Järgnevate saate minutite linnuhääled viivad kuulaja meie raba ja metsa järvedele. Te kuulete täna mitte just igapäevaseid looduse hääli. Need on kas päriselt või üsna haruldastele lindudelt. Need on järvekaur. Sõtkas suur-laukhani, väike-laukhani ja kalakotkas. Järvekaur on neid linde keda läbirändeaegadel aprillis ja mais, kevadel ning sügisel kuni novembrikuuni nähakse sageli nii merel kui sisevetel. Aga keda pesitsema teatakse vaid üksikuis paigus. Järvekaur on meil peamiselt rabajärvede või suuremate Laugaste elanik. Mõnekümne aasta eest võis järvekauri Eestis sagedamini kohata. Nüüd on ta väga harvaks jäänud originaallindistust järvekauri häälitsustega. Meie kogus ei ole heliplaadil leiduv väike valik pärineb Rootsist, kus järvekaur on tavaline lind. Lindistusi on teinud Euroopa linnuhäälte lindistamise üks pioneere stuure Palmer. Need on mitmesugused kontakti häälitsused. Kuulake nüüd järvekauri hääli. Need omapärased häälitsused kuulusid rabajärvede linnule järve Kaurile. Hoopis tavalisem linn kui järvekaur on iseäranis rändeaegadel meie raba ja metsajärvedel sõtkas. Sõtkas jääb meile sobivate tingimuste olemasolu korral ka talveks. Sõtke parvi võib huviline mere rannikul praegugi vaadelda. Pesitseja heina on sõtkad meil üsnagi haruldased linnud. Ja tulevad ette nende sisevete ääres, kus leidub neile pesitsemiseks kõlbulike õõnsaid puid või vastavate mõõtmetega pesakaste. Sõtke häälitsustest on talle kõige iseloomulikum ta tiibade meloodiline vilin mille järgi võib lendavat sõtkast ära tunda ööpimeduses sky vilistavad isaslindude tiivasuled. Kuulakem neid üheskoos mängu häälitsustega. Kui sõtka paar väikeselt metsajärvelt lendu heitub, siis kõlab see nii. See oli sõtkastelenud laukhanede lendu võime Meemal jälgida kevadel, kui nad teel põhja rabadel peatusi teevad ja sügisel, kui nad teel talvituspaikadesse jälle meile jõuavad. Kevadel sünnib see aprillist maini ja sügisel, septembrist oktoobrini. Muidugi kohatakse, laukhanesid rändeaegadel ka mererannikul. Laukhanede häälitsusi iseloomustab kõigepealt nende kiljuftoon. Kuulam me algul suur-laukhanede parv. Need olid suur-laukhaned. Nüüd kuulete väike-laukhanesid, kes on läbi rändajatena hoopis vähema arvuliselt kui suur-laukhaned. Kuulsite laukhanede parvede häälitsusi. Meie ainukene röövlind, kes oma toiduhangib veest ja ainult veest on kalakotkas. Muidugi on kalakotkas väga haruldane lind, Eestis teatakse vaid mõnda kalakotka pesitsuspaika ja need ei kuulu avaldamisele, sest kalakotkas on loodusmälestis. Kalakotkast näeme, kuuleme aprillist kuni oktoobrini. Häälitsusi talle eriti palju pole. Need, mida kuulete, pärinevad täiskasvanud lindudelt pesa juures. Ja mahuvad lahedasti ära poolde minutisse. Kuulakem, siis saate lõpetuseks kalakotkavilehääli.
