Kagu-Eesti maantee sildade koormus võime pani proovile hiljaaegu toimunud kaitseväe õppus, mis vaid kinnitas vajadust mitmed sillad ümber ehitada, tõdes transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiuosakonna lõunaüksuse juhataja Janar Taal. Ma olen 20 30, sild on sellist meil seal nimekirjas, millel on vaja kindlasti käheda nelja-viie aasta jooksul, siis kas ümber ehitada, päris uueks, ehitada, remontida erinevaid olukorras. Seisukorraks lähtume iga silla spetsiifilist, milliseid töömeetodite valimine ja mis on mõistlik seal täna teha. Mida pikem on sild, seda keerukam ja ajamahukam on ka ehitustöö ja nartaal. Postide sillad on plaanis siin osaliselt ära renoveerida võib-olla kõige olulisemalt, mis, nagu ka üldsust rõhutavad, kindlasti on sellised nagu pikas ei lase, mis on väikese Emajõe peal, oleks Kagu-Eestisse, on ta siis seal Võrtsjärveotsa juures kindlasti, mis on plaanis ära teha, see mõjutab inimesi rohkem, kuna Silaids periood on kindlasti selline võib-olla üks aasta vähemalt peale ja sellel perioodil on ka liiklus sillal suletud, eks umbes et noh, seal nagu mõõtke suuremat võib-olla ja Tartu külje luude sild, mis tuleb ümber ka nii-öelda seal, me saame juba teistmoodi, ta ei tule ümber sõita, aga väiksemad on siin pärlisild võib-olla uskuna seltsi Valgamaal ja kus meil on kindlasti lähiaastatel plaanis toimetada. Ka omavalitsused peavad tagama piirkonnas olevate sildade korrasoleku, suuremate ümberehitustööde jaoks vajatakse ka riigiabi. Näiteks Põlvas on alustatud Kesk tänaval oleva silla rekonstrueerimisega, millele kulub arvestatav osavalla teede remondile mõeldud rahast, ütles Põlva vallavanem Martin rõigas. Kui keskmiselt on igal aastal teede investeeringute jaoks Põlva vallal tsirka miljon eurot siis kui vaadata, et kui üks sillaehitus võib maksta seal 800000 eurot või 600000 eurot, siis see näitabki selle proportsiooni ära, et, et omavalitsus on väga-väga raskete valikute tehes, et siin olekski riigi riigi toetust juurde vaja. Raadiouudistele Põlvamalt Leevi Lillemäe.
