Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Raadio kahes alustab puust ja punaseks on teadusuudiste rubriik ja sel nädalal liigume meditsiini ja terviseteaduste valdkonnas. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin neid teemasid selgitamast ja lahti tükkideks võtmas on Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Oma eilses saatelõigus, korraks puudutasime seda meie praeguse aja viirust ja haigust, ehk siis sarskov kaks ja selle põhjustatud covidit seoses sellega, et kas see võiks olla seotud lastel leviva maksapõletikuga. Täna jätkame selles Arskov kahelainel ja siin on nagu selline juhtivküsimus see, et me teame, et nii-öelda see see haigus või viirus ise ta selles suhtes nagu ei, ei kukkunud kuu pealt, eks ole, ta ta nagu arenes välja mingitest olemasolevatest viirustest, mis tähendab, et tal on olemas sugulased, millega inimesed on varem kokku puutunud. Ehk siis tean ma õigesti, et eks ole, et see koroonaviiruste perekond teinekord, kui meil on talvel nohu ja köha, siis see võibki olla põhjustatud just nendest samadest sarskov kahe sugulastest. Ja koroonaviiruse tõepoolest on mitmeid, on selliseid, mis nakatavad erinevaid loomi ja linde on selliseid, mis nakatavad inimest ja mõnikord juhtub selline asi, et, et viirus muteerub ja hüppab nii-öelda ühelt liigilt teisele tänu sellele, et et võib-olla see retseptorvalk on muutunud piisavalt, et ta suudab siis ära tunda neid uusi uute liikide retseptoreid ja siseneda rakku. Ja On olemas sellised tavalisi külmetushaigusi põhjustavad koroonaviirused, mis on inimesele juba ammu teada. Selles konkreetses uuringus tuuakse ära ka kaks koroonaviirust siis Haška au üks ja otse 43, mis on need tavalised nii-öelda külmetus, kerget külmetushaigust, põhjustavat koroonaviirused. Ja lisaks siis sars kov kahele, nagu see nimetus juba ütleb, see on siis number kaks, on seal lõpus olemas kassas sarskov üks. Mis oli siis esimene SARSi põhjustav koroonaviirus, millega meil oli probleeme just Aasias ning on olemas ka selline viirus nagu mers, mis siis levib kaameritelt inimestele ja põhjustab ka väga palju probleeme just nendes endeemilistes piirkondades, kus kaamelid elavad ja inimestega kokku puutuvad ja näiteks meres on väga lähetaalne aga ei levi seetõttu ka väga kaugele. Igal juhul sellises olukorras, kus nii-öelda need sugulasviirused ringlevad, on, on väga loogiline küsimus, et, et kas ühe põdemine võiks aidata kaitsta teiste eest. No vaadates seda, kuidas sarskov kaks on meil siin ühiskondades kogu maailmas niimoodi plahvatuslikult levinud, siis tundub, et nii-öelda need tema sugulased külmetushaiguste mõjul ilmselt ei aidanud vältida inimestel viie ennetada seda, et nad nakatuksid selle uue, uue koroonaviirusega. Mida nüüd täpselt see uuring, mida me vaatame käsitles ja kuidas tema nendele küsimustele lähenes? Selles uuringus uuriti siis inimesi kes olid läbi põdenud Covid 19 ning lisaks sellistele proovidele võeti kogudest enne 2019 aastat. Väljaproovid kus inimene oli kokku puutunud siis kas sars kov, ühega MERSiga või siis ühega neist tavalistest. Külmetushaigusi põhjustavate koroonaviirustest see ajaline piir tõmmati sellepärast, et välistada, et need inimesed oleks enne kokku puutunud sars kov kahega, mis põhjustab siis Covid 19 haigust. Ja nüüd hakati vaatama, et milliseid anti, kehased antikehasid, need vereseerumid sisaldavad. Ja esiteks siis vaadati, et millised antikehad on tekkinud Covid 19 läbi põdenud inimestel. Ja siis vaadati, et kas need antikehad reageerivad kuidagi siis viirustega, mis ei ole sars kov kaks. Ning selgus, et osad antikehad, mis olid nii-öelda haiguse läbi põdenud inimese seerumis on võimelised seonduma nende teiste viirustega. Küll aga ei nähtud sarnast efekti, vastupidi. Et kui me võtsime need enne 2019 aastat kogutud proovid ja vaatasime, kas sealt eraldatud näolised antikehad suudavad ära tunda sars kov kahte, siis sealsed reaktiivsust sellisel määral ei täheldatud. Nii et need, kes on läbi põdenud selle covid 19 võib öelda, et on onu paremini kaitstud ka nende sugulasviiruste eest, kui need, kes on läbi põdenud sugulasviirusi, võrreldes siis selle sarsko kahega. See oli väga väike uuring, aga selle uuringu tulemused siiski on üsna veenvad, et see näib nii olevat. Ja see mehhanism, mida nad siis välja pakuvad, on selline, et teatavasti Meie sarskov kaks vastased nii-öelda vaktsiinid on tehtud konkreetselt ühe selle AC oga valgupiirkonna vastu. Aga kui immuunsüsteem kohtub päris viirusega, siis tekib neid antikehasid mitte ainult selle ühe piirkonna vastu sealoga valguses, vaid erinevate piirkondade vastu. Ja nüüd see oga valk on hästi oluline, sellepärast et see on nagu see võti, mis avab raku viiruse jaoks. Ja igal sellel koroonaviirusel on veidi erinev võtme tip mida nimetatakse nii-öelda S1 piirkonnaks. Aga see s2 piirkond on nendel erinevatel koroonaviirustel rohkem konserveerunud, rohkem sarnane ja näidati ja just need antikehad, mis on Covid 19 läbipõdemise järgselt tekkinud selle s kaks regiooni vastu, need annavad kaitse siis teiste mingisuguse kaitsega teiste koroonaviiruste vastu. Nüüd tuleb rõhutada seda, et immuunsüsteem ei tooda teadlikult antikehasid, see toimub juhuslikult. Nii et kõikidel koroona nii-öelda meie sarskov kaks infektsiooni läbi põdenud inimestel ei pruugi olla neid õigeid antikehasid, mis selle laiema kaitse tagavad. Kuid tõenäosus on olemas. Ja ilmselt peab rõhutama ka seda, et nii-öelda kõigist nendest sugulastest siis sarskov kaks või selle võistluse Covid on ikkagi nagu üks kõige tõsisemaid haigusi, nii et nii-öelda, et püüda jahtida seda tõsisemat haigustest, selleks et kaitsta ennast kergematest. Ilmselt ei oleks väga mõistlik strateegia, kui keegi nüüd mõtles selle peale, et et, et tahaks nii-öelda seda mehhanismi kasutada. Jah, pigem üritavad uuringu autorid liikuda selles suunas, et välja töötada selle eks eszkak kaks piirkonna vastutuleva tulevikus vaktsiine, mis tagaksid siis kaitserohkemate koroonaviiruste suhtes, kui ainult üks konkreetne viiruse liik. Siia lõppu veel kiiresti rääkida ühest teisest põnevast artist Kellist, mis nüüd äsja välja tuli ja silma jäi, ehk siis lugu sellest tegelikult me oleme neid nii-öelda seda infot nagu tilkunud ennegi, et tegelikult need, kes on teinud erinevaid vaktsiine endale, et neid kuidagi tabab gaase, covid kergemini, ehk siis ka gripivaktsiin tuberkuloosi vaktsiin, need kõik kuidagi aitavad seda haiguskulgu ikkagi kokkuvõttes kergendada. Ja siin mulle tundub, et ilmselt need oga valgud ei ole olulised, vaid kuidagi, et et teised vaktsiinid ka ikkagi toetavad seda immuunsüsteemi, mis aitab paremini ka sellele skarskov kahele vastu seista. Noh ja peale nii-öelda anti kehalise vastuse viirustele, on olemas ka teistsugused kaitsemehhanismid, mida organismid kasutavad selleks, et viirustega võidelda ja seetõttu näeb mittespetsiifiline, selline immuunsüsteemi aktiveerimine olevat kasulik. Selle nii-öelda raske Covid 19 ärahoidmisel taastaid taga täielikku kaitset, kuid näib leevendavat seda haiguse kulgu. Ja see artikkel, millele sina just viitasid on ju selline tohutult mastaapne 30000, et siis tervishoiutöötajat Katarris kes siis said selle gripivaktsiini. Ja kui siis mingi aja pärast võeti ühendust jälle nende uuringus osalenud inimestega siis statistiline arvutus näitas, et, et nendel kes olid siis saanud selle gripivaktsiini, oli 90 protsenti vähem tõenäosust saada raske Covid 19 mis on väga oluline meditsiinisüsteemi seisukohalt, sellepärast et teatavasti, kui meedikud meditsiinitöötajad on rivist väljas, siis ei saa kedagi aidata. Ehk siis neid võimalusi, kuidas ennast raske haiguse eest kaitsta, on tegelikult rohkemgi kui ainult nii-öelda see konkreetne Covid 19 vaktsiin. Aga selline oligi tänane puust ja punaseks täname kuulamast stuudios Arko Oleski Kairi Koort ning üks meditsiini ja terviseuudis on meil teile sel nädalal ja sel hooajal veel pakkuda ja sellest räägime siis juba homme samal ajal samas kohas kõike head. Busse punaseks. Puust ja punaseks.
