Päästeameti riskihoolduse eksperdi Tambet Vodi sõnul tähendab ohuteavitussüsteem antud kontekstis sireenide paigaldamist, et tänaval oleks ohu lähenedes kuulda helisüsteemi saavad suuremad asulad ja aluseks on võetud nende rahvastiku tihedus. Lisaks tulevad need paikadesse, kus on suurem ohutase ehk näiteks keemiatehaste juurde, jätkab Tambet Vadi. Tänasel päeval me räägime digitaalsest süsteemist, ehk seesama süsteem, mis me ehitame, on võimeline ka tulevikus vajadusel häälsõnumeid edastama, aga hetkeseisuga ehita süsteemi põhimõttel, et edastame selles ikkagi ühtset niuksed tooni või helisignaalipõhist teavitust, aga esitame ta teadlikult sellise võimekusega, et tulevikus saaks ka teksti selle kaudu edastada vajadusi. Et sellist süsteemi tegelikult just sõnumite põhist, on ju päris tükk aega siin proovitud juurutada. Sellises formaadis Eestis kindlasti ei ole. Kindlasti tasub juurde mainida sireenid, kui sellised ei ole ohuteavituse nii-öelda siis ainuke osa sellest, et kindlasti kandev osa on selles, et kui on mingi oht piirkonnas peale sireenide, tuleks ka sõnumit telefonidele inimestel, kes seal piirkonnas on, kindlasti peaks massimeediakanalite kaudu sama info levima ja nii edasi, et, et see on terviksüsteem, et sireenid on sellest üks osa, et et jah, lihtsalt selles selles kontekstis sireenid kuidagi ehitamisest. Ja millal umbkaudu võiksid need valmis saada, et millal võime näha tänavatel neid juba. Plaan on selline, et esimesed sidemed võiksid meil 2023. aasta alguses püsti olla ja 2023. aasta suvel kuskil seal juulikuus võiks olla siis need 16 asulat, kõik kaetud sireenid need selle projekti järgi püsti.
