Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere. Raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal on meie Servjueeritavad teemad pärit meditsiini ja tervisevaldkonnast. Ja sellisel puhul, nagu ikka, on meil siin stuudios külas eksperdina Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Tere. Tere. Ja meie tänane uudis viib meid sussid selle kohta, et see on, see on väga põnev uuring, ehk siis kui nüüd lühidalt kokku võtta, siis uus viis, kuidas inimesi alkoholismist ravida. Nüüd tuleb hakata täpsustama, et me ei tea veel, kas inimestel töötab ja nii edasi ja nii edasi, aga tundub, et kuidagi on võimalik inimest. Kuidagi on võimalik loomade aju nokitseda, manipuleerida niimoodi, et kui keegi on sattunud alkoholi küüsi, siis on ta võimalik sealt jälle välja tulla. Jah tõepoolest, niimoodi Chicagos siis tehtud uuring tehti tegelikult Roti mudelil, et tihtipeale me uurime inimeste probleeme närilistel ja rotid on üks kõige laialt kasutatavat matest meetoditest. Sellepärast et väga paljud nii-öelda geenid ja genoomi osad on homoloogsed närilistel ja siis inimestel. Ja see uurimisgrupp keskendus nagu tavaliselt oma uuringutest alkoholismile ja eelnevalt oli teada, et need lapsed ja noorukid, kes kuritarvitavad alkoholi nende ajus, eriti justabüüdnelas, toimuvad sellised pöördumatud muutused mis viivad siis tulevikus teatud käitumismustrite väljakujunemisele tavaline on näiteks alkoholism kodus ning ärevus ja see konkreetne uurimisgrupp siis vaatas ühte konkreetset geeni ja selle avaldumist just selles mandeltuumas Mandelduma teatud piirkonnas ning vaatas, et kas seda nii-öelda sellist teadaolevat alkoholisõltuvuse mustrit on võimalik pöörata. No sa ütlesidki mingil hetkel, et sa nagu pöördumatu muutus ajus, aga tegelikult no mis seal siis ajus toimub, on see, et et me oleme siin rääkinud sellisest asjast nagu epigeneetika ehk siis geenide külge klammerduvad mingisugused molekulid, mis siis nagu kas siis lülitavad selle geeni välja või aitavad sellel nagu veel jõulisemalt avalduda toimuvadki sellised muutused geenide külge klammerduvad asjad ja, ja see siis need siis võivadki nii-öelda välja viia nende, nende käitumiste muutusteni, aga aga paistab, et siis neid asju on siis ikkagi võimalik mingi tagasi pöörata. No tegelikult esiteks meil on vaja teada, et mis ühe või teise nii-öelda kas haigusseisundi või konditsiooni puhul on muutunud ja selliseid uuringuid juba tehtud, teadsid, mida nad peavad vaatama. Ja nad vaatasid sellist geeni nagu ark ja kõikidel geenidel on tavaliselt selliseid regulatoorsed, nende alad nende ümber. Ja tõepoolest, nagu sa ütlesid, et nende alade külge võivad siis klammerduda erinevad molekulid ja konkreetses uuringus vaadati kaht tüüpi molekuli, vaadati sellele Zare regulatsiooni regioonile kinnituvaid AZ töölgruppe ja metüülgruppe. Miks see oluline on, et keerulised nimed tegelikult täidavad eri nii-öelda need molekulid täidavad erinevaid ülesandeid selles konkreetses piirkonnas, kui on olemas teatud etüülgrupid siis saab see geene avalduda, mida see konkreetne ala reguleerib ja konkreetselt metüülgrupp siis surub selle geeni avaldumise alla. Nüüd, kui see geen ei avaldu, siis tekivad probleemid, ärevusega tekivad probleemid alkoholisõltuvusega ja see on siis tekkinud spontaanselt selle alkoholi kuritarvitamise käigus nooruki eas või lapse eas. Ja nemad üritasid Systimul simuleerida sellist olukorda rottidel, et nad võtsid rotid, kes olid oma emade juures, võõrutasid nad emadest piimast ning hakkasid neile siis kontrollgrupile tavalist, nii-öelda suhkruvedelikku ja vett pakkuma ja nendele, kes olid uuritavas grupis, andsid siis nooruki eas seda algust, tuli lahust ning vaatasid, et kas esiteks kontrollgrupil juhtus mitte midagi. Ja teiseks vaatasid, kui nendele alkoholiga toidetud hiirtele siis teha väike operatsioon ja viia sisse teatud geeni konstruktid. Krisper, kas üheksa konstruktid, millel on veel lisatud teatud ensüümid, et mis siis juhtub? See Christopher on jälle käsi, mis on meil siit saatelõikudest nagu päris tihti läbi käinud, et see on see uus ja revolutsiooniline viis, kuidas, kuidas geene ja ja neid ümbritsevaid nagu muuta saab, et selline täppistäppistoimetamine genoomi puhul. Ja see Krispron äärmiselt oluline vahend kaasaegses nii-öelda planeerimises. Ja tegelikult, kui me räägime rakukultuuris läbiviidavatest, Krisper eksperimentidest, siis need on väga kerged. Küll aga on olukord hoopis keerulisem, kui me hakkame täiskasvanud tervet organismi mõjutama teatud konstruktina ja siis on seal küsimus, kuidas suunata see molekul õigesse cute, kuidas panna ta seal avalduma ja selleks siis need teadlased lõid erinevalt nii-öelda juht RNA molekulid, mis aitavad nendel ensüümide õigesse kohta jõuda, mis siis toimetavad seal nende klammerduvad molekulidega. Ja kui see siis kokku võtta, siis siis kui seda tehti nende rottide peal, kes olid alkoholi peale üles kasvanud, no sisuliselt juba sõltuvuses ja näitasid seda ärevushäiret või ärevust käitumist, siis õnnestus neid sellest vabastada, kui seesama geen ja nendest molekulidest nii-öelda vabastati. Jah, ja mitte ainult. Lisaks tegid nad veel ühe katse, kus kontrollgrupile viidi sisse selline konstrukt mis siis, lisas metüülgruppe ja sellisel juhul tekkis nendel rottidel ärevus, käitumine. Ehk siis nii-öelda põhimõttelist saavutasid sama efekti ilma alkoholita. Nii et põhimõtteliselt nagu näitab, et see ilmselt ongi see mehhanism, mis meil nagu ajus toimib ja mis, mis nagu võib ka viia alkoholismi. No nüüd see ilmselge küsimus on siis see, et rottidel tundub, et me teame, tundub, et see toimib. Kas see võiks olla nagu üleviidav ka inimesele, esiteks, kas see on ohutu ja, ja kas ei või juhtuda, et inimene isegi mingites asjades piisavalt teistsugune, et et meil siin nagunii lihtsalt ei käi. Ootuse seisukohalt kontrolliti selles uuringus väga täpselt nii-öelda seda nimetatakse off target efektideks. Et kontrollite, seda, et kas see konstrukt mõjub ainult seal, kus ta peab mõjuma näidatakse selles artiklis, et tõepoolest see on üsna täpselt reguleeritud ja näib rottidel ohutu olevat. Nüüd kui sellist asja hakata tulevikus inimese jaoks ümber tegema, siis loomulikult tuleks teha alguses rakukultuurikatset täpselt nagu nemad tegid hiirte peal ka esimesed katsed rakukultuuris. Ja suur positsioon on ka see, et nende rottide peal tehtud uuringus pandi kateeder tegelikult ajju, et viia see nii-öelda see geeni konstrukt sinna õigesse piirkonda, mis tähendab, et praegu ta ei ole nii-öelda tabletina sissevõetav. Et seisab veel ees suur pikk arendustöö, kuid kahtlemata on suur läbimurre see mehhanism selles nii elegantselt ära, näidati selles uuringus. Nii et praeguses faasis on nagu endiselt palju kindlam viis, kui me hoidume alkoholi kuritarvitamisest noores eas, et vältida hilisemaid probleeme, aga need, ütleme võib-olla 10 20 aasta pärast võib juba selline uudne lähenemine jõuda täitsa kliinilisse praktikasse. Ja et kõige tähtsam sõnum ongi, et noored peaksid kindlasti hoiduma alkoholi kuritarvitamisest, et eriti ohtlik on alkohol just arenevale ajule. Ja, ja see ärevust, mis sellega kaasneb, see on ka ikkagi nagu päris suurt probleemi inimestele. Ja ärevushäired on kõige levinumad psühhopsühhiaatrilise häired üldse inimestel, nii et et lisaks endale seda riski tõsta. Sellise väärkäitumisega on kindlasti kurjast. Selline oli tänane puust ja punaseks, täname kuulamast, rääkisime ühest põnevast uuringust, mis läbi viidud rottide peal, kuidas neid alkoholismist ja ärevusest vabastati. Ühe väikese geenimanipulatsiooniga stuudios olid Arko Oleski Kairi Koort. Täname teid kuulamast ning puust ja punaseks, jätkab meditsiini ja terviseteemadega homme samal ajal samas kohas kõike head bussi punaseks, puust ja punaseks.
