Täna saigi looduse aabitsa lehekülje täidavad linnuhääled meie koduümbrusest parkidest, aedadest, küla tänavailt. Neid pole enam palju jäänud vait, mõnedeks saadeteks enamasti palju kuuldud, ent võimalik, et vähe märgatud on need tänased laulikud. Sellepärast et tegutsevad valdavalt puude võrades. Ja siis ka sellepärast, et ükski neist ei kuulu meie linnuriigi tipplaulikute hulka. Linnuliigid, kelle häälidena kuulame, on järgmised. Rohevint. Kanaari vint ehk pargi punt. Hall-kärbsenäpp, linavästrik ja ohakalind. Rohevint on õige tavaline lind, keda kohatakse aedades ja parkides ka talvel. Ainult et siis vähem kui kevadel ja suvel. Rohevindi kohta on öeldud, et ta on kohmakas lind. Ta laulu kohta vähemalt näib see iseloomustus mingil määral kehtivat sest rohevindi laule on üpris lihtsakoeline. Kuuleme seda alates märtsikuust kuni juulini. Mõnikord veel sügiselgi kuulakem rohevindi, laulu. Rohevindile väljanägemiselt mõnevõrra sarnane on ka Kanaari vint. Kanaari vindi leiate loomade elulendude köites pargi vundi nime all. Kanaari vint ehk pargi punt on Eestis uustulnuk kes jõudis meile kolmekümnendatel aastatel ja keda nüüd kuuleme laulmas mitmel pool kultuurmaastikel, kus näib eelistavat kui männikuid. Kanaari vint on tuntud puurilinnu kanaarilinnu metsik eelkäija kelle laulu kuuleme aprillikuu lõpupäevadest kuni viimase pesitsusajani juulikuus. Eestis on Kanaari vint paigutise levikuga lind. Tema laul aga kõlab nõnda. Laulis Kanaari vint. Hall-kärbsenäpi tuleb erinevalt kanaari vindist pidada meil üpris tavaliseks linnuks igal pool metsades ja kultuurpuistutes. Ta on tavaline ka linnades ja maa-asulates kus elab sageli lausa hoonetel. Näeme seda lendu kärbseid küttimas poolest maist kuni augusti lõpupooleni. Aga laulu ei kuule, sest hall-kärbsenäpp on neid väheseid laululinde, kel laulu õieti polegi. On ainult siutsuv kutsehüüd, mida isaslind pesitsusajal kuidagimoodi lauluks püüab kombineerida. Kuulame nüüd siis hall-kärbsenäpi häälitsusi. Kõigepealt kutsesid edasise kõnes olnud laul. Ja lõpuks erutatud linnuhoiatushäälitsusi. Need olid hall-kärbsenäpi häälitsused. Linavästrikut laulu kohta on kirjutatud, et seda suhteliselt harva kuulda võib. Ja et see jaguneb täislauluks ja tasaseks, lauluks ja täislaul. Meil, aprilli lõpus ja mais kõlab tasane lauluga vaikse klirinat aprillikuu algusaegadel sageli teatavaks saab, kui linavästrikut jää lagunemise aegu. Meile jõuavad täislaulu laulvat mõnikord ka noored linnud sügisel. Linavästrik peaks inimkaaslaja linnuna tuntud olema ka kõigile neile, kes tema päriskodus rabades ja suurte veekogude kallastel käijaid, avatse lina, vistriku häälitsustest, nüüd kõigepealt kutsehüüd ja siis täislaul mida sageli kuulda lennul ja ka siis, kui Lyndon erutatud. Ja seekordse valiku viimase laululinnuna ohakalind ohakalind on värvikirev laulik parkides, kalmistutel, metsa tukkadesse, puiesteedel. Ohakalinnu ehk Tiglitsa lauluaeg algab vara aprillis ja vältab suve lõpuni. Vahel harva laulab ohakalind ka sügisel ja talvel. Tema päevalaulik, kes alustab hilja ja lõpetab õhtul üsna varakult kuulakem, nüüd siis ohakalinnulaulu.
