Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere alustab puust ja punaseks raadio, kahe teaduse tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort et tuua teeniga täna üks põnev uudis meditsiini ja tervisevaldkonnast. Täna läheme soolestikku, räägime taas kord nendest bakteritest ja teistest organismidest, kes meie soolestikus elavad ja kelle kohta öeldaksegi teinekord, et nemad on nagu meie teine aju. Aga räägimegi sellest, et kuidas nii-öelda see teine aju ja esimene aju meie enda peakolba sees olev elund omavahel suhestuda või suhelda võiksid ja, ja see on nagu teema, mis mis teadlastel on juba aastakümneid tegelikult huvi pakkunud ja kus on selliseid erinevaid seoseid välja toodud. Tõepoolest, et need bakterid ja muud organismid, kes seal soolestikus elavad, saadavad signaale meie organismi ja, ja meie aju võtab nende alusel vastu mingisuguseid teatud otsuseid. Ja see tänane uuring, mida me tutvustame, siis natukene tundub, et on, on leidnud vist selle selle mehhanismi või, või need molekulid, mis siis täpselt sellega kokku puutuvad või mille läbi see kõik toimib. No Kairi, see vist eeldab seda, et, et nii-öelda need, et need kõhumolekulid kuidagi pääsevad meie kehasse ringi liikuma, et siis neid sõnumeid ja signaale muuhulgas ka ajju viia. Jaa, teatavasti meie soolestik asub meie ajust üsna kaugel ja siis on teada tänaseks päevaks, et tegelikult soolestiku aju seovad juhtteed mida mööda siis teatud signaalid, biokeemilised, signaalid saavad liikuda. Ja meie soolestikku siis koloniseerivad erinevad mikroobid. Ja me nimetame neid siis kommentsiaalseteks mikroobideks Nad moodustavad meie täiesti normaalse mikrofloora, mis on hädavajalik meie funktsioneerimiseks. Ja tundub, et siis need mikroobid tihtipeale ju ka surevad tihtipeale lagunevad tükkideks ning Eestis tekivad sellised peptiidid, mida nimetatakse siin artiklis Murobjektiidideks. Ja selles artiklis, mis on siis avast avaldatud kuu aega tagasi ajakirjas Science näitasid Berni ülikooli teadlased, et Murabetiidid suudavad siis siduda meie enda valguga mille nimi on nood kaks. Ja see nood kaks ajus näib mõjutavat meie isu, regulatsiooni ja ka kehatemperatuuri. Ehk siis, kui sa räägid sidumisest, tähendab, et kui meil see nii-öelda bakterilt pärit molekul liigub kehas ringi mööda mööda veresoont, jõuab siis ajju leiab sealt selle õige koha, kuhu nii-öelda pidama jääda, võib kesta nagu kinni püüab seesama noot kaks ja kuidas selle kinni püüab, siis ta omakorda saadab mingisuguse signaali meie meie närvirakkudes, mille põhjal siis aju teeb mingisuguseid käike ja otsuseid, antud juhul siis muuhulgas ka seda, et kas me sööme rohkem või ei söö rohkem. Ja ja tundub, et nendel inimestel, kellel on seda noot, kaks valku vähem. Ja seetõttu nad ei suuda, sidudes neid Mura peptiide ei toimu isu pidurdumine täiskõhutundel nii kergesti ning näidati ka seda, et eriti tundlik selle suhtes on naissugu. Kes siis isu regulatsioonis sõltuvad, sellest konkreetsest signaalirajast? No okei, eks seda uuringut ei tehtud üldse inimeste peal, jällegi selline klassikaline hiiremudel võeti kasutusele, nagu teadlased ikka teevad, et arusaamaks, milline on mingisuguse komponendi funktsioon, nad geen manipuleerisid, valmis hiire, kus seda nood kahte nagu üldse ei olnud ja, ja mida siis nägidki, et nii-öelda see, see mõju avalduski kehakaalus ja söömisega seotud tervises. Ja ja kehatemperatuuris ka, et nendel hiirtel, kellel siis seda nuut kaks valku ei olnud ajus nende kehatemperatuur oligi kõrgem nad toimetasid Ringi hiirtele mitteomaselt näiteks tavaliselt hiired üritavad endale pesa teha ja soojaks sooja hoida siis neil sellist käitumist oli vähem. Temperatuur oli siis kõrgem, aga süüa meeldis neile rohkem. Ja need, kellel nii-öelda see nord kaks valk oli olemas kes siis selliseid tavapärase tavapärast kehatemperatuuri tavapärast käitumist pesa tegemisel ning siis paremat isu regulatsiooniga. Nii et see kõik nagu viitab, et see valk tõesti nagu on oluline kõige kõige selle juures aga ikkagi, mis siis, mis see huvi peaks olema nendel bakteritel mõjutada kõike seda, mida sa nüüd äsja loetlesid selle inimese või hiire või mis tahes organismi puhul? Meie imetajad pakuvad oma soolestiku ka ju elupaika bakteritele ja samamoodi ka toitaineid bakteritele. Nii et et kui Vastavaid valke inimese kehas ei ole ajus. Mis need signaalid vastu võtaksid, siis ma kujutan ette, et kui süüa üle, siis loomulikult ka see soole keskkond muutub, seal toimub teatud toitainete kuhjumine võrreldes tavalise olukorraga mis võib ebasoodsamaks viia ka selle nii-öelda kasvukeskkonna nendele normaalse mikrofloora mikroobidele. Ja seal võivad nendes selles nii-öelda koostises toimuda siis muutused ja niimoodi võib see selline ring tekkida, et üks mõjutab teist järjest kuni kuni tasakaal täitsa paigast ära. No eks neid nõuandeid inimestele, kuidas nii-öelda oma söömist reguleerida, kuidas vältida ja ennetada kõiki neid seonduvaid probleeme nagu, nagu diabeet ja, ja nii edasi, eks neid on ju nagu omajagu. Kas, kas Kell sellel mehhanismil on ka, tundub, et mingisugune nagu praktiline väärtus või, või rakendused noh, vaevalt, et et me nüüd oma dieediga suudame oma seda soolestiku floorat kuidagi niimoodi mõjutada või juhtida, et see saadaks nagu teistsuguseid signaale välja, et pigem on ikkagi küsimus selles, et kas meil on ajus olemas need vastuvõtvad valgud või, või mitte ja see vist on pigem nagu selline kaasasündinud küsimus, et seda me nagu ise vist väga reguleerida ei saa. Jah, see on kaasasündinud omadus kaasasündinud omadus, mis ei ole omane ainult närilistele ja inimestele, vaid ka teistele, selg rootutele ja näib, et see on väga selline iidne mehhanism. Siin selles konkreetses loos räägitakse ka siis Kaheksajalgadest ja seepiatest, kellel sarnased mehhanismid on olemas, mis mõjutavad nende nii-öelda tervet arengut. Küll aga võib mõelda sellele artiklile teiselt poolt, et võib-olla me saame seda teadmist ära kasutada, et kuidagi adresseerida seda vajakajäämist, et ehk oleks võimalik kuidagi võib-olla Krispri abil tulevikus. Seda nood kaks Ekspressiooni suurendada selliste inimeste puhul, kellel on probleemid näiteks ülesöömisega, et, et see võiks olla selline tulevikuvaade Igal juhul põnev, ma olen kindel, et teadlased uurivad edasi vaatavat. Kui see uuring oli hiirte puhul, et kuidas siis kõik see võiks toimida ka ka inimesel ja küll sealt need ideed ja mõtted ka juba tulevad, et kuidas seda siis ka rakendada, kas siis ennetuseks või raviks või millekski muuks praktiliseks? Igal juhul selline oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Kairi kort. Täname teid kuulamast ning sellega on puust ja punaseks selle aasta hooaeg lõppenud. Kõike head ja ilusat suve. Busse punaseks. Puust ja punaseks.
