Reisisaade Reispass. Tere ja kaunist pühapäev, kallis raadio, kahe kuulaja. Suur aitäh, et oled olnud reis passiga. Ka kaks eelnevat saadet, mis jõudsid teieni mitte minu, vaid Väino Laisaare ja Herbert murdi vahendusel Texasest USAst, et parasjagu pundile eestlastele reisi korraldasid. Olen Ivo Tšetõrkiniga ja tegelikult siin teiega ainult korraks, sest jätkame samasuguses konso ajakirjanduse vaimus. Selle konso ajakirjanduse mõiste leiutus omal ajal. Selline mees nagu Hanter Est-Thompson kes kirjutas ka raamatu veerand Lohwingin, las Vegas hirme jälestus Las Vegases. Paljud teavad ilmselt samanimelist filmi, kus Johnny Depp ja Beniiskadel Tooro vannis eetrit ja meskaliin joovad ja igast lollusi teevad. Paras selline hullus. Aga ma väga soovitan tegelikult lugeda ka samanimelist raamatut eesti keeles täitsa olemas. Luuletaja Mihkel Kaevatsi suurepärases tõlkes küll saadaval ainult raamatukogudes aga näeb ühe sellise mingisuguse osa ajastust subkultuuridest sellisesse suurepärasesse perspektiivi. Film on selle kõrval lihtsalt lollitamine. Aga, aga igal juhul selline Journalis, noh, see tähendab sellist nagu Thompson ise ütleb, et Play ja Go jah, käigupealt tehtud ajakirjandust ja, ja kui me paneme klapid mikrit, kõrvade ja suu, et Amazonase jõe paadis või Texase kummituslinnas siis sinna kategooriasse läheb ka tänane saade. Sest reisijuht ja zooloog Joosep Sarapuu asub praegu Amazonas reiside kuueliikmelise grupiga prantsuse kuajana Amazonases Lõuna-Ameerikas ning pistis ühel ööl Maci taskusse mikri krae külge ja klapi kõrva ning läks üksinda džunglisse kondama. Keda, mida ta seal nägi ja kuulis, seda kuulete kohe. Ning kõik pildid nendest opossovi oludest, suuris, pea kullidest ja jalgadega, kalaussidest või kes iganes Joosepile seal vastu jalutasid ja keda te seal kuulete kogu aeg pildistamas leiate Instagramist ja Facebookist, kui lööte sinna sisse Amazonas reisid. Ma jagan seda seda albumit ka R2 reispassi Facebooki lehel ja džunglijalutuskäiguga tegelikult lõpeb ka reispassi kuues hooaeg. Ega muud, kui soovin teile ilusat suve, neelelisi reise siin ja sealpool piiri. Head kujutlusvõimet tänasesse rännakusse a- ning, ning Joosep Sarapuu teised reisijutud, leiate kui lööte podcasti, programmi või Spotify'sse sisse tema ja nime ise chillija ning muidugi saatega Joosepiga džunglisse, kui vaatate veebi Amazonas poee. Suur tänu. Kallis, kuule, noh teist kõigile ja igaühele. Et olete olnud reis passiga ega muudkui läheme džunglisse. Hauk. Tere, tere, hea ja armas ise chill ja kuulaja. Täna on natukene või isegi väga palju teistsugune saade, kui see tavaliselt on üks minu lemmiktegevusi siis nii-öelda troopilistes maades on siis ööretkedel käimine ja tänama võtangi Teitsis kaasa oma prantsusekojana kodumetsa öösel jalutama olen praegu siis prantsuse jänes olnud siin juba kuu aega ja teen siin siis reise eestlastele ja nüüd on kätte jõudnud viimane õhtu ja ja teen veel viimase sellise öise metsaretke siin, astusin just oma lotsi piiridest välja. Natukene võib-olla kuulsite siin generaatori müra ka, mis peaksin vaikselt juba ära kaduma. Ja nüüd ma olengi siis vihmametsas CD, kus ma praegu jalutan seal umbes siuke paar meetrit lai ja ja ääres kasvavad siis nii-öelda kõrged puud ja siuksed taimed ja, ja siin on igal pool mingid mingid ämblik, istub siin ämblikuvõrgus selline hästi hästi väike ja ja eks me siis vaatame, keda me täna õhtul siin jälle kohata võime, pea nende Kiilide ämblikud ka, et äkki äkki näeme midagi ka suuremat ja ägedamat? No mitte mitte teisedki ägedad ei oleks olnud, aga aga samal ajal muidugi, kui ma räägin, siis ega, ega paljud loomad võivad seda kuulda ja ja, ja ka minema minna. Praegu siin ühe palmilehe all selline kollaka tagakehaga, selline nagu Eestis on ristiämblik ja niisugune ise on siuke helepruun ja ja jalad on musta ja sellise Peisi triibulised võrk ei ole eriti suur. Ma arvan, umbes mingi 30 sentimeetrise läbimõõduga, see võrk seal oli siis? Jah, vahepeal jään vait ja lasen teil lihtsalt kuulates siis oma samme ja ja seda metsa, metsa, metsakoori, mis siin öösel siis pihta hakkab, kellest enamus praeguse annavad tooni rohkem sellised konnad ja ja ritsikad, kui päevasel ajal on, siis pigem tsikaadid, need, kes sellist foonisin nagu tekitavad jah, ämblik Kirke on hästi-hästi palju praegu. Et jagasin tee peal ees, on mul, et et vahepeal kui kui astun, siis kuulen jälle mingisugune või tunnen, et ämblikuvõrke, kui kinni näiteks. Oi, see on üks selline suur, mingi viie sentimeetrine rohutirts, hästi-hästi ereroheline tundlad on tunded on umbes poole pikemad, kui ta keha on. Istub siin sellise murdunud oksa peal, praegu. Vaat siin ka vist vist ritsikas mingi tsikaad vaid teeb seda heli, keda te praegu kuulate. Nüüd ma näen ühte ühte raagritsikad, ma tahtsin enne öelda, et ja ma proovin nendest asjadest kõikidest pilti ka teha, siis keda ma siin siis näen, et siis saate, pane pärast Instagrami ja Facebooki üles saate näha, kellega siis kellega ma ostsin siis õhtul nagu kohtusin siis saad aimu ka? Jah, praegu igatahes ma näen, raagritsikad raagritsikas näeb siis põhimõtteliselt välja nagu oks ja see on siis tema maskeerimistaktika. Et, et jah, siis võib-olla ta ei, ei, ei nähta nii lihtsasti endast ka paar pilti siin. Üldiselt praegu ongi, jah, ma hakkasin rääkima, et, et jalas on mul siis saapad ja jalas pükstel on siis tavaliselt sortsid ja ja siis selles on tavaline särk, käes on matchiete seljakotis on igaks juhuks olemas veel ka fotokaamera ja, ja, ja vihmavari, et kui peaks sadama hakkama, et siis vähemalt tehnika püsib, kuiv on mingid ritsikad, lendavad siin jalus. Oih, vastusingi lompi kogemata, kui, kui vaatasin, mis puude otsas toimub jah, et see on siis kõige tavalisem rada, mida ma enamasti igal õhtul, noh ütleme, et kui ma olin siin 300 päeva, siis. Ma arvan, nüüd 220-l õhtul ikkagi käisin siin ja tegin selle oma oma tavapärase ringi ära, et see lähebki siit lossist läheb, tuleb tee mööda, siis on umbes 500 meetrit, jõuame Lodzini ja siis see tee läheb siit edasi, võib praegu ma läksingi edasi. Ja siis tuleksid väikse nõksuga tuleb siis tagasi suure tee peale, siis jälle klotsi juurde. Vot selline tore koht ja siin ma siis olen muidugi oma elus näinud igasuguseid asju, madusid, opossum hakkas ise. Praegu siis proovime ka jalutada niimoodi vaikselt. Et, et võimalikult vähe metsaelanikke häirida, rääkisid, nad näitavad ka meile ennast. Uine praegu on siin üks selline ingveri, lon Taiman siin ingverilaadse taime peal on selline. Ma arvan, ütleme koos sabaga Siuke 10 senti 15 senti, kindlasti oli isegi ilus sisalik. Sisaliku ladinakeelne nimi on Centro püks ja tal on selline tumepruun ning tal on kuidas ma proovin pildi ära teha. Saate vaadata ja ja tal on selliseid selja peal hakkavad nagu kolm triipu otsid, et nina pealt jookseb sihukesele heleroheline triip ja siis silma alt mõlemalt poolt jookseb ka siis selline triibet, et praegu samamoodi on tuld siia magama, rahulikult, vaat-vaat, kus laps. Põmm tagajalgadel, varbad, hästi-hästi pikad ja muidu nendel on mingi mingi tumepruun niuke muster. Magaksin rahulikult, vaatame edasi, kas me, kas meil õnnestub veel midagi näha? Siin taskulambivihus need loomad kuidagi jälgivad teistmoodi sulle vastu, et sa märkad ja paljudel konnadel ja imetaja hetkel ja isegi isegi mõnel maol silmad siis samamoodi helgivad. Ja siis on nagu väga noh, mitte väga lihtne, aga ikkagi lihtsam seda märgata. Ja üks väga suur dilemma on lihtsalt selles, et et sa ei tea, kuhu vaadata. Et kas sa peaksid jalutades vaatama siis enda jalge ette maha. Mul on midagi või siis sa peaksid vaatama puu otsa, kus võivad igasugused muud loomad olla, tavaliselt ikkagi üritan maha enne vaadata. Kuna maas on siis nii-öelda neid loomi, kes sulle viga võivad teha, no ütleme, mingid mürkmaod ja need on tavaliselt maas rohkem ja ja sealt on neil lihtsam sind hammustada, siis igaks juhuks tuleks vaadata turvalisuse mõttes jalg ette ja siis vahepeal lihtsalt nagu seisma, nagu praegu tegin, ja siis vaatad puude latvades, kas, kas äkki keegi, keegi särab sulle vastused? Praegu tähendab see ainult paar nahkhiirelt lendas selle ajage ülemu peaaegu ma siin, kui ma siin seisin, puud on siin päris kõrged ja kallistavad, et, et väga palju see päikesevalguses päeval isegi päeval isegi ei jõua. Aitäh nüüd üks küsimus niisugune, mingi, ma ei tea, väikese väike lombikene siis üks üks kun on siin niimoodi oma silm säras, nägin juba, nägin juba kaugelt ära, üks kolm järjest ennast niimoodi vaikselt sisse seadnud. Vaata jah, ta ei ole eriti suur con, then umbes jah, tavalisi Eesti ning Raukonna suurune. Selline helepruunikas ja siuksed, suured tumedad silmad on ja, ja all lõualott natukene. Ei usu ka, et ma arvan, et see Niki isane konn, et trooksumist praegu igatahes kuuldavale. Jah, siinsamas järgmises lobisen. Teine täpselt täpselt sama liiki konn, aga, aga see on, see on siis natukene väiksem. Tal on selja peale üks paar täpiga, tihti juhtub, et vihmaperioodil siin, kui tekivad lombid, siis konnad üritavad seda võimalust kiireks paaritamisest ära kasutatud, aga ega siin vihmaperioodid ei ole enam. Kliimamuutuse tõttu ilmselt sellised pidevad, et need lombid kogu aeg kestavad ära. Nii et vahepeal võib juhtuda, et nüüd kullesed lampi on siis munetuseks, et need jäävad kuivale. Oi praegu on selline, ütleme, et ma arvan, et kahe poole kolme meetri kõrgusel siukse puuoksa peal selline, mis, mis natuke teie kohale üritab, on üks selline hästi hästi väike kollane linnuke magama sättinud, samamoodi ennast teatanud ajamisest nagu puhvidel on, ilmselt ma ei tea, tekitab soovi midagi, mis asi on muidugi vaja, ei ole, ma olen siis on mingi 27 kraadi kindlasti aitäh tantsinudki nagu udusulgpalli, siis tal on niisugune. Ühelt poolt tuleb välja selline tumedam saba ja teisel pool on selline, siis nokk magab siin natuke sätin telefoni paremini hoida. Armas selline oranžikas lind, väike, ei tulnud väga hea vilt. Ta on paremat teha ikka. Nüüd tuli enam-vähem seda paremini, näe siin ikka päris kõrgel, et istuksin puu otsas. Mõnuga. Oi, nahkhiiri selle üle, peaasi mul masinal ükse helikoonia taim õitseb, need on sellised nagu punased keelekesed, tulevad välja mitu tükki nagu lõbusad joonistad, vaata seda kuusepuu siluetti sihukseid siksakis siis kui see külje pealt vaadates on samasugune natukene, aga lihtsalt siuksed, need sakid on punased, noh, võib-olla ilmselt lillepoesekretär. Meil on nahkhiiri, on siin päris palju juba. Juba mitu korda lennatakse. Mul siin üle pea. Ja asi on jah, mõned suured puud on kunagi teele langenud ette ära saetud ja siis need puud on ikkagi väga tugevad, võrreldes eesti puit-puiduga, need lagunevad siin väga-väga kaua aega. Noh kuigi see on nagu see kliima jah, terminit ja kõiki selliseid asju on väga palju, siis ikkagi ikkagi lagunevad väga pikka pika aja peale. Ja pandud sellisesse kohta, kus, kus vasakul all umbes ma ei tea, mingi paarikümne meetri kaugusel sülge vihmaveest tekkinud selline suur üleujutatud metsaala ja seal need konnad ilmselt tahavad väga hästi olla, lasen, kuulate teil. Ostsin puidu otsa, praegu siin neid ikka ette tuleb, proovin samal ajal vaadata igale poole okste peale, kus kedagi looma võiks kohata ja. Ämblikuvõrke muidugi on selliseid palju, aga ta ilmselt kui hakkaks igat lehte eraldi uurima, siis leiaks väga palju mingisuguseid putukaid ka, aga need on nii väiksed. Et ongi väga raske naerda, kuskilt muda seest läbi minna, siis siin on ikkagi jah, viimastel päevadel päris päris ohtralt sadanud. Ja siis tekivadki vihmasel vihmuvaid metsa, tekivad sellised üleujutatud lombid ja isetekkelised nagu jõed, mis voolavad siis või noh, ojad, mis voolavad jõgedesse kokku. Praegune enniste ööliblikad ja Üliblikatel paljudel juhtub see, et nende silmad säravad ja siis on, praegu on üks selline ütleme Eestis Eesti keskmise suurusega ööliblikas, teil silmad säravad punaselt vastu, mulle üks Vacciklane? Ei oska väga midagi öelda, natuke mingid triibud on isegi siinsamas kõrval, on selline. Rohutirts on sihuke helepruun, aga samamoodi hästi-hästi pikad tundlad, nagu seal enne sellel rohelisel oli. Teen ühe pildi ka siis teile saate pärast siis vaadata. Oi nüüd ma läksin oksa pihta ja ja see ööliblikas lendas koheselt minema, ära. Asi juba kuulete. Kuivaperioodil seda oja väikest siin ei ole, tee alt läbi, laevaga. Aga vihmaperioodil praegu on siin selline väike ojaki. Lehe all on mingisugune üks, üks Dirkmuneksin mune. Eestis on ka need vahtlased. Olete näinud, võib-olla lehtede all on sellised vahupunnid. Siin on praegu samamoodi esimese see putukas, kes seda teeb, siis see istub kasin. Ja ta on selline samas rühmas näiteks lutikate ja ja lehe täidega metsikaadidega. Vahustasi rippus seal all mingid vastsed või mingid asjad seal nagu sees ka natukene liigutasid ennast. Kõik natukene ühest künkast üles minema. See teerada läheb lõpuks kullakaevanduse välja, vanasse kullakaevandusse, mis ei, ei töötanud, ei saanudki nagu päris õigesti käima. Aga On see, metsin ilusti säilinud, aga mingid inimesed seal käivad mööda seda teed ja teed miskipärast korras, täpselt pole aru saanud. Jätab natukene hingeldama isegi. Ja nüüd jõudsin natuke niisuse lagedamad alale. Puu on selline poolikaga, ta on nagu kuuse ümar serv on allpool, et ta on nagu natuke tagurpidi. Avar avaras kohas natuke seisma ja vaatan puude lahtedesse. Ossa raisk, üleval ühe niisuguse väljaulatuvaid tüve otsas istub mingisugune suur öökull, silmad säravad vastu tava, niimoodi vahepeal kaob ära vaate peale teisele poole siis tuleb. Siis vaatame veel minu poole, silmad ilusti säravad. Ma ei tea, kas ma saan selle kuidagi kuidagi pildile ka, väga-väga kahtlane. Kui tavainimesed võib-olla mu pead siiapoole pöörab, siis äkki on tehase silm, aga praegu ei pööra igatahes suur suur suur öökull on? Ei, niimoodi väga taskulampi võtta ka siin need on, ma arvan, ta on minu arust mingi 50 meetri kaugusel. Aga silm oli väga ilusti näha. Praegu ta vaatab, proovin teha, et äkki miskit jääb sinna kuskile. Aga noh midagi pildi pealt saate aru pärast, kust see vähemalt, kus see silm isegi näha on või kuidas see silm nagu läigib. Võrreldes muu metsaga siis siin kõrval puu peal on üks hästi suur termiidipesa veel sellised nagu rohelised tüükad. No siin jah, natuke hakkas isegi vihma viibutama, külal kirjutasime metsa alla tagasi, siis siin ei ole väga palju vihma või noh, puutuvad vihma kinni, aga selle eest, kui vihmasadu ära, siis metsise sajab nagu väga pikalt. Veel järele. Praeguse metsa all ei ole midagi tunda. Olen siin on üks hästi hästi väike, imepisike sellel kongi, no ta näeb välja nagu meie rohu kun umbes noh, või noh, ta pruunikas. Aga, aga jah, muidu selline hästi sarnane, natuke heledam ja natuke väiksem. Äkki mu silm ka siin. Kuigi ta oli nagu pooleldi lehe all, siis ikkagi natukene helkis. Mulle mulle vastu. Ja just niimoodi need matkad, jalutuskäigu mul siin kevadega seal iga kord ei ole mingisuguseid, suuri loomi näed väga palju, lihtsalt ongi sellised väiksed putukad jälle üks selline hästi hästi pikkade tundlatega rohutirtsud on mingi kolm korda pikemad kui, kui selle rohutirtsu keha endale. Ent nende teiste avad, keda ma enne nägin, nende tunded olid ka algselt sama pikk, sama pikad, aga, aga millegi tõttu äkki nüüd kuidagi kahjustada saanud või ära kukkunud või. Ühesõnaga ei tea, aga võis olla. Sest see on jah, päris palju neid. Tilk vürtsi on küljes testidega. Jälle mingid ämblikud olid ja jah, natuke vihma, sabantsused vihmapiisad tekitavad ka lehtedele sellise omamoodi kuma, et nagu võib-olla vahepeal isegi vaadata, et nagu näeks kedagi, aga aga tegelikult ei ole. Kuulete ise, kuidas jalgalune raksud, et sellise ja sellise müraga just mingit Jaagoritei kohta väga. Et need lähevad ikkagi kaugelt minema kuulekonna varem. Kuuled nagu keegi auguks metsas. Aga tegelikult see on see lobby usk, on, ma täpselt ei oska öelda, mis on, see on ja milline ta välja näeb, aga aga igatahes võimas ta jääb siit tõesti ikkagi, noh, ma arvan üsna kaugele, et see heli helikaja mööda metsa päris päris päris hästi. Lompon sihtides praegu mingeid lombis ujuvaid, mingisuguseid ja isegi mingid väiksed kalad ujuvad siin. Konnakulles tantsin, mõned käisime siin peal, oli uskuda, neid ma kahjuks vist niimoodi hästi pildil ei saa ohtud, mine pikki sügismadu siin siin siin selles lombis on üks madu, ta on selline varun 20 sendimeetrine isegi rohkem kui 30 senti, sihuke hästi-hästi ele madu, posin, jalutasin ja siis ta ees ees käis mul. Siblimas natukene Ušerdaks ülla vist ei olegi seda madu kunagi varem näinud. Oi-oi-oi, kui tähtis on kala, ma ei teagi. Praegu läks kuskile muda alla, igatahes. Sõbraks juskui, uh muda on päris sügavam, ei oska öelda, kus ta on, ma ei tea. Nüüd kadus kuskil ärane ajas ajas muidugi selle mudamis olisi ära settinud ajas normaalset nii-öelda keerdus see ka, et täpselt ei teagi, no eks siin on umbes, ma arvan üle hüpilina mingi 15 senti on seda soppa kasin, vajalik kuskile siia vahele igatahes läks. Murraks alguses okei, aga noh, kui kui sisse astud ja hakkad niimoodi lähemalt vaatama, siis näed keegi liiguta. Sain selles mõttes pildi tehtud, et et küll ta pärast siis vaatate, kas, kas tegu oli siis kala või hoopis mingi maoga jalgu teil kindlasti ei olnud. Aga ta oli selline helepruun, tal olid mingisugused täpikesed, olid peal või siis mingi väike muster. Ja, ja, ja pea oli selline natukene nagu seest või noh, eespoolt läks. Teravaks kokku nagu linaalidel Krumad igal pool, isegi tavalistes lonkides võib võib-olla päris palju eru siukseid suuri loomi gaasil. Ikka juhtub. Mind hakkas ka huvitama, kes, kes siis. Olla põhiselt, kui ta oli kala, siis ta ilmselt nagu väga kaua seal küll elada ei saa. Et siin vahepeal võib-olla mingi paar päeva põuda sisse siis see, kuivõrd täiesti ära jälle Hermine, suur Loplane muidugi ekstra ekstra hoolikas ja vaatan, kuidas on samasugune täpselt samasugune. Et ta ikka tundub nagu kala olevat tekke, tundub kala olevat, sest et ta nagu libedal ei ole nagu niimoodi soomuseid. Aga huvitav, et sellises kohas siis nagu endale elu leiavad ja ma ei tea, kaua need seal on, mingid väiksed samasugused ka või noh, mingid väiksed nagu siuksed, kalamaimude piklikud. Vot päris lahene. Praegu jah. Ta üritab sinna kuskile muda sisse ennast ajada. Nüüd hästi-hästi vaikselt liigub. Pea on nii mudane, et et ei teagi. Motivaator. Teen väikse video, siis äkki. Ehk saategi näha, kuidas ta liigub. Siuke olemas. Noh, jah, igatahes jätan ta praegu sinnapaika, oma tegemisi tegema ja ja lähen vaatan edasi. Ohoo, päris päris vägev. Nojah, pärast uurima hakkama internetis, kuidas, kuidas ja kellega tegu on. Ja võib-olla mingi vaatama vahtu mingit kalaraamatu ka. Et siin on madude ja konnade raamat, on kindlasti enamikes supermarketites ma käin, käin vahepeal supermarketites raamatuid lugemas-vaatamas piltide järgi, millise, millise maa ma olen leidnud. Nüüd õnneks on internetis on ka päris head materjali olemas, aga aga, aga jah, kunagi kuma siin töötasin siis mainin seda internetilehti võib-olla ei olnud, aga või, või siis, või siis ma käisingi, Läksin kuskile suurest suurde kaubanduskeskusesse. Istusin seal maa seal, vaatasin neid konnade ja madude raamatuid. Et määrata ära, siis olid, kellega tegu on? Jälle suhteliselt. No nüüd ma tahan jälle lompi oodata, et sealt tundub päris palju asju täna leidvad. Eks vihmametsas elu ikka ümber selle vihma ja. Lompide köök ja siin on üks lee peal on üks selline ilus prussakas. Jalad on kaetud igasuguste ogadega. Kuulsite jah, nagu keegi oleksingi saagindlik loksutanud, aga aga just saaginud, aga tegelikult see on see hoopis. Konna krooksumine. Vaikselt tulevad mingisugused uued konna hääled siia. Okste peal väga palju elu nagu praegu ei ole, võib vaadata ka võib-olla nii hoolikalt, iga lehe all. Eks ta muidugi ämbrite ja on, on nagu hästi palju. Nüüd me jõudsime siis peaaegu sinna peateele suure tee peale, kus autod sõidavad aga siin ees on ja tänu sellele tõesti palju vihm on tekkinud selline hästi-hästi suur lamp. Ja sellepärast ma panin ka kummikud jalga, et et siis saaks läbi selle suure lombi nagu minna. Vaikselt lähen siin ümber. On peaks mingisuguseid olevana, vaatame kedagi sneva. Ühe sellise ingverilaadse ei tulnud õnneks vett sisse. Ymber lats, taime all on üks selline tore herilasepesa. Ja et on siin, ma ei tea, niisugune ümmargune läbimõõt mingi seitse senti alla 10. Need on siin niimoodi lehi alla ka neid auke on hästi palju. Et ei ole nagu meie herilasepesad, sellised ümmargused ja ja kihtidena siin samamoodi muda või seal on lombi sees kõndides tuleb ikkagi jalge ette vaadates, pärast sind on väga raske niisuguseid asju teha. Aga seal mingi tore mingisugune veeputukas, kes näeb välja nagu raagritsikas, tal on jah, mingi neli jalga, millega ta siis ennast edasi jõuaks tsüklist. Aga jah, enne et siin tuleb jah. Niimoodi ette ära vaadata, sest kui sa siit läbi oled läinud, siis su saapad tekitavad nii tõstavad muda nii palju üles, siis sa siin lombis sees nagu. Väga kedagi ei näe lompi siin samamoodi mingisuguseid kaladeni siis sillumpides võivad olla kilpkonnad ja esin lompide üleval lehtede peale lampides servades võib siis näha hästi palju. Noh, praegu ma ei saa öelda, et palju, aga aga võib-olla konnasid eriti esimeste vihmade ajal, mis tulevad mingi novembrini siis kui see lomp siia tekib, siis on siin täiesti selline konnade üleujutus, võiks isegi öelda. Et need on nii-nii palju siin ja paljud konnad on siis siin üleval puude peal ka. Et paarituvadki siin üleval puude peal ja siis lasevad siis minagi emane muneb seal puu, te peate siis need otse kukuvad siia lompi. Aga jah, see on ikka väga riskantne tegevus, see lompsin siin mõne kuiva päevaga täiesti kogujuvad ja siis ei ole sind kullast. Seal on võimalus väga. Konn on kuulda küll, aga ma praegu ühtegi niimoodi. Kohe jäi silma. Ega ma nagunii tõsine, aga oksad on siin ees igasugused. Kollektiivselt väiksed piuksud, siin käivad, need on kõik konnad, aga tolle imepisikesed. Et praegu ei suuda neid siin üles otsida niimoodi. Konnad suudavad väga hästi maskeerida, kui sa ei tea nagu keda sa otsid ka, isegi kus sa kuuletada, nagu tundub, et hästi hästi lähedalt siis tegelikult sai, see ei pruugi leiduda kuskil, võib-olla seal mingi vee all või kuskil muda sisse kaevunud ikkagi suudab oma seda heli nagu teha. Praegu on see lompi ikkagi ikkagi päris suur vahepeal minema või metsakülje all, et läbi saada. Ma lihtsalt sisse tuleks, tõsi, aga noh, tegelikult on suht suva ka, tuleb vesisest ummikust sisse, mis, mis siis ikka. Kannaksin hästi, hästi soe, sellepärast üldse muret tundma nagu ei ka. Nahkhiire tähendavad samamoodi siin selle vee kohal ka käivad siin putukaid püüdmas. Jah, täiesti praegusele lombi kaldal, küll siin mingit elu ei mäleta, väiksemate lompide olid need korralik kalad. Aga siin siin praegu midagi märgata ei olnud. Suure tee peale välja. Nagu ikka päris, istuge lambi vähe kõvemini, Hiiumaa ka, et äkki puu otsas kedagi näha. Silmasid kuskil. Ma mõtlesin siin vahepeal, kui on soojad ilmad, siis see tume asfalttee, noh nii palju asfalt siin järele. Hakkab nagu noh, see vaikus vahendab seal ülesse ja paljud maad on seal öise aktiivsusega kõigu soojus ja neil on vaja siis soojust, et liikuda siis nad tulevadki nüüd pärast seda, kui pimedaks läinud, tulevad siia sooja asfaldi peale ennast soojendama ja siis ma olen päris palju niimoodi madusid siin leidnud. Ja kunagi ma tööl käisin, majastasin tihti ka tulekut niimoodi, et et just on just pimedaks läinud. Ja siis sõidan viimast 30 kilomeetrit teed, mis siis on pruurast, mis on siis lähim küla või nad ise nimetavad linnaks, sealt saan siis pool tundi siin sõita ja madu sotside loomi vaadata. Ja meie sissesõiduteel on ka paar lompi ja siis on juba hästi-hästi palju konna kullasid nagu sees olemas ja isegi mõned mõned konnad siin tunduvad, et möllavad. Testist väiksed konnad, no ma arvan, niuke vaevalt mõni sentimeeter. Aasis nüüd hästi suured, kui siis on meid hästi suured, kuulasid ka veel? Nüüd kuulasid, on sellised, ma ei tea. Viis senti ikena. Need on päris suured, ma sain praegu sellise pildi, kus ühe peal olid need mustad väiksed kullasid, siis teise pildi peal võiksid siis uurida, saate võrrelda? Ma olen, on tõesti, olid, on siin päris ohtralt. Jajah, nii suuri kuulasime. Teadus oi, siin on hästi palju, võiksid väikseid kuule, sa ütlesid igas teises lombis ka igas lombis tunduvad nagu mingisugused omad omad liigi tulevad siin ühes luubis, on mingisugused kalad, sujus hästi kiiresti, saad aru. Et nad ajavad seda sodi ja muda üles, siis saad aru, kus nad nagu liiguvad. Jah, see tüüp päris head järelkasvu oodata, kui need lombid püsivad. Meil on pööranud siis seal mingi valge putukas tahtis mu peale lennata, aga tegin väikse limbo ja siis tuli tuli eest ära, tuli neist rästa. No siin väiksed põrand, selle džunglipõrandal säravad väiksed huntämblik, et meil on siin selle pea kohal, on selline mingisugune väikseim kristall või teemanti, see päris hästi särab siin džunglipõrandal vastu. Et ja mõnikord kulub kuivem, ilm on siis siis meil on ikkagi väga-väga palju ja siis nagu maapind virvendab päris hästi. Aga me kõnnime seda oma lotsis sissesõiduteed siis. Tagasi lotsi juurde. Seda umbes 300 400 500 meetrit. Siin jälle siia sõidetud. Tänane siin on ka ikka. Igasuguseid lompe väikseid, kus võib seda elu nagu siis otsida. Praegu nagu ei paista Lompide vahel voolavad niisugused väiksed väiksed kajastused. Siin nagu on ja pole praegu üldse kuulda, no see haukumine on aga aga rohkem nagu teevad tööd, siin ritsikad. Tsikaadina kuule, tšikaadid on sellised, kes teevad seda Eesti elektriliselt erinevad, kuulake. Nagu sihuke pinin, seda ma ei tea. Elektriliselt teemegi tellijaga, kui ta teeksite selliste. Ritsikad kuulutele kadusid ära, kui ma siin sammu lähemale astunud, ega nad jah. Ega nad lollid ei ole vä? Et kui. Ta lähemal asuvad siis. Jäävad vait, muidu ma. Aga no ühe ikka leidsin, aga selle tunded on hoopis hoopis väiksematele, on sellised nagu pikad lihtsalt võiksid. Mingid sarved oleks nagu peas tegelikult nüüd on kaks tükki. Ja ta on pruuni värvi, on mingi? Ma arvan, niuke, viie sentimeetri suurune, äkki niimoodi vaikselt vajub otsa. Ma ei tea, kas need, kes teda heliline tekitsed minema til tahtsin kuulata lasta, aga igatahes ta istus rahulikult. Kui ta võib-olla varsti mingit heli tekitama hakkab, kui kui ma siin natukene kaugemale Olen olen läinud. Vahepeal vaatame jälle pilguga puude latvades septeekma, seal kedagi märkida. Praegu mingi silma nagu ei. Aga iseasi, mis see väike sabin, nagu hakkas tulemusi, on see nagu järgi jäänud. Ei ole vaja viharju kotist välja võtta. Ei paista, kräusid, on nahkhiired, lendavad muidugi ülepeasid. Siin aeg-ajalt, aga aga muid loomi? Täna tõesti? Paista polegi kedagi nagu sellist. Uutmoodi aga lähme jalutame natukene edasi. Kunagi ei tea, mis siin 10 meetri pärast olla võib ja mis ilusa 10 minuti pärast on. Nüüd võib juhtuda, et ta hakkab ukse taga sadama. Puu peal on kasvavad igasugused orhideed, niimoodi väiksed väikesed väikeste Puumastana. Aga jah, õitsvat suitsu pole nagu näinud. Et selles sissesõidud Need natukene kõrvaluses pea siis tõesti aetud veidikene kõrval kõlva kõrvalrada mööda kust saab siis kollaste platside juurde? Müts oli, aga ilmselt seostasin mingisuguse oksa peal. Kui liigutasin midagi. Nahk mõnusalt tulevad nagu sinu juurde siia lambivalusid aktiivselt modellidel putukaid kohale tulevad siia ja siis rääki, söövad putuka ära või siis sa saad aru, et see, kes see, kes lambi valgus tekitab, olen mina ja siis pöörlevad niimoodi kiirelt otsa ümber ja ja panevad nagu teisele poole ajama. Ja siin lähedal on mõned mäed, koopad ka, kus nad enamasti pesitsevad ja, ja, ja öösiti puhkavad. Aga samuti on siin nahkhiir igal pool niisugustes puuõõnsustes mingi lind, näiteks sinna ka mõned räänid tähnid on teinud sellise puuvõimsuse ja, ja oma pesa siis maha jätnud, siis nahkhiired kolivad sinna elama või siis nahkhiired kolivad sisse elama. Niisuguse langenud tüve alla. Vaatan siin praegu puuplank juurte vahel, kus on siin ja pesa, kelle jaoks võiks olla, aga kahjuks kuidagi praegu praegu märgata ei olnud, seal lähevad jah, mingisugust Coloffembrid ja esialgsete sellist võivad võivad, see lõhub seda, ma olen ikkagi neid omajagu sellistes kohtades näinud. Ja nüüd ma jõudsin siis ka siia kollaste väikeste lotsid juurde ühetoalised ja ja ööpüügiplatsile selline avar ala, kus siis need ööpüügilambid paistavad hästi-hästi kaugele ära ja see meelitab siis pika maa tagant kõik putukad kohale, keda siis putukapüüdjaid ja teadlased, jah, kõik need, kes putukaid püüda tahavad või lihtsalt uurida tahavad need saavad siis lina istuda ja vaadata, jah, ma olin kindlasti ka. Pildistab ja siis on erinevad. Need puud ka istutatud mina kunagi istutasin need bussi ja. Kui ma siin kui ma siin töötasin mingi taskulampi või on seal äkki otsitakse ka konn? A võibolla küll, jah, Priibivates. Kuulake, kuulake nüüd vaikselt. Jõuame. Sellise suure suvelombi juurde, mis tekib ainult siis selle suure vihmaga vaadatakse, kuulaks seda koorinis. Aga nagu helkivaid ei näe, kuigi jah, enne kui tulema hakkasin, siis mu vannitoas oli küll kaks konna ja üks üks konnal isegi. Isegi toas. Koor on küll kõva. Oi õisi kilpkonna, nii ongi kilp konnakene. Ja siin lombis. Mõnusalt niimoodi istub. Suhtelisi Kald sissesõidutee ääres, aga tõesti ta kilp on selline, ta pea natukene kollane ja nüüd hakkas liigutama väelast, natukene, teadsin pea pea äärest on kollane ja kilp on selline nagu jalgpallimustriga leidsid, et keskelt on tume ja siis siin ääres on, on veel igasuguseid teesid, selliseid laigus, oskusi. Päriselt ja ta ei ole üldse suur tänu sihuke, ma arvan, oma oma oma nimetasime laiali ja siis noh, see peaks mingi 15 sentivarustus, kõik on ka siis umbes selline 15 15 sendine pärslane, et tavaliselt ei leia, aga, aga kilpkonnasid veetsin ilusti just süles vindiga ära pärast, siis vaadake kergelt, aga sinna lompi uskusega. Kui aus olla, siis kunagi siis saab platsi peal, kui veel neid lotsi palli siis teed ei olnud, siis siis siis ma leidsin isegi lambist kaimani. Nojah, see oli siuke väike Kaimo, mingi, ma ei tea, üle poole meetri. Pikkune, aga igatahes Cayman oli, esime, jaapanlased oli mul siin ööbida ja siis ma sõitsin neile sinna metsa järgi ja tuli siis nüüd tuli 10.-ga tagasi siia. Seda Kaiumaid vaadates oli päris lahe. Aga praegu siin üks, üks suurt tüvi. Kas selle peale istute siis maailma kõige suurem kärnkonn kelleks on siis aga et jah, võib-olla kuskil mujal troopikamaades, et näidata, et teda on palju igal pool sisse toodud, et et hävitab siis neid hoid need pekki ei jõudnudki pilti teha. Hüppas enne ära, aga ta oligi suht suur kali, ma arvan jah, mingi. 25 senti kindlasti pikk ja tal on siin üks kanadalane rääkis mulle, et ma küsisin ka, et kas on mürgine ka või noh, mõned konnakse mürgised või siis kanadalane rääkis mulle, kui ma siin ütles, et jaa, et on küll mürgine, et kaks inimest isegi surma saada. Üksi ära ühe konna, teine seeria, kaks konna, et jah, vot sihuke nali, Vaiko, aga võib olla ka tõsijutt. Et selle laagalon selliseid turja peal on kaks sellist. Nagu paunakest sisaldavad siis sellist lateksi moodi valget vedelikku valge vedeliku, mürgine ja igale poole, kus teda siis sisse viidud on, siin Lõuna-Ameerikas on ta siis nagu siit on pärit. Et siin siin loomad olime harjunud, aga, aga seal, kus loomad harjunud näiteks mingi Austraalias seal väga paljud loomad seda konna söövad, tänu sellele ka surevad ära. Aga rohkem ma siin lombis väga nagu midagi. Praegust ees, silm, ainult heli on kuulda. Vot, aga eks jah. Ma arvan, et mul ants on siit umbes 15 meetri kaugusel. Et sellega saabki minu tänane öine rännak läbi, loodan, et olid selle aja ilusti minuga ja sul oli sama põnev ja huvitav kuulata. Kui minul seda rada siin kõndida kindlasti vahetu pärast siis Instagramis Facebookis pilte. Kui sa tahad teada, mis loomadega ma siin siis tänasel õhturetkel kohtusin ja muidu ega midagi pole siis mõnus ja.
