Kihnukeelse uudise kümnendat aastat kõik kellelegi esimestele siin ning sealpool merd. Täna ajame juttu kihnu rahva poolt valiti kõige tähtsam inimese leane veeraga oled nüüd juba paar kuud, on volikogu esimees, niuksed, mured, niuksed rõõmud, sind siis selles ametis ka saatvad. Ja sisseelamist on toll nüüd omajagu, vallavanem on ju üle kuu, adu ees on ja natuke rohkem. Eks see sisseelamine ning asjaga ema kurssi viimine, andke aeganõudev, nii keeruline. Aga noh, nüüd juba hakkab jälg sisse sulama. TäiteValimisliit kysi valimised võitis, kannab pealkirja ju Ühtne Kihnu. Kuidas nüüd siis kindlaste ühe mütsi alla saamine läheb? Ja see algus on väga raske olla ning meite Lionaa palju neid volikogu istungiks juba peetud ning alguses tundus siuke, et ei saa kuidagi ühe mütsi alla, aga eile oli volikogu ning naa toredat volikogu pole, ongi, et kõik olid päri ning otsustati ühtemoodi, tekkis arutelu ning, ning oli nagu juba päris volikogu mõõdi. Asja ümber siis nõu pidasite, on see siis elektrikulud või, või elektrituulikud meres. Jah, elekter käes ka infopunktis päevakavast läbi, aga, aga meil oli jah, see külmuna saatus praegu käsil, et mis selles vab. Ja metel vana volikogu võttis otsuse, et ostetakse see külmhoone alune maa vallale. Aga nüüd ikka leidsime, et meid ei põle praegusele Moaga kedagi teha, et aitama ettevõtja siin inglased tegutsevad ise, et see uuena tuleb korda teha seal sadamas. Kalamehi jääb iga aastaga vähemaks, et kas tähendab ikka ühte külmhooned või Eesti käima panna. Jah, ei, see on meitel juba selgeks, et seda külmunet ei, pole Metu aastatki käime saadud ning külmunena ta Ede kohe kindlasti ei jää, et ju siis nuputavad, mis sellest üldse Soabet mitmis mihukest ettevõtlus seal tegema hakatakse? Et ju siis vald saab ka oma sõna sekka öelda, et mis mitel täpselt tarvis on? Elektriga on kõikjal Euroopas ja kogu maailmas ju suurt jama ning looduselekter siia taastuvelekter tuuleelekter ikka vist nüüd murrab sedasi läbi, et enam kogukonna arvamus ei lähegi kellelegi enam korda tuuleveskeid istudes mere ning seal siis olnudki. Jah, praegu sa jutu järgi tuleb küll, et me peame lihtsalt sellega leppima ka järgmise nädala, nüüd 19. tulevad asjamehed metile seda projekti tutvustama siis ning kiht lastel on õigus küsida küsimusi, et mis omaga kaasa kõik tuleb. Et ega me ju ei tea, kuidas mitel kõik see loodus seal ümberkaudu toimima hakkab, koos nende tuulikutega. Sea kui põliskihlane, kuidas ise tunned Ontneti kõige sinna mere panna või võib-olla? Jah, ma saan aru, et neid tuulikkusi on teda pärast taris aga kui me lähme selle peale, et tuleb rohepööret teha, aga kui teise külje pealt jälle kõik rohelise ning selle, mis seal kestab ära kaotama, siis on jah selline kaheldav, et kas ta ikka peab just seal olema, sest meie ju Unesco squaniumitel seal väärtused, selles varrelon ning kui tal ikka mõjudunud siuksed, et me võib-olla pärast enam seal üldse elada, somp ta siis nagu ka kahju, aga ega me selle vasta ei saa olla, et elekter tontaris ning just praegu ka need aktuaalsed teemad kõik, mis anded kallis ja nii edasi, ehk me aitame siis selle, Eesti riigi elektri pärast ka natuke järje peale. Unustage mitte et Unesco ess põlemdüxi, Kihnu Soar, aga Manjoniks orgu, saared, neid paarkümmend laidu ka ning üks nendest kõigel jämepoolne sangete olnud Josio, seo Ati sange kolla ehk Pärna kolla. Selline pühapaik oli kevadest sügiseni püüdis angerja sinikaitses linnuriiki. Aga praegu on kosmonaudid kõik seal hääl aastanet. Et see olla ema ikka seal. Haige küll, aga mida teha küll, et ta näeb unes ning päevasel ajal ka, kui aknast valgus paistab, ikka mõtleb sangete peale, et peastaks ometi mõne Kihnu saare. Ja meil, latt oli, jah, niisugune hoidis meil mammat hästi palju, sest ainuke tütar oli ning ning mammal jah, atist oli kõige rohkem kahju, et ning tema ju seal sangelaidus oli. Ega nädala lõpus tuli Ko angerjatega. Me mäleta ikka, et Meil olid kõik pesukausid ning vannid angarju täide selle vällja köögi juures. Ning kõik linnud vaeralt Kozlad, pardid, piilud, pers, jalad, kõik olid tänulikud, et nende poega järgi, et kurjad loomadega lennud netele pahade. Jah, me oleme ise kogenud laidus ning nostalgia tuleb peale ning mõtelda tänapäeval, et üks vanem meesterahvas läheb laidu, elame, see on ikka omaette nähtus, et tänapäeval ei saagi keegi hakkama enam üksi laidus. Aga noh, ta mäel olid lambad ka vahel seltsiks seal ning et oligi teine elu. Usute, et Kihnus siukseid, noori mehi, kysi oma mobiili või mobla juurevõtvad võid ning interneti kõva ning saa siis nüüd mootorpaadiga vägevast seal Laidlus hakkama tõdevana käisu purjepaadiga seal. Jah, ei, hakkama saavad küll, aga lihtsalt tänapäeva inimesed rohkem püsimatud, et nemad ei taha sihukest elu vist ühti, aga ei, mine tea, võib-olla osa on, sest meitel ju need poisid käisid ühe korra, Kevin Mattiasega käisid, laidus jäid ööseks ning nendel oli ikka päris päris tegu CVd möödas, vaata et kuidas teha lõkke peal ning mis iganes. Asja seal Janne Veera Saare esinaisena siis oma saarerahvale soovitava Mia soovi sorry rahvale, et oleks ikka terved ning mõistvat suhtumist ning aega läheb, ega asjaga, et olge kannatlikud, küll me vaikselt hakkame tegutsema. Nii, me tahaks kõiki deti kaasata ka omale abi üksi ei tee, Kihnu valdas kedagi, ikka tuleb teha seda, mis külarahvas räägib ning mis külarahvale nagu korda läheb. Meedial on plaan koja teha nüüd märtsis, esimene suur rahvakoosolek ka, et inimesed koguvada ning aruta nendel teemadel, et kas on Meidel, tänavavalgustus taris, kuidas inimesed suhtuvad sellesse ning sihukesi teemasi on päris paelumisse inimestega koos aruta, et ei käi inimese jää ju ikkagi loeb. Kihnu küll kõike suurem saar Liivi lahtes, aga aga teised pisiksemad Manija, Abruka ning Ruhnu koju oma rahvaga, oma kogukondadega. Sacia nendele viiel aastal rääki tahad. Me oleme need sobivad peaaegu kõik läbige ning Ege Soerand omanäoline ning omailmeline ning oma eluga, et, et säilitage ikka see oma Mistites Varbe Lond. Ning ikka tuleb vastu pidada, et vahepeal tööpäev mingi suure maa peale ning vaata, kui jälle taha minna anded, kui see pisike praami pealt paistma hakkab, et süda läheb soojaks ning ning ajame ikka oma Soert ning katsume hulkas hakkamasaaja. Egas kedagist peanevera jõudu selles raskes töös ning ootame seda päeva, kui kõik kihnlased on ühe mütsi all koos kõige keerulisemates küsimustes. Sihuke saigi meite tänaõhtune saade, Uiadki uudised juba tuleva reede samal ajal 30 ikka lõbusad ning lõbusad, kõik siinis jalgu, merd.
