Hiiumaa vallavanema Ergo tasuja sõnul ulatub masuudireostussaare mandripoolsesse nurka ja ees ootab palju tööd. Vabatahtlikuna on koristamas käinud sadakond inimest. Kui Vormsi vajab lisatuge mandrilt, siis kuidas on lood Hiiumaal? Jätkab herko tasuja. Ma arvan, et Vormsil on selles suhtes seis keerulisem, et nemad on juba varsti nädal aega selle murega silmitsi seisnud ja kohapeal inimesi ka vähem kui siin hetkel me me suuresti oma jõududega toime tuleme, õnneks on tõesti ka ka mandrilt abipakkumisi. Nüüd täna õhtul on ka Lääne-Eesti regiooni siin see kõige nii-öelda kriisikoosolekut vaatamegi, seda piirkonda tervikuna. Kui osutub tõeks, et masuut pärineb mõnelt lekivad vrakilt ja leke ei ole seal kas lõppenud või või see leke ei ole täielikult randa jõudnud ja tihti lisandub veel, siis kindlasti läheb ka meil siin oma jõududega koha peal keerulisemaks. Reostus pärineb kõige tõenäolisemalt mõnest vanast lekkivast laevavrakist. Kas aga Eestis on ülevaade ohtlikest laeva prakkidest, vastab keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Kaspar Anderson. Aktiivselt tekkivaid rakke ei tohiks olla, küll on meil ülevaade nii-öelda potentsiaalsetest võimalikest keskkonnaohtlikest rakkidest ja neid on tänasel päeval suurusjärk kuskil 54. Anderson lisas, et keskkonnaohtlikud vrakid on laiali jaotunud üle Eesti. Neid manitooritakse nii lennuseire kui ka Euroopa meresõiduameti satelliitide abil. Nende juhtumite teateid on siis võimalik kõrvutada nende vrakkide, aga, aga ütleme, selliseid kinnitatud teateid ei ole olnud, et prakkidest oleks lekkeid olnud hiljuti keskkonnaministeeriumile praegust plaan jätkata nende vrakkide uuringutega, et väga suur osa pakkides nende juurde ei ole sukeldatud ja nende seisukorda ei ole nagu detailsemalt hinnatud hetkel teadaolevalt veel vähemalt ütleme selliseid tühjaks pumpamise operatsioone ei ole nagu kavandamisel olnud, on tegeletud siis, kui on lekkeid tuvastatud näiteks siin mõni aeg tagasi seal Narva lahes vraki tühjakspumpamisega.
