Sõjapõgenikele on oluline, et Eesti riik pakuks neile stabiilsust, esmavajaduste katmist ning toetaks neid elukoha ja töö leidmisel, jätkab sotsiaalministeeriumi vaimse terviseosakonna juhataja Anniki Lai. Kui inimestel on piisav info, nad saavad oma asjad korraldada, siis väga olulisel määral väheneb see, et nendel võiksid tekkida tõsisemalt vaimse tervise häired. Küll aga uuringutest teame, et, et umbes 20-l protsendil põgenikest väiksemal või keskmisel määral vaimse tervise probleemid tekivad ja umbes kolmel kuni viiel protsendil võivad tekkida tõsisemad häired. Valitsuse lisaeelarvest eraldatud raha eest pakutakse Ukraina sõjapõgenikele vaimse tervise teenuseid. Oluline on, et abi oleks ukraina keeles. Ühelt poolt väikesesse või teatud mahus psühhiaatrilise abi pakkumine, diagnostika, ka aga psühholoogilise nõustamise ja traumateraapiat teenused ja muuhulgas ka sellised muud psühhosotsiaalsed teenused, mida me oleme ka teiste riikide kogemustest näidanud, et mis toetavad väga hästi põgenike heaolu, näiteks loovteraapiad, ka pereteraapia Peamised probleemid, millega sõjapõgeniku psühholoogilist abi vajavad, on seotud informatsiooniga ja igapäevaste praktiliste probleemidega veel kord sotsiaalministeeriumi Vaimse terviseosakonna juhataja Anniki Lai. Kui nad nagu praktilistele muredele lahendusi, et siis neil tekib stress ja nad on väga häiritud, see on nii-öelda kõige suurem osa seltskonnast, kellel ei pruugi olla veel selliseid tõsisemaid muresid või vajadusi, aga psühhiaatrilise abile on sattunud ka mõned inimesed, meil ju ka praegu ja eeskätt on need inimesed, kellel on olnud varasemad vaimse tervise probleemid, see keskmine grupp, kes vajab reaalselt psühholoogilist juba nõustamist või traumateraapiaid, et need inimesed vaikselt hakkavad nüüd ka juba välja kooruma, tegelikult seda abi on vaja, nii et me loodame tõepoolest võimalikult ruttu seda abi pakkuda. Sõjapõgenike aitamisel on oluline roll ka vabatahtlikel organisatsioonidel ja inimestel, jätkab Eesti pagulasabi tugiteenuste juht Anu Vill, tropp. Hetkel on meil sellist kaks suuremat tegevussuunda juba käimas, et koostöös eluliiniga oleme me siis käivitanud hetkel üks psühhoterapeudi juhitud toetusgruppi, kus siis Ukraina sõjapõgenikud saavad siis koos käia, erinevaid teemasid arutada, kusjuures siis neid gruppe veavad Ukraina sõjapõgenikud vastava haridusega sõjapõgenikud siis ise.
