Tänases keskeprogrammis räägib Georg aher inimahvidest nii suurtest kui ka väikestest Kagu-Aasias, põhiliselt elavad väiksemad suguvennad inimahvide hulgas. No seal on neil suhteliselt huvitavad nimed nagu Laaria seamangja üldist nimetust kasutatakse nende kohta Cybodyd. Ja nemad on see erakordselt pikk, kade kätega esijäsemetega, millega liugled seal puude otsas ringi sõna otseses mõttes liuglevad. Ma olen kunagi juhtunud nägema ühte filmiklippi, kus kipun siis liugled seal ühelt poolt teisele ja taustaks oli pandud siis ilusal sinisel toonaul muusik. Ja, ja see oli nii hästi kokku miksitud koguse pilt, et seda suur nauding kohe vaadata, et no nii hästi läks valsirütmi sisse oma oma nende liigutustega. Aga muidugi metsas neil ei ole valssi taustaks mängimas ja, ja nad teevad seda muusikat iseenesest. Cybonid on väga musikaalsed tegelased, nemad laulavad, nad ajavad huuled torru ja needki ponite laulud seal vot siis džunglites päris kaugele ja kuna nad elavad kõrgemates määrides puulatvades, siis laul kostub päris kaugele ja nende piirkondade iseloomulikumaid kõlasid, mida seal metsas kuulda, millist sõnumit nende laulud kannavad? Noh, suure tõenäosusega nad ütlevad seda, et siin ma olen võib-olla ka seda, et ma olen ilusa tugev ja kuulutan sellega siis teile, et siia ei ole teistelgi ponitel asja. Suur osa nendest lauludesse territoorium hüüdudes, tähendab just just nimelt aga tõenäoliselt on seal ka selliseid nüansse, mida me ei oska veel praegu lahti mõtestada, sest inimahvide keel või väljendus tegelikult Meie jaoks veel tänase päevani suur mõistatus sest nende vaimsed võimed kipuvad olema arvatust palju suuremad. Et nad on palju nutikamad, kohanemisvõimelisemad, kui me oleme seni arvanud ja mida rohkem neid uurime, seda rohkem selgub, et, et me teame nendest ikka veel üpris vähe. Need uuringud praegu tehakse, eriti intensiivselt tehakse intensiivseid sellepärast et et tegelikult inimahvidega on lood päris sandisti andiski sellepärast, et kõikide nende arvukus kipub vähenema. Ja kui varem oli see arvukuse vähenemise põhjuseks, et neid kütiti päris palju, aga siis trofeedeks või, või selleks näiteks loomaaedadele müüa, aga tänapäeval on nende hävingu põhjuseks tegelikult see, et et nende elupaigad kipuvad ära kaduma. Metsi võetakse nii suurel hulgal maha ja selle tulemusena neid ahvidel ei ole kusagil elada ja tekivad paratamatult konfliktid inimestega, sest nad kipuvad siis inimeste territooriumile tulema ja nende konfliktid tulemusena ikkagi kannatavad eeskätt need inimohvrid. Inimene, keda on inimahvidest kõige rohkem uuritud, võib olla Panso on väga hästi uuritud, aga viimasel ajal on väga intensiivselt uuritud ka tema suguvendi Aafrikas ehk gorillasid. Ja võib-olla kõige vähem on praegu uuritud šimpansi väiksemat venda, kes tegelikult on sama suur, aga teda millegipärast kutsutakse kääbusšimpans siks. Ponoobox fonobot vist on kõige vähem uuritud. Ponoobu populatsioon kipub olema kõige väiksem ja ta on üpris ohustatud. Tema aafrikakeskus metsades elab ja, ja teda ei ole saadud nii väga-väga palju uurida. Noh, loomaaiatingimustes jah, kapunoobosid nooritud mõningates loomaaeda, see on päris suured kogumeid Ponoobosid ja seal on neid uuritud, aga just looduslikes tingimustes Ponooposid on suhteliselt vähem uuritud, kui ütleme päris šimpansid. Paisis gorillasid viimasel ajal või siis ka Orangutan. Teadlased ei pääse neile ligi. Jah, neil ei pääse ligi, sest nad elavad kõrgel puude otsas, see on nagu eripära võrreldes ülejäänud šimpans itega. Šimpansid tegutsevad noh, osaliselt ka puude otsas, aga väga palju käivad ka ringi mööda maad. Aga Ponoobude nemad tegutsevad põhiliselt puude otsas ja nende toitumine on ka suhteliselt primitiivsemad, söövad väga palju puuvilju ja kasutavad vähem nagu selliseid muid produkte, nii nagu šimpansid. Šimpansid söövad ju ju tegelikult kõike, mida kätte saavad ja millest jõud üle käib. Et nad ei ole nagu väga valivad toidu suhtes, Sisponoobud on ikkagi valdavalt taimtoidulised ja ütleme, loomne toit nende menüüs on suhteliselt juhuslik, orangutangi elab ka kõrgel puu otsas, nii et temagi on keeruline uurimisobjekt. Jah, Arangutan on tegelikult ka suhteliselt keeruline uurimisobjekt, aga ka kohasus on loodud mitmeid selliseid uurimiskeskuseid, kus nad suht looduslikes tingimustes toimetavad. Siis Nende uuringuid on jah rohkem tehtud ja, ja just vangistuses, no ütleme, poollooduslikes tingimustes on neid neid saadud uurida, ka metsas on neid päris palju uuritud. Ja nende kohta on tegelikult viimasel ajal päris palju huvitavaid asju teada saada. Kui me räägime nüüd Orangutanist, siis tema on tegelikult nendest inimahvidest kõige paremini eristada. Sellepärast et ta on hoopis teist värvi kui šimpans ja gorilla ja Ponobo kääbusšimpans. Nemad kõik on mustad. Eriti mustad on siis gorillad ja Ponobot, kelle nägu vanust selle poolest nad erinevates näiteks nendest päris šimpansid päris šimpans nägu selline pruunikas või isegi kohati. Aga Oranguta neid, nemad on siuksed, punakaspruunid, kusjuures neid on kaks liiki, siis on Kalimontaania Urangutan ja siis on Sumatra Orangutan. Ja see Kalimontaani Oranguta on, tema on tumedam, tal on niisugune nagu punakaspruun või isegi veidi pruunika tooniga karvastik ja siis sellel Sumatra Orangutanil on tegelikult natuke heledam, ta on sihuke punaka karvastikuga, aga nende isastel on väga omapärane väljanägemine, nimelt nende nägu on kuidagi selliste rasvabaiti selle tõttu laiali veninud ja moodustab nõksukest suure plaadi. Nii et nad on väga muljetavaldav väljanägemisega ja, ja väga suured, rasked nad võivad olla seal tunduvalt üle 100 kilo, noh, räägitakse, et loomaaiatingimustes üle 200 kilo isegi kaaluda. Ja siis nende need käsivart talje õlgadel kasvavad hästi pikad karvad ripuvad selliste tortida sealt alla. Ja ta on selles mõttes veel omapära on, et tema esijäsemed on peaaegu kaks korda pikemad kui tagajäsemed, nii et kui ta kõnnib, siis ta on päris kummaline vaatepilt, et jalad on siuksed, väiksed ja kõver. Ja, ja siis esijäsemed, vaid need käed hästi tugevad, ta käib nüüd pool küürus ja kepiga ta maismaal väga osav liikuja ei ole. Et pigem on need esemetel kohastunud liikumiseks puude otsas, seal ta siis liigub ääretult osavalt ja ta sõrmed on ka erakordsed, jämedad täiskasvanud Orangi sõrmed on umbes sellise jämedusega nagu keskmine banaan meie kaupluses inimeste sõrmedega võrreldes siis ikka oluliselt jämedamad, hästi tugevad, jõulised, sest ta riputab ju nende sõrmedega kogumusele kehamassi sinna puu otsa. Kuigi ta ei ole selline osav lendleja, nagu nüüd see Cybonon, kes tõesti sõna otseses mõttes ja õhulende, aga Orangutanud liigub aeglasemalt ja väärikamalt suurel koguli tasu nagu väga rabeleda ja, ja tema siis on jah, selline väärikas tegelane liigub aeglaselt, aga, aga ääretult osavalt ja nad siis oma olemasolust teavitavad selliste karjetega hüüetega eriti võimsaid karjeid toovad need isased siis esile, nemad siis hüüavad hommikuti, kui üles tõusevad, on neil sellised ärkamistervitused, kus nad siis kõvahäälselt teatavad, on üles ärganud ja ma olen siin olemas ja siis ümbruskonna teised isased vastavad, annavad teada, kus siis nemad on. Ja üldiselt nad on suhteliselt rahumeelsed, neil sellist nagu kindlat territooriumit ei tundu olevat, vaid nad liiguvad niimoodi üksikult üks enda eest hoolitsedes otsib siis neid puid, kus on puuvilju ja, ja sööb neid ja ehitab igal õhtul uue pesa. Igal õhtul ehitab, uue, pesas on kõikidele inimahvidele iseloomulik, et nad ehitavad õhtuti endale pesa Magaudis öö ära ja, ja siis hommikul jätavad selle pesa maha. Järgmisel päeval teevad uue pesa mõningatel juhtudel nähtud ka seda, et ta kasutab, kohendab seda vana pesa. Enamasti siiski iga koerte puue, pesa ja selle pesaehitus on väga osavad, nad oksad niimoodi painutavad alla, sinna peale kuhjuvad neid lehti lehtedega oksi ja teevad siukse suhteliselt pehme pesakese endale puu otsa õpitud tegevus ei ole lihtsalt nii, et ta nüüd kohe sündidest oskab hästi pesa teha. On jälgitud neid nooreurongutane pesa ehitamas ja on on tähele pandud, et nende osavus on palju väiksem kui täiskasvanud, et nad peavad seda õppima ja algusse on paras busserdis see, mille nad seal kokku käkerdavad, aga kuidagimoodi nad seal ikkagi siis selle öö ära veedavad. Kas Matre Acalimann seal on, kodanikel on sarnased elukombed? Nad on ikka kaks täiesti erinevat liiki ja neil on ka tegelikult suhteliselt erinevad elukombed, Need, kes seal Kalimandaanile elavad, need tumedamad ja, ja siuksed nagu veidi suurem tavandi kogukamad. Nemad on siiski rangelt üksikelulised tegelased, vähemalt praeguste teadmiste kohaselt, mis, mis tulevik toob, ei tea. Aga siis need Sumatra Orangutanid, nemad on palju sotsiaalsemad ja on täheldatud, et nad vahel kogunevad kohtadesse kokku niimoodi, kui on eriti toitu palju ühes kohas siis võib-olla seltsingu kusagil peaaegu 100 looma. Nii et nad on hästi, selles mõttes erinevad nendest Kalymantaanil, Orangutaanidest ja mida veel on täheldatud, et need sotsiaalsed tegelased oskavad kasutada ka looduses tööriistu varem nagu seda Orangutanide kohta nii väga teada ei olnud, et nad neid tööriistu kasutavad, aga tänapäeval tundub, et Nemad on ka hästi intelligentsed, oskavad neid tööriistu kasutada. Milliseid tööriistu nad siis kasutavad, nende lemmiktoiduks on tuurijani puu. Selle viljad on hästi magusad, aga seemned on vastikud, need seemned on siuksed, ogalised, sealt jäävad kurku kinni ja neid on vaja töödelda, selleks kasutavad nad siis puukepp. Või siis niisugust Niinepuukooreribasid, millega nad hööveldavad, need seemned puhtaks Togadest ja siis on need seemned söödavad, nad saavad siis need seemneid kasutada, seda viljaliha hästi süüa. Ja siis on nähtud, et nad teevad siukseid väikseid labidakesi, millega nad sirurgitsevad puuõõnsustest välja mett, eks, või siis putukaid või midagi muud. Ja söövad siis kuigivõrd siis neid putukaid ja mett ka juurde. On täheldatud, et nad on võimelised ka tegema selliseid keppe, millega veest kala püüda, et nad lähevad rannikule isegi natuke jalgadega vett ja teevad keppis sellise oda moodi asja ja sellega siis Udiavad seal v kuni saavad kalale pihta ja, ja siis söövad need kalad ära, nii et on õppinud kalastama. Kas nad on nüüd näinud, kuidas inimesed seda teevad? Need inimeste jäljendamise põhjal on tekkinud, aga mõningaid range on nähtud niimoodi toimimas, nii et nad on üllatavalt intelligentsed. Varem arvati, et nende vaimne tase jääb tunduval šimpansil alla ja, ja korilladele ka, aga just laborites tehtud katsed nende Orangutanidega näitavad, et nad on üllatavalt nutikad ja oskavad tegelikult, et lahendada kõikvõimalikke ülesandeid keerulisemaid ja lihtsamaid ja on võimelised ka kuigivõrd siis juba sellisteks abstraktsioonideks abstraktselt mõtlema. Orangid on selles mõttes veel huvitavad, et isased kohtuvad Emmastega ainult siis, kui on see pulmaaeg. Need on üllatavalt seksuaalselt aktiivsed Nemad siis näiteks kui ta emasel lähedale satub, siis ta püüab seda emasega kohe ära vägistada. Tegelikult on kirjandusest teada, et umbes 50 protsenti nendest emastest isasümbruses langeb siukse vägivaldse kohtlemise ohvriks ja neid ahve on kasutatud ka laborites ja filmides. Ja näiteks on teada ka, et nad on püüdnud inimesi vägistada, need isased rongid Kagu-Aasias uurimiskeskuses on nad inimestele kallale tunginud ja üritanud vägistada ja kõige tuntum Orangi ohver ilmselt on näitleja Julia Roberts, kes ühel filmivõttel siis langes Orange ohvriks ja vaevu-vaevu võttemeeskond suutis selle Orangi siis temast eemal hoida. Et see Orang lähenes talle kohe ilmselt vägistamis kavatsusega. Aga tegelikult jälle on ka kirjeldatud erakordselt õrnu suhteid on ranged juures, nii et me ei tea sellest seksuaalkäitumisest veel nendel väga palju, aga väga vastuoluline tundub olevat. Kes see on inimahvide hulgas meie kõige lähedasem sugulane, kõige lähedasem, niimoodi geneetiliselt tundub meile olevat see kääbusšimpans ehk Ponoobo ja võib-olla ka oma käitumiselt intelligentselt tegelikult on tema meile kõige lähedasem, aga ka šimpans on meile väga lähedal lätlanna ja šimpans eriti seetõttu, et tema tööriistade kasutamise mitmekesisus ja loomisi mitmekesisus on teistest inimahvidest kaugelt ees. Ja šimpansid on siis kardinaalselt erinevad Uranguta nendest, kellest ma rääkisin. Kõigepealt nad elavad siis Kesk-Aafrikas seal tasandiku, džungli, piirimaal, range maailmas, praegu arvatakse olevat kokku kusagil 15000 ringis šimpansid kohta, need numbrid kõiguvad väga suures ulatuses. Räägitakse seal 100-st 1000-st paarisajast 1000-st, noh, räägitakse alla 100000 numbritest, need numbrid erinevates allikates on väga erinevad. Aga neid on jah, praegu ikka võrreldes teiste inimahvidega suhteliselt palju. Ja nende eluviis on ka natukene nii nagu sellepärast, et nad on ääretult sotsiaalsed tegelased, nemad elavad suurtes rühmades, mõnes karjas võib olla kuni 100 loomana. Tavaliselt on need karjad väiksemalt kusagil paari-kolmekümne loomalised ja seal on selge hierarhia. Tähendab, et valitsevad isased hierarhiliselt kõrgemal olevad emased, siis noored isased ja siis on need pojad, kelle sotsiaalne seisund seal kõigub. Kogu aeg oleneb sellest, kui vanad nad parajasti on ja selline hierarhiline kooslus tegelikult toimib väga hästi, sellepärast et muidu, kui nad kogu aeg peaksid oma suhteid seal selgitama siis oleks väga palju vigastatuid, väga palju haigeid ja neid surmajuhtumeid ja selle tõttu siis väiksed nahistamise seal grupis on kogu aeg olemas, nad ikka omavahel kaklevad ja juhtloom ikkagi lööb korra majja, kui temal määrab, et asi on nii, siis ta nii on ja see on kõikides küsimustes, tema lahendab nagu need konfliktid ära ja, ja vanad emasloomad, täpselt samamoodi on sellised. Ja need šimpansid, nemad on väga Mitmekesise toitumisega, nii nagu ma ütlesin, enne, et nad söövad kõike, millest jõud üle käib. Ja siis nende puhul me võime rääkida ka sellist aktiivsest jahipidamisest, millel osalevad tavalised, ainult isased emased pärast käivad sisse toitu nende käest küsimas või kõrgemas, nii nagu seda kirjanduses öeldakse. Aga tegelikult isased on need, kes siis jahiplaneerivad läbi viivad ja siis saagi kätte saada. See jaht on tõesti teadlik tegevus, isased mingil hetkel hakkavad nagu 11 ergutama, sinna jahile minekuks jagatakse need rollid ära, osa jääb varitsusse, osa on nagu ajajad ja osa on siis nagu piirajad, kes siis piiravad neid loomi sisse. Ja lõpuks Need, kes siis püüavad seal varitsusolijad. Ja siis see, kes on saagi kätte saanud, jagab siis teistele ja võib siis anda, kui mõni emane tuleb, küsimusi võib ka emasele anud avastanud, söövad selle ise omakeskis seal selle jahisaagi ära, keda nad leiavad, püüavad tavaliselt väiksemaid ahve. Noh, eriti populaarsed on cool hobused, need otsused, hästi kirjud, pika sabaga ahvid, neid nad püüavad päris sagedasti, aga söövad muid loomi ka, kellest jõud üle käib. Ja nad söövad siis väga palju putukaid, puuvilju, lehtiga ja kasutavad hämmastavalt palju tööriistu sellist tööriistade kasutamise hulka, nii nagu Simpatsitel teame, tegelikult teistel inimahvidel ei olegi, on teada see, et nad kasutavad putukate püüdmiseks selliseid väikseid vitsakesi või kepikesi või kuidas neid siis nimetada. Et nad võtavad selle vitsa, võtad koore ümbert ära, termiidipessa need termiidid siis on väga pahased, selle peale ründavad seda keppi, jäävad sinna kepi külge kinni symbol siis imeb suhu ja neelab alla ja neid kepiga kahte tüüpi on siis siuksed, pikad kepid, millega nad Sudivad sügavale pessa, niuksed, poolemeetrised ja pikemad ja on ka siis lühikesed. Lühikesed on muidugi selles mõttes halvad, et seal termiitum kohe näpule väga lähedale võib sind näpust pureda, aga mõningatel juhtudel näiteks pikk vits ei aita, sellega ei saa nii lähedale, siis ta peab suskimusele Väiksega ja oma näpud ohtu seadma seal söögi hankimise siis on täheldatud näiteks šimpansid väga palju närivad lehti pehmeks ja siis teevad, sest nagu sihukse käsna ja see käsna nats uskadzis kuhugi puuõõnsustesse või lohku, kus ta muidu vett kätte ei saa juua ja siis võtad sealt vett, joovad siis seda vett, siis oskavad nad kasutada sihukest haamri, alasi süsteem, võtan ühe suurema kivi, selle peal asetavad palmi seemned või mingid pähklikesed, mis seal metsas kasvavad ja Väiksega löövad peale ja ja niimoodi purustavad, saavad selle söödava sisu kätte. Näiteks õlipalmide tüve sees on hästi pehme käsi, mis on väga maitsev toit ja siis selleks, et see asi kätte saada, siis nad ronivad nende õlipalmide latva seal siis võtad need suured palmioksad, need on suhteliselt kõva varrega, murrad parajad tükid, Estambivad seda puu ülevalt alla, seal, kus puu nagu kasvukohta nurust, need neetis hargnevad, trambivad siis seda keskkohta väikeste nuiakestega, mis nad tegid ja saavad seal pehme säsi siis niimoodi kätte siis kamaluga võtavad seda säsi, see muidugi puudele vajub, kaunis hukutavad, kujutage ette, kui keegi puu niimoodi ladvast kasvukohast aru trambib, aga see on jälle niimoodi, et selge tööriista kasutamine, nad valmistavad sihukesed nõiakesed, millega nad siis seda säsi trambivad ja pärast kamaluga võtavad, saatis toidu välja, söövad selle ära ja kõige üllatavam leid oli, kui Senegalis nende ahvide populatsioon õppis kasutama odasid, ta võtab päris pikameetrise või natuke pikema kepi, närib otsast teravaks, nii nagu päris oda ja siis käib sellega ja surgib ka puuõõnsusi. Puuõõnsustes magavad pisikesed kalagot sugused imearmsad, tillukesed poolahvid ja siis ta selle odaga lööb sinna sisse ja kui seal nagu midagi odaotsa jää, siis ta kontrollib seda oda üle ja kui seal näiteks jälgi karvu või midagi või kui lõhna on tunda, seda uuesti lööb, nii et ta püüab sellega laugu kätte saada, aga mõnikord ta isegi ei ei pea mitu korda lööma, vaid juba esimese hoobiga tabab selle magava kalaga ja selleks on vaja odasest. Kui sa käega hakkaksid suskima, siis kalaugo võiks minema pääsenud, nii et tal peab olema selge pilt seal õõnsuses, keegi magab, et see on see, keda ta süüa tahab, see magab seal ja selle magava tegelase kättesaamiseks on vaja tal siis sellist kindlat tööriista ja, ja tal on väga selge ettekujutus, et kui ta lööb, siis tal, see söök jääb sinna tinaotsaga kinni ja, ja seda on jälgitud päris mitmetel kordadel, neil on, on selline odadega jahipidamise viis olemas. Meil on olemas ka viisid, nad käivad vees kalu püüdmas, nii nagu me rääkisime rangide puhul, nii on ka siis šimpans puhul see, et nad kasutavad keppe, Udiavad sellega siis vett. Ja samuti kasutavad nad siis neid tööriistu näiteks keppe kive teiste loomade peletamiseks, näiteks kiskjate peletamiseks, pilluvad neid kividega või siis keppidega või millegi muu kättesaadav materjaliga, et eemal hoida ja, ja mis huvitav šimpansi Tööriista kasutajad on kõik põhilised emased loomad. Põhjuseks see, et emastel on natuke raskem seda toitu kätte saada. Isased on jõulisemad, nad vägivaldselt võtavad selle toidu ära ja sõnaga tugevama õigusega. Kogu aeg on emased peades olema natuke nutikamad ja kasutama tööriistu abivahendeid, et samal tasemel ennast ennast toita ja arvatakse, et inimeste evolutsioonis ka esimeste tööriistad, tunnistajad olid, olid naised, mitte mehed, mehed, nemad läksid lihtsalt toore jõuga ja murdsid, aga naised natuke mõtlesid sealjuures, et kuidas kergemini ja paremini toitu kätte saada. Tehistingimustes on šimpansid ega väga palju tööd tehtud, neid on väga põhjalikult uuritud ja neile on püütud õpetada ka tegelikult enim keelt katsega jõuti päris kaugele, aga kahjuks šimpans, kellega neid katseid tehti, ta suri juba väga noorelt kuue aasta vanuselt. Eluiga, neil võib olla kusagil nelja 50 ringis ja ta tegelikult arenes väga kiiresti, ta õppis päris palju sõnu välja, ütleme mitte ainult sõnu, vaid isegi lauseid, nii et ta suutis ennast väljendada selles, aga kuna Simpansi suu ehitus ei ole selline nagu inimesel, siis sõnade väljaütlemine oli tema jaoks ääretult raske. Aga põhimõtteliselt jah, ta oli võimeline, aga hiljem on mindud teed, et šimpansid teil on õpetatud viipekeelt, no mitte ainult Simpasitel võidu rangidele ja korilladel täpselt samamoodi. Üks kuulsamaid viipekeele õppijaid ei ole mitte šimpans, vaid gorilla, Koko, kes elab praegu Havail ja, ja tema siis on tõesti selline, kes suudab viipekeeles juba keerulisi lauseid moodustada internetist keegi on huvitatud, võib vaadata ka, kuidas KOKO küsib raha looduse elavate gorillade toetuseks, ta kohe moodustab selliseid viipekeelseid lauseid ja on võimalik siis teha annetusi ka gorillade toetuseks. Aga šimpans, õpetatud jah, väga mitmesuguseid asju, noh, klassikalised on need probleemkastide lahendused, kus pandi point natuke kaugemale anti talle siis vastavad vahendid. Ta konstrueeris siis kastidest hunniku, mille tippu ronides ta siis pääses ja ka niimoodi, et näiteks kaks Impatsid tegid koostööd ulatasid üksteisele keppe või, või koos tõmbasid midagi. Nii et nende selline koostöövõime on ja teineteisele asjade seletamise võime on olemas, nad suudad üksteisele asju selgeks teha. Ja on õpetatud meile ka selliseid täiesti abstraktseid keeli loodud spetsiaalseid abstraktseid kujundeid, mille abil on võimalik lauseid moodustada. Ja tegelikult šimpansid on võimelised ära päris keerulised laused juba väljendama ennast lausetes ja ja kasutama siis abstraktseid sümboleid mingite asjade tähistamisest. Üks näide on see, et õuna tähistas siis sinine kolmnurk, noh, see ei viidanud jõuna värvile, jõuna, kujule või millegile, aga alati, kui oli vaja õuna tähistada või õunast rääkida, kasutusse Simba sukest sinist Kolmnurk ja kõik need mitusada sõna mis tahes selgeks õppinud ei tehtud sihukeste sümbolitega, mis kuidagimoodi viidanud teisele objekti ei värvile, lõhnale maitsele ega tema muule olemusele. Päris nutikad ja on võimelised õppima asju, aga looduses nad siukseid asju ei kasuta, sellepärast et neil pole nagu erilist vajadust. Kuigi nad kommunikeeruvad šimpansid ja teised inimahvid ka seal loodusest päris mitmetahulised, aga nad kasutavad selleks teistsugust keelt. Neil on siis hüüded, mida nad kuuldavale toovad. Erinevad näoilmed, et seda on väga põhjalikult uuritud ja näoilmete abil suhtlemine on neil täiesti olemas. Aga näiteks Hollandis uuriti Loomaaiatingimuste šimpansid ja seal saadi jälile päris sihukestel üllatavatele asjadele, et neil on olemas ka täiesti sellised asjad, mida peeti ainult inimesele iseloomulikuks. Näiteks see, et kui šimpansid oma grupis kaklema läksid, siis pärast seda toimus lepp õppimine, et nad lepivad omavahel ja leppimine tähendas pärast kaklust, nad silitasin 11, andsid kätt ja, ja paitasid ja otsisid karvadest parasiite ja tegid nagu suhted jälle ilusti klaariks ja oli ka seal karjas mõni loom, kes siis võttis siukse lepitaja rolli. Et kui kaks tükki klesid, siis tuli, kolmas oli üks vanem emane, tema nimi oli mamma. See mamma siis tuli ja hakkas ühte niimoodi vaikselt näppima ja tal karvas satikaid otsima. Ja siis vaikselt sikutas ühe vaba käega selle teise ahvi sinna lähemale ja siis lasi siis sellele ennast otsida, siis vahepeal nihveldas enda sealt vahelt minema niimoodi, et see teine paharet siis sattuski, selle esimese pahareti loomadega tegutsema ja tema siis läks sealt vaikselt minema. Need kaksis leppisid kenasti ära, need lepitusroll oli sellel selle vanaema fil. Ja tundub, et ahvidel on olemas ka omad kultuurid, nagu me rääkisime enne seda rangide tööriistade kasutamist, siis need tööriistad ka on teatud tuurides teatud gruppides ainult Leminud, teistes gruppides seda ei ole. Ja näiteks tihtipeale on selle piiriks mingisugune looduslik tõke, kas mägi või, või paks mets või jõgi, kust üle ei saa. Et näiteks rangidel see tuur Jani viljade söömine. Nii et ühes grupis seda kasutasid loomad, aga teisel pool jõge elavad loomulikus, neid vilju oli hästi palju, aga nad ei olnud õppinud tööriistu kasutama, nemad neid vilju ei söönud näiteks ja šimpansid RK-s praeguse odaga ka laugude püük on ainult ühel väiksel grupil ära õpitud, et teised seda seda ei oska ja samuti on kividega nende pähklikoorte purustamine ja kõik muu, et see kõik on tegelikult niimoodi põlvest põlve edasi antav ja õpetatakse lastele, et just noored loomad, nii emased, kui isased õpivad siis need kasutamegi isased hiljem tundub, et tööriistade kasutamise hülgavad, sest nad vaat selle toidupuidu kätega emast liini pidi siis põlvneb see tulevatele põlvedele edasi. Kuidas šimpansil paarilise valimine käib? Tänase paarilise leidmine tegelikult väga komplitseeritud. Meil on hierarhia, põhiliselt peaks nagu paarituma see vana isane seal kõigi nende Emmastega aga noh, tal on vaja aega vaenlaste vastu võitlemisest, nooremate isaste toetust ja siis selle nooremate toetuse pälvimiseks, aeg-ajalt lubab neid ka paarituda oma karja Emmastega. Aga samas nende suguelundite ehitus, šimpansid teil on ääretult võimas, neil on hästi suured testised ja nad toodavad tohutult palju seemnerakke, nii et näiteks kui siis seemnepurse toimub, siis ta on nii tugev, et ta uhub sealt kõik need võõrad seemnerakud välja. Sellepärast et noh, see, kes paaritub, see tahab kindel olla, et tema järglased just selle emasega tuleks. Ja emaseid on seal karjas päris paljud ja kui nad Indlevad samal ajal, siis sellel isasel kipub tihtipeale ka jõud üles, ütleme, ta ei suuda kõiki, siis ta niimoodi lubab armulikult nendel noorematel, kes ei ole temaga samal hierarhiatasemel natuke allpool, lubab neil ka siis paarituda. Aga seal on ka need suhted natuke keerulisemad, et palju nooremad tegelased ei pääse jälle paarituma ka, nemad tahaksid ka ikkagi natukene osa saada ja siis aeg-ajalt üritatakse niimoodi salaja selle juhtisase eest peidus olles või, või siis, kui ta parajasti kõrvale vaatab, siis üritatakse paaritada, kui siis vahele jäädakse, siis karistus on väga karm, saab kõva nahatäie täheldatud mõningates nendes gruppides või karjades on selline asi, et need emased siis, kes tahavad kellegi teisega mitte juht isasega, vaid mõne nooremaga paarituda, siis nad kuidagi niimoodi hakkavad sellega kurameerima, üritavad teda ära metsa meelitada, siis nad võivad paariks-kolmeks päevaks karjast eemalduda, sügavale metsa kaduda, paarituvad seal ära ja siis hiilivad vaikselt karja tagasi sihukeste süütute nägudega, et nad ei ole nagu midagi paha teinud, et väga sellised mitmekesised suhted on, aga üldiselt on ikkagi nii, et suur osa selle karjapoegadest on viljastatud siis selle juhtiva isa looma poolt ta juba oskab selle asja nii korraldada. Kõige tugevam ja võib-olla kõige hirmuäratavam inima gorilla isased gorillad võivad, kaalub kaks, poolsada kilo oma 180 sentimeetrise pikkuse juures. Ja noh, need on ikkagi tõesti võimsad loomad endale, Meirged on võimsad ja oma pere kaitsmise rituaalid on väga võimsad, ta jookseb selle, keda ta ehmatada püüab, selle poole, siis pillub rohututte ja taimi ja murrab oksi ja siis trummeldab rusikatega vastu rinda, see kostub päris kaugele. See on päris hirmuäratav vaatepilt. Gorillade uurija kahtlemata andaja fossi, kes esimesena siis mägigorillade juures elas ja neid uuris ja lõpuks seal ka elu kaotas, tõenäoliselt salaküttide tõttu. Aga tema elas korilladega koos kümneid aastaid praktiliselt külg külje kõrval ja tulemus oli see, et neil ei tekkinud mingeid konflikte. Ta sai päris seal karja juures olla ja tänapäeva uurijad tegelikult sõna otseses mõttes kõnnivad nende mägigorillade sabas kogu aeg ja, ja hoiavad mingit paarikümne meetrist distantsi ja mitte midagi nendega juhtugi, kuigi neid ei ähvarda keegi, neile kallale ei tule. Ja tänapäeval on võimalik minna neid mägigorillasid ka vaatama, täiesti metsikuid karju, viiakse turiste vaatama, saanud, seisad nendest 50 meetri kaugusel, jälgid nende tegevust ja, ja nad ei püüa midagi sulle kallale tungida, ei püüa sind ähvardada, ei püüa sind tappa ega midagi. Aga omal ajal, kui neid gorillasid ei teatud-tuntud neid poolt uuritud, siis selle tulemusel sündisid igasugust hirmu ja õuduslood Kinkonkondadest ilmselt kõige muljetavaldavam. Jah, tegemist on rahulike taimtoiduliste loomadega, kes tegelikult peale taimede suurt midagi ei söö, nagu seal taimede juures on putukaid või midagi vastseid. Loomulikult süüakse ka need ära, aga põhiliselt söövad nad taim ja nemad elavad sellistes väiksemates gruppides. Seal grupis on kusagil kaks kolm emast, mõned pojad ja üks isa võivad olla ka natuke suuremad grupid. Aga tavaliselt on nii, et üks hõbeselg, nii kutsutakse siis seda karja juhti võimas isa, loov temal on siis grupp emaseid ümber, oleneb seda, kuid suure emast hulga eesta jõuab hoolitseda. Ja siis on seal pojad kaks-kolm tükki selle karja või grupi eest tema siis hoolt kannab ja emased on tunduvalt väiksemad kui see suur isa loov. Ja nad on siuksed hästi mustakarvalised ja tegelikult see gorilla näeb päris nunnu välja, kui teda lähedalt vaadata. Nad söövad taimi, siis nad kunagi ei söö niimoodi, et nad sööksid mingi ala puhtaks vaid vaid jätavad just selle ala selliseks, et seal jälle ära söödud osa nagu ergutab seal taimekasvu, et nad käivad nagu ringiratast mingile territooriumile, pidevalt on neil seda taimset toitu seal siis saada. Ja see kari on tegelikult selle isase kontrollijal teised isased, siis, kes nagu täiskasvanuks saanud, nemad siis aetakse karjast minema ja nad on kas siis üksikud liigud väikeste isaste gruppidena ja loomulikult need teised siis taha otseselt ei karju, tavaliselt ülevad noh, siis toimuvad roigaste pildumised ja taimede pilduvused ja karjumised ja ähvardavad jooksmised sinna suunas ja aga enamasti nad nagu selliste otseste kontaktide välja hevi, et see, kes territooriumi omanik on karja juht, on temal on nagu see koduväljaku eelis ja tavaliselt tema ikkagi võidab, aga, aga noh, proovijaid on kogu aeg seal ja ja kuidas see hõbeselg tekib, sinna karja tavaliselt ikkagi, nii et lõpuks ühel heal päeval, kas ta on liiga vana, way, liiga nõrk või saab ta nii tugevasti võitluses viga mõnikord et ta lihtsalt sureb ja siis, kui ta on surnud, siis tuleb teine, kes seal tema välja kutsus, võtab selle karri omaks, aga see karja ülevõtmine ei ole lihtsalt nii et noh, nüüd ma olen peremees vaid emased tihtipeale liiguvad ühest karjast teise ja kui näiteks ikkagi see ei suuda oma juhiomadusi tõestada, siis emased jooksete ümbert lihtsalt laiali lähevad minema. Ta peab seda kuidagimoodi tõestama ja, ja siis hakkavad tasapisi teda omaks võtma seal pikaldane protsess ja, ja me ei tea seda veel täpselt, kuidas seal kõik see toimub, kuidas nad siis seda tunnetavad kogu selle karja loomise protsessi seal juhi rolli ei ei võeta, vaid see antakse nende teiste karjaliikmete poolt sulle, et võib juhtuda ka nii, et sa üritad hakata mingit karja juhtima, aga tegelikult need, keda sa juhtiv tahad, hiilivad vaikselt minema, liituvad teiste karjadega ja, ja sa oled üksipäini jällegi kui sa ei ole nende jaoks piisavalt autoriteetne, niiet juhi autoriteet tundub gorillade juures olevat väga oluline asi. Et arvatakse, et nemad nagu tööriistu ei kasuta, aga, aga on täheldatud nemad siiski üht kui teist teevad, näiteks, on nähtud mõningaid emasid, kes kasutavad kändusid, võtad ta nagu istepingi kaasa, istuvad maha ja siis võtad pulga, millega nad siis taimide seest kas siis seemneid urgitseb või siis pehmendavad neid lehti, nii et kasutavad sihukest istumisvahendit ja, ja siis ka tööriistad taimede töötlemiseks. Ja, ja kõige kummalisem juhus, mis on täheldatud gorillade juures, nad vett ei armasta. Gorillade suhteliselt lühikesed tagajalad, nii nagu Orangutanidelgi küll natuke pikemad, aga üldiselt vette nad ei lähe, aga üks emane siis ühes grupis teda ahvatles vesi õietides vees kasvavad veetaimed otsustanud ise veest ära tuua. Ja siis selleks, et sinna vette minna. Selleks Ta läks tagumistel käppadel, talle üldse ei meeldinud tagajalgadel kõndida, vaid gorillad toetavad ka esijäsemed vastu, maad käivad ikka neljal jalal. Aga siis ta läks tagumistel jalgadel, püstiasendis ja siis, kui vesi tõusis rinnuni, ta läks kaldale tagasi, murdis kepi enda pikkuse, umbes läks vette uuesti ja siis kepiga katsus vee sügavust. Et ühesõnaga, kui vesi läks liiga sügavaks, siis ta sinna enam edasi läinud. Nii teeme meie ka ju, kui me kusagil tundmatus kohas tahame vette minna. Et täiesti selline mõtestatud tegevust ta teadis, milleks tal seda keppi vaja, murdis sobiva pikkuse kepi ja kasutas seda siis tööriistad, see on siiamaani väga paljud uurijad vaidlema pannud, et mida see gorilla ikkagi tegi, et noh, see on täiesti mõtestatud tegevus, ta pidi võiks selle asja eelnevalt läbi mõtlema ja tundub, et ahvid ikkagi vähemalt inimahvid suudavad. Päris abstraktselt mõtelda ja abstraktse mõtlemise tulemusena. Noh, ega ma ei tea, kuhu nad kunagi välja võivad jõuda, gorillad on paarilise leidmine üsna lihtne. Jah, ta elab ju nende emastega ühes kohas ja tema jaoks probleem on pigem see, et äkki tuleb keegi tema karja juurde, emasid võib juurde tulla sinna karjaaeg-ajalt, need emased liiguvad karjast karja ja kui neid karja juurdetulijaid näiteks on kolm, neli, viis, kuus tükki neid on palju, siis ta jõua nendest füüsiliselt üle käia. Ja, ja sel juhul siis muidugi ta on probleemi ees, aga üldiselt et kui tal on sobiva suurusega grupp neli, viis looma selles grupis ema looma siis Need, Indlevad erinevatel aegadel ja selle tõttu siis on võimalik neid ka kogu aeg kontrollida ja tema kontrollib neid niimoodi, et et tema kaitsev territoorium tähendab toitumisala ja, ja poegi ja kõiki teiste sissetungijate eest isaste sissetungijate eest, sest kui näiteks võõras isane karja üle võtab või selle grupi üle võtab, enamasti tapab pojad ära, püüab siis kiiresti viljastada need emased uuesti ja uurijad näiteks noh, kes mägigorillade-ga tegelevad, mägigorillad vist on ainuke populatsioon, mida me enam-vähem teame, kui palju neid on. Et neid on viimastel andmetel umbes 700, Nad elavad kahes siukses suhteliselt lähestikku paiknevas piirkonnas ja koguarvult jah, on neid 700 looduses veel alles jäänud ja ei ole üldse teada, kas populatsioon suudab, ennast säilib. Ja selle tõttu näiteks noh, vot need karjade ülevõtmised panevad neid uuri päris muretsema selle tulemusena tegelikult karjas iga loom, kes on arvel praktilist kõikidel loomadel seal nimed antud siis iga loom sureb asja eest teist taga. Selleks, et näiteks kari üle võetakse, ohustab tervet seda populatsiooni kogu liigi tulevikku, et selles mõttes seda väga hea meelega ei, ei nähta, et sellised karjade ülevõtmised toimuvad, aga see on nende loomulik elu ja sinna uurijad segada ennast ei taha. Aga kõik need pojad, kes siis juhtuvad üksi jääma või, või hätta sattuv natuke viga saama, kõik korjatakse ära ja erilises keskustes ravitakse terveks ja püütakse neid siis vähemalt alles hoida. Et see arvukus oleks maksimaalne ja geneetiline mitmekesisus oleks maksimaalne, mida nad suudavad tagada mägigorillade jaoks üks probleem on see, et et seal siukest illegaalset söe põletamise tehnoloogiat rakendades, noh, inimesed, põletad süted kodus süüa teha. Ja siis söepõletajad võtavad maha suuri puid ja hävitavad tulega suuri alasid ja gorillade leiab eluala jälle jälle väiksemaks. See tingib veel sellelt gorillad kipuvad tulema inimeste põldudele toituma. Need konfliktid jällegi on need, mille gorilla tavaliselt kaotab, sest inimestel on püssid, millega need korrele maha lasta. Noh, tänapäeval muidugi on väga palju tehtud selleks, et gorillasid kaitsta. Kõikidel aladel on terved sellised patrullrühmad, kes siis on rängalt relvastatud ja kes siis patrullivad ja, ja salaküttidega võitlust peavad ja nende illegaalsete põletajate teistega. Ja praegu tundub, et gorillade tulevik on turvatud, aga, aga me ei tea iialgi, mis rahvastiku kasv endaga kaasa võib tuua. Kuulsite keskeprogrammi stuudios rikke orgaheria Marje Lenk.
