Kassikakk on meie kõige suurem kakuline,  kuid nende elu ei lähe meil sugugi hästi. Meie metsades elab umbes 30 kuni 50 paari kassikakke,  kuid igal aastal pesitseb neist vaid ligikaudu 10 paari. Noarootsi poolsaare kassikakupaari poegade õnnestus osoonil  filmida haruldased kaadrid kuus aastat tagasi. Kaks uhked kakupoega said mõõdetud, kaalutud  ja märgised jala ümber. Seekord oleme palju põhjalikumal seirel,  kus lõppeesmärgiks on varustada mitmed Eestis sel aastal  pesitsevad kassikakupojad GPS saatjatega et aru saada,  kuhu nad pärast vanematekodust lahkumist liiguvad  ja mis on linnuliigi hääbumise põhjused. Kas siin on nüüd igal aastal pesitsemine õnnestunud  või kuidas see on? Enamasti läheb õnneks ja peaaegu kõikidel aastatel ta  proovib pesitseda, et mõne üksiku jätab vahele. Aga enamasti on jah. Siin vähemalt pesa lohk olemas. Näe, see on siin värske räppetombu puru. Et siin on ikkagi värske tegevus olemas see on  siis vana pesalohk ja see on jah, vana pesa,  lohk, et sind on tegelikult kahel aastal pesitsenud,  aga esimest korda juba juba, ma ei tea, viis kuus aastat tagasi. Aga siin on kohe rajakaamera ka, et me saame siit vaadata,  et sul on kohe pandud jälgimine peale. Ahah, kakk on märtsi algusest hakanud käima vana lohu peal  et seda nad üsna tihti jah, teema kuni mai alguseni on nad  aegajalt käinud vana lohu peal, aga tegelikult pesitsevate  paaride puhul tavaliselt. Nad käivad umbes märtsi lõpuni aprilli alguseni,  et see on viimane piir, kui nad peaksid munema  ja hauduma asuma, nii et see võib tähendada seda,  et äkki pesitsemist ei ole toimunud sel aastal võimalik jah,  et päris kindel ei ole, aga kui me siin metsa läbi vaatame,  siis me saame selle kohe teada. Et siin on nüüd järgmine pesitsuskoht, vana pesalohk,  kus ta on tegelikult kolm korda vesitsenud,  et see ei ole ka üldse nii väga tavaline,  et ta sama koha peal on, et üldjuhul nad on täiesti erineva  puu kõrval, igal aastal. Siin on ka märtsi lõpus on käinud mitmel päeval aprilli  alguses regulaarselt käinud. Üsna sarnane muster, nagu seal teise pesa juures oli. Ahah, 25, aprill on paar käinud. Et nad peaks hauduma sel ajal juba üks peaks vähemalt pesa  peal olema. Miks ikkagi siis siin sel aastal ei õnnestunud,  mis sa arvad jah, et käisime metsa läbi ja pesa ei leidnud,  sel aastal see ka väga suure tõenäosusega ei pesitse  ja ilmselt ei ole ka kuhugi kaugemale kolinud,  sest tegevusjäljed on olemas ja pilte on palju rajakaamera peal,  et ta peab siin olema. Miks nad ei vesitse, see on hea küsimus,  et tegelikult röövlinnud üsna palju või noh,  üsna tihti teevadki puhkeaastaid endale ja erinevatel  põhjustel kõige tugevam päästik, selleks on tõenäoliselt  toidu hulk. Et kui nad näevad, et nad ei suuda toita järglaseid,  et kui enda toitmisegagi on näiteks probleem,  et siis nad kindlasti ei tahagi vesitseda. Et see on halb valik evolutsiooniliselt hakata pesitsema,  kui sa tead, et sa võib-olla tapab ennast ise ära  või väsitav ennast ära. Me oleme nüüd Hiiumaal ja siin peaks ühel kassikaku paaril  ka pojad olema. Vaatame. Paar nädalat tagasi sai siis kassikakke niisuguse väikese  seadme külge, et et võib-olla meil õnnestub ta nüüd veel  üles leida. Aga kassikak teebki hästi peenist, kes jääbki väikest? See tähendab seda, et saatja on olemas. Saatja on kuskil olemas siin, aga mitte seal,  vaid kuskil seal. Me ei tea, mis seisus seal need pojad on. Ja see pealekauba võib-olla see, et see poeg on üldse  selle raadiosaatja endal küljest ära nokkinud  ja see raadiosaatja vedeleb kuskil maas,  aga siis me suudame selle üles leida ja võibolla mitte poega üldse. Sina oled. Seda kassikaku elupaika siin Hiiumaal jälginud juba pikemalt,  et kui hea elupaik see talle on. Mina tean seda elupaika alates aastast 2013. See paistab olema talle väga sobilik, sest siin on talle  soodne pesitsuselupaik. Läheduses on meri, mis on tema jaoks oluline toidubaas  merelindude näol. Ja pesitsused on olnud viimastel aastatel edukad  ja Kaks poega on olnud siin tänavu siis on teada,  et on kolm poega mis on tegelikult väga hea tulemus,  mis näitab, et kakkudel on kevadel see konditsioon olnud  väga hea. Ja ka prognoos toidule on olnud  ka väga hea. Kas Hiiumaal on veel peale selle kassikakke  või on see ainus? See on üks kahest, meil on teada kaks sigivat paari. Aga kindlasti, Hiiumaal võiks olla rohkem,  meil on päris palju selliseid vanu andmeid,  selliseid kohti, kus on olnud ja kus viimasel ajal on  ka keegi justkui kuulnud. Päris palju on käinud erinevad inimesed,  mina ka otsimas kuulamas, aga noh, kassikakuga  nii on, et kui kevadel kuulad mitu tundi,  see ei tähenda veel, et teda ei ole. Eks ta ongi üks peaaegu kõige raskemini tabatav linnuliik Eestis. Seal nad ongi puuvarjus. Eile saate auto juures ära võtta, jah. See asi siis meile siin. Tuksu saatiski ja ta oli vastu maad paralleelselt maaga. No kui vanad need pojad praegu siis on? Need suuremad pojad on, on umbes 40 päeva vanad. Või 45 päeva suurusjärk selline. Ja see väiksem on umbes 10 päeva noorem,  mis on tegelikult ka üsna erakordne sest nad ikkagi hakkavad  üsna samal ajal pesitsema et ongi natuke hiljem munetud muna  järelikult aga on koorunud, et selles mõttes on hästi. Mul on abi, nii aitame. Sul siit jalgadest näppu kahe jala vahele nagu mina hoian. Niimoodi. Neid põhjuseid tegelikult, miks kassikakul,  vaatamata kaitsemeetmetele? Ei lähe paremini ja paremini, tegelikult me  nii täpselt ei teagi. Ja tegelikult see eesmärk, mida me üritame täita,  ongi aru saada, et, et. Kuidas me saaksime selle liigiga paremini koos elada,  et neil läheks hästi, meil läheks hästi ja selleks,  et olla kindel, et see lind ikkagi nagu hästi hakkama saab. Me teeme ka väikese ülevaatuse, on ju, ja sellest verest  saab analoogseid asju vaadata nägu. Perearst vaatab teie verest, et, et kas tal on mingisuguseid  põletikulisi näitajad üleval kuni sinnamaani,  et ega veresse jõuavad ka kõik nii-öelda probleemid,  ehk siis võiks öelda, et veri on organismi peegel,  siis ka siit on võimalik tegelikult määrata erinevaid keskkonnasaaste. Asju haigustekitajatega kokkupuute näitajaid nagu antikehasid. Võtame kuidas kõrvad on ilmsed, puhtad. Jätame siit kõrva, võtsime üles. Nii, kõrv. Ja hästi suur ja tegelikult kui me vaatame,  siis see, mis siit paistab, see on tegelik silm,  kakkudel on hästi suured silmad, et kui inimesel peaksid  olema sama suured silmad proportsionaalset,  siis need peaks olema Greifrudi suurus. Ja ikka sellised kollased, ilusad, kollased. Et kõrvad on ilusasti puhtad, keerame ta korra ümber,  nüüd ta võib natukene. Kuidas pidi sul parem niipidi? Ja aga ta päris vapralt talub seda meie moodi saatust. Üldiselt nad on. Kuidas nüüd ütelda, suhteliselt? Rahulikud, kui nad tunnetavad, et nad on hästi fikseeritud,  näe, siin on. Tead, mis asi see ei. Mis asi see on tõesti? Selline nääre ongi nimi päranipunääre. Siit nad võtavad oma sellist sekreeti, sellega töötlevad oma  sulgi millega siis need suled muutuvad veekindlaks  ja nii edasi. Tuleme Urmas, siis GPS saatjaga. Ja muidu niisugune saatja täpselt läheb ka merikotkastele kaljukotkastele,  ainult et sellel on nagu see päikesepaneel tõstetud kõrgemale,  et natukene paremini võetakse, sest noh,  kas kakud elavad ju varjatud kohtades ja päike eriti sinna  peale ei pääse. Siis ja kui suled ka veel peale lähevad siia niimoodi,  siis siis ta enam ei lae. Selle tõttu on ta natuke kõrgemaks tehtud  ja me loodame, et see suled jäävad siia lõpuks siia niimoodi vahele,  kui nad, juhul kui nad panevad kokku oma Peale tiivad see on nüüd Eestis ikkagi esmakordselt,  kui pannakse kassikokku ja tõepoolest mina ei ole küll  ühtegi saatjat kassikokule veel pannud. Selle tõttu me teeme niisugust teatud määral  ka testi standardmõõtudega ei ole inimesi  ega ei ole ka loomi. Igaüks on natukene erinev ja kui me tahame talle võimalikult head,  siis peame tegema talle rätsepa, ülikonna,  laadse, seljakoti. Lõppkokkuvõttes see on vajalik sellele kogu liigile nende  nende uurimiseks, nende kaitsmiseks, ega me ei tahaks neid  siin tegelikult üldsegi segada. Me oleme neid aastaid ka sellest hoidunud. Aga paistab, et sellest ei piisa. Ehk siis me jäävad lihtsalt teadmised napiks nende liikide  elust ja, ja kui meil ei ole teadmisi, siis me ei oska ka. Nende kaitsmiseks erinevaid. Meetodeid välja pakkuda. Ma tunnen päris suurt vastutust siin, et Urmas saaks  segamatult tegutseda, siis ma pean päris Hea sellise haardega siin hoidma tema küüniseid,  sest need on tõesti suured. Aga ei tahaks kasutada? Nii. Täna panime siis GPS saatja ühele linnule,  eks. Teised on liiga väiksed, veel. Aga teistele said raadiosaatjad peale. Teistel on nüüd raadiosaatjad ja laseme neil veel kasvada suuremaks,  et oleks ikka täismõõdus juba enam-vähem  ja siis tuleme korraks. Kas vanalinnud on kuskil siin lähedal ka? Mida suuremad pojad, seda vähem nad valvavad,  aga jah, nad on kindlasti kusagil lähedal,  tavaliselt paarisaja meetri sees, et ikkagi natukene jälgivad,  aga niisugust otsest valvamist ei ole. Igatahes, see üks hakkab juba edastama teile andmeid  ja me nüüd näeme, kui palju neid Siin üldse öösiti liiguvad, sest öösiti nad hakkasid,  hakkavad siin ringi jalutama. Nad ikkagi on üsna kõvad käijad, et tatsavad siin metsa all ringi,  aga päeval on niimoodi kusagil varjus, et ongi siin  kunstikate vahel kuskil peidus. Igatahes, meie läheme siit metsast välja  ja soovime teile kakupoegadele ilusat elu. Lisaks Hiiumaa kolmele pojale varustati saatja ga veel. Neljas poeg Vormsil ning need ongi tänavused ainsad  teadaolevad õnnestunud kassikaku pesitsused Eestis. GPS andmete järgi tegutsevad pojad praegu peamiselt oma  pesakoha ümbruses kuid õige pea peaks nad vanemate juurest  lahkuma ja omale uut elupaika otsima. Kahjuks saabus ka üks kurb uudis. Üks kolmest Hiiumaa pojast leiti surnuna,  aga välised vigastused puudusid. Lahkamisel selgus, et surma põhjuseks on kurikuulus  linnugripp Hviis N kaheksa mis on hakanud  ka ohustatud liigi kallale. Kassikakude uuringud jätkuvad, kuid Eesti ühe uhkema  linnuliigi tulevik on väga murettekitav ja nende kaitsmine  ei ole siiani tulemust andnud.
