Neli Euroopa liidu riiki tegid maikuus ettepaneku keelata eksootiliste loomade kodustamise müümise. Selle tulemusena soovitakse koostada nimekiri lemmikloomadest, keda võib kodus pidada. Eestis ei ole maaelu ministeerium nimekirja veel koostama hakanud. Ei ole otsustatud, kas tegu saab olema positiivse või negatiivse nimekirjaga ehk kas pannakse kirja need loomad, keda võib lemmikloomana pidada või koostatakse nimekiri loomadest, keda on keelatud omada. Toiduohutuse osakonna peaspetsialist Kadri kaugerand ütleb, et loomale on keeruline tagada tema elutingimusi, millega ta on loomu poolest harjunud. Seetõttu ongi lihtsalt vajalik, et kaitsta ennekõike looma ennast. Kui see loom on nüüd võetud enne regulatsiooni kehtestamist, siis siis need loomad jäetakse inimeste kätte, aga et nad peavad siis tagama talle selle loomumose keskkonnad. Neid loomi kindlasti keegi ära võtma ei hakka, aga, aga uusi neil ka lubatavad. Tallinna loomaaia direktori Tiit Marani sõnul ei ole Eestis eksootiliste loomade pidamine suur probleem. Näiteks Mehhikos on inimeste käest tiigreid rohkem kui looduses. Parandub välja, et loomaaed kõiki loomi vastu ei võta, pigem leitakse loomale mujale koht. Näiteks on olemas vastavad keskused nende jaoks. Loomaaedade olukord on selles suhtes keeruline, et loomaaed ei pea lemmikloomi ja ei pea suvalisi liike, aga meil on omad kollektsiooni plaanid, omad põhjused, miks me peame loom ja tavaliselt need on ka seotud siis loodushariduse kaitse vajadustega või siis uuringute vajadustega ja noh, kui nendele vajadustele loomapidamine ei vasta, siis me neid loomaaeda reeglina vastu ei võta, sest nii karm kui see sõnastus ka ei ole iga loomapidamine maksab päris palju raha. Tiit Maran ütleb, et nii positiivse kui negatiivse nimekirjaga saab olema probleeme, sest loomaliike on väga palju. Võiks kaaluda sellist süsteemi, kus inimesel peaksid olema erialased oskused loomaga tegeleda. Kuid ma rohkem panustaksin selle peale, et kui meil on erainimesed, kes tahavad eksoote pidada siis nad peaks olema kvalifitseeritud, et meil võiks olla vendiga, sertifitseerimise süsteem või mingi mingi hindamise süsteem, mille järgi saab paika panna, kas inimene on suuteline oma oskuste jagu oma rahaliste võimaluste pool, et üht või teist liiki üldse inimtekkelisest keskkonnas pidav
