Kuulakem nüüd koduümbruse linnuhääli. Kui keegi soovib mõnd linnulaulu endale lindistada siis arvestada võimalusega salvestada täna häälitsusi valge toone kuralt siidi, sabalt kanepi, linnult Põltsiitsitajalt ja talvikeselt. Asume siia juurde siis, kui vares on kolm korda kraaksunud. Üks meie, see tähendab inimeste tähelepanuväärsemaid kaaslejaid on pikkade punaste koipotte ja punase nokaga toonekurg. Jutt on valge toonekurest sest must toonekurg suurte metsade lind inimeste naabrusse tüki ja temast oli ka juba juttu ühes varasemas saates. Valge-toonekurg pole muidugi mingi laululind. Tal pole üldse mingit laulu ja õiget häältki pole. On mitte hääleline laulu aseaine ja seda kuuleme siis, kui toonekurg pea selga ajab. Jaama pikka punast noka hakkab plagistama. Plagin kostab kaugele ja täidab toonekureelus peale territooriumi omandiõiguse kuulutamise veel muidki ülesandeid. Peamiselt küll pesakonna liikmete omavahelisel suhtlemisel. Järgnev helipilt on võetud heliplaadilt ja selles vähem kui minuti vältavas lindistuse son kuuldamanni häälitsus, mis kombineeritud linnu, noka, plaginaga, noka, plagin ühelt teiselt toone kurjalt ja lõpuks toit tuhmanguvate pesapoegade hääli. Kui me valge toonekurge näeme kultuurmaastikel kevadel ja suveajal siis siidisaba on vastupidi, meie talilind. Siidisaba pesitseb põhjas, lappima metsades ja jõuab meile parvedena septembris. Siis on neid täisaiad äärelinnad. Mõnikord võib linna südameski näha neid tutiga linde kelle klerisevat hüüdu ei aja segi ühegi teise linnu häälega. Nõnda kleriseb siidisaba ka kodumetsades ja teistsugust lauludel pole. Siidisabad lahkuvad meilt pesitsusaladele maikuus. Viimaseid võib siis näha väikeste salkadena rabadel. Ühel korral on siidisaba teadaolevalt meil ka pesitsenud. Kanepilind on hea laulja, kelle laul on mahe ja meeldiv kuulata. Ainult Ta üsna harva head laululusti üles näitab. Enamasti on kanepilinnulaul katkendlik, seisab koos vaid juppidest. Kanepi lindu hakkame kuulma juba märtsi lõpust alates, kui ta on saabunud. Ja kuuleme läbi suve mõnikord kuni septembrikuuni välja. Iseloomulikult just kultuurmaastik. Kuuldu oli kanepilinnulaul üks vägagi iseloomulik laululinde põldudel on põld siitsitaja. Näeme teda tavaliselt telefoni traatidel, kus isaslinnud oma üsna lihtsat ja veidi nukrameelset laulu laulavad. Sisemaal tuleb seda lindu vahest harvemini ette, aga Põhja- ja Lääne-Eestis on ta üsnagi harilik. Tuleb põld siitsitaja meile aprilli lõpul ja laulab siis kuni juulikuu lõpuni, pidades eriti lugu soojadest päikesepaistelisest ilmadest. Kuulame paari põld, siitsitaja, laulunäidet. Ja lõpuks põld sõitsid, sugulane ning elupaigakaaslane, tõsi küll, hoopis rohkearvulisem ja laiema levikuga talvike. Hommikul üks esimesi lõpetab ta veidi aega enne päikeseloojangut ja nõnda märtsist kuni juulikuu keskpaigani. Tema on see, kes laulab puuoksal või telefonid Raadil, siit siit siit siit siit, Riiga. Kuulame lõpetuseks üht laulu varianti talvikeselt. Need on ka teisi. Aga see on täislaul, kus kõik tarvilikud silbid olemas.
