Oskuslik treeningute planeerimine on spordis olnud juba aastakümneid vastuseta miljoni dollari küsimus. Tartu ülikoolis hiljuti doktoritööd kaitsnud Rasmus Pind uuris, kuidas ikkagi nii treenida, et seega poodiumikohti tooks, jätkab rahvuspind. Teada-tuntud fakt, et vastupidavusspordis eelkõige edukas olla, selleks peab ülikondi treenima, aga samas peab ka hästi targalt treenima. Selline üleliigne treening viib üle koormuseni. Damas vähene treening aga ei taga piisavat ärritust organismis ja seetõttu ei ole nagu arendav. Doktoritöö jaoks vaatles pind vastupidavusaladega tegelevaid Eesti sportlasi, ujujaid, suusatajaid ja sõudjaid. Uuringu ühes osas pidid sportlased hindama, kui raske neil trennis oli. Seda 10 palli skaalal pind kategoriseerida, treeningud kergeks, keskmiseks ja raskeks. Iga kategooria sai vastava numbri number korrutati läbi treenitud ajaga. Näiteks kui trenni tehti 100 minutit ja kleit hindas treeningut numbriga piis ehk keskmise raskusega, siis kokku tuli treeningkoormuseks 500 ühikut, jätkab Rasmus Pind. Et kui on sellised nii-öelda numbrid treeningkoormusest ja siis seeläbi on võimalik numbrite abil anda aimu, kui palju sportlane tegelikult trennis pingutanud ja kui, kui raske see talle nagu oli, et kui palju ta võiks mõju avaldada, siis kas siis väsimuse kuhjumisele või või siis üldse nagu nii-öelda, et kui, kui hästi ta on arenemas sihtide suunas. Kuigi sportlased võivad ihaldada häid tulemusi, siis lõpmatult trenni teha ei saa ega tohi, sest nii tekib ülekoormus ja seeläbi ka vigastused, jätkab Rasmus Pind. Kindlasti peab ülimalt optimaalselt treenima nii palju treenida, tuleb targalt treenida, et need on sellised põhilised asjad, mida sportlastele ka alati öeldakse, et selline ületreenimine kindlasti kaugele ei vii, et, et üks hetk ikkagi väsimuse kuhjumine on nii suur, et sportlane lihtsalt pigem hakkab isegi töövõimes alanemis märke näitaja. Vastupidavusspordis peaks treeningute vahekord olema 80 20, see tähendab, et 80 protsenti treeninguid on kerged ja 20 protsenti rasked. Trenni aga ei tohiks teha nii, et veremaitse on suus. Kui enne oli juttu professionaalsetest sportlastest, siis tavainimene peaks värske doktori sõnul treenima nõnda, et sellest ka mõnu oleks.
