Metsaseaduse alusel määrab keskkonnaminister igal aastal riigimetsamajand ajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindalapuuliikide kaupa. Savisaar viitas raskele ei julgeolekuolukorrale ja määras lagedaijatele juurde veel 2300 hektarit millest enam kui pool asub kuusikutes. Pikaajaline üldmaht jäi siiski samaks, küll aga sai üle vaadatud aastate vaheline jagunemine ja ma leidsin, et tänases keerulises julgeoleku ja sotsiaalmajanduslikud olukorras ei ole mõistlik käesoleval aastal nii suurt vähendamist teha. Kui mõnel aastal võetakse rohkem, siis järgnevatel aastatel tuleb selle võrra vähendada. Seda pikkaajalist plaani vaadatakse muidugi iga-aastaselt üle ja selle koostavad metsanduse parimad spetsialistid. Nii et ei ole selgelt nagu selline poliitikute nõue, vaid, vaid tegemist on ikkagi parimate metsamajanduspraktikatega. Kust tulevad need ettepanekud nende mahtude osas, mida tõesti on võimalik siis poliitiliselt vähendada? Eestimaa looduse fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo sõnul on üllatav, et selline otsus tuleb valitsuselt, mis lubas koalitsioonileppes riigimetsa raiemahtude vähenemist. Me teame väga hästi, et Eesti suurtel raietel on väga oluline keskkonnamõju, see on pööranud meie metsad juba sidujaks teerijaks, metsalinde jääb vähemaks, meie ohustatud liikide käekäik ehk läheb pigem negatiivses suunas sellel pinnal. Et otsustada raiemahtu suurendada, on väga halb üllatus, liiatigi et vastupidine on kirjas väga hästi. Koalitsioonilepingus. Minister ise viitab raskele julgeolekuolukorrale ja sellele, et meie soojusenergia tootjad ja puidutööstusettevõtted vaevlevad toormepuuduses. Need argumendid on varem ka kuulda olnud ja otseselt tulevad sellest puidutööstuse palvest või või pöördumisest see, et julgeolekuolukord on keeruline, sellele ei vaidle mitte keegi vastu, aga see ei too automaatselt kaasa vajadust keskkonnaselliseid nõudeid leevendada või kuidagi suuremas mahus loodusvarasid ekspluateerida.
