahkudes. Muidugi Nad suvi, linnud, sest jäätunud veekogudel pole soolinnul midagi peale hakata. Niisiis kuulete nüüd rooganaliste hääli. Need häälitsejad on Rooruik, täpik, huik, väike hulk tait ja lauk. Roik endise nimega rookana on üks tüüpilisemaid roostikku linde kes on viibinud öösiti suuremates roostikes. See peaks tundma ta häält. Päeval kuuldub seda ka, aga harvemini. Öösel on roo Ruik häälekam. Ta on üsna tavaline lind, aga mitte igal pool. Nüüd kuulda olevat hääled on lindistatud Matsalu siselahel juunikuu alguspäevadel. See oli Rooroik keda veidi õudse hääle pärast Matsalu mail ka Roovaimuks on peetud. Järgmine Rootehnikute hääl on tuttav usutavasti väga paljudele selge ja vali vaiksete löödel kilomeeterite taha kuulda olev huvikamine on helikevade öös, mis reedab lindu nimega täpik huik. Enne suurt nimede panemist oli täpi kuigk täpik, vesi, vutt. Selle nime all tuleb teda otsida vanematest linnuraamatutest. Väike-huik ehk väike vesi, vutt on palju haruldasem lind kui täpik uik. Et väike hulk on samuti öölind, siis saamegi tema ligiduses teada just hääle järgi sest vaadelda on teda äärmiselt raske. Kuulakem väike huik häälitseb nõnda. See oli väike huik. Tait ehk tiigikana on meil kohatise levikuga lind. Ta elab nii suurematel veekogudel kui ka taimestunud tiikidel ja teatab endast öösiti peamiselt valju häälega. Mis inimkõrvale üsnagi kummaline võib kuulduda. Need olid tiigigana häälitsused on veel üks rooganaline. Kõikide eelmistega võrreldes suhteliselt hõlpsasti vaadeldav on lauk ehk vesikana, nagu teda varemalt nimetati. Aga temagi on roostike lind, kelle olemasolust sageli saame aimu üksnes hääle järgi. Häälitsustest alguses hääli lendavatelt lindudelt, seejärel hääle variante vanalindudelt ja lõpuks põgusalt noorte lindude hääli.
