Ajalehtede trükiarv on aastatega järjest kahanev ning digitellimused portaalides aina kasvavad. Äripäeva direktor Igor Rõtov toob välja, et meedialiit on teinud uuringu, milliseid meediakanaleid inimesed kasutavad uudistega kursis olemiseks. Sealt selgub, et uudiseid tarbitakse kõige vähem trükimeediast. Lõpul, kui üks nagu näitajad meedialiit on praegu siis riigiga näiteks kokku leppinud kojukandepluateerimise osas, et seal on läbi käinud number nagu viis aastat. Meie viie aasta puhul arvestatakse, et see transformatsioon tehakse ära ja siis vähemalt uudismeedia seisukohast paber enam ei ole määrava tähtsusega, sest valdav osa elanikkonnast tellib, loeb ja maksab uudistest internetis. Kuigi paberlehe tiraaž on kahanev, ei näe Õhtulehe peatoimetaja Martins Muutav paberlehtede kadumist ja selle trükkimise lõpetamine ei oleks mõttekas. Ohus võibki aga olla just kojukanne. Tõenäoliselt ongi, eks ju, niimoodi, et nad Eestis mingil hetkel kaob ära üks kandepäev, mis tähendab, et sellel päeval üldse posti laiali ei veeta, noh siis võib-olla pabera teine vandepäev ja noh, mingil hetkel nädala päevalehest muutub leht nädalaleheks ja siis sellest veel hiljem, eksju, võime rääkida üldse paberlehe kadumisest taga, noh, me ei räägi siin mingist aastasest perspektiivist, me räägime siin ikka väga-väga pikast ajavaatlustel. Muutuv ütleb, et paberlehtede kadu tema lähiajal ei näe viis või 10 aastat paberlehe eluaega tema hinnangul liialdatud pigem või paberlehe väärtus ajas tõusta. Ka Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ei näe niipea paberlehtede kadumist. Samazon tiraaži langus märkimisväärne. Nii Eestis kui mujal riikides. Ajalehtede tiraažid vähenevad järjepidevalt ja vähenevad sellises tempos, et aastast kaotatakse, ütleme seitse ja pool protsenti tiraažist võib tänapäeval lehtedel kaduma küll. Hõbemägi toob välja, et paberlehe plussiks on, et see võimaldab tuua esile tähtsaid uudiseid, kui veebis on see keerulisem. Lehelugeja saab kätte kõige olulisema. Ta leiab, et paberleht võib tulevikus olla aga hoopis muu otstarbega kui praegu. Paberile trükitud ajaleht näiteks võib-olla siis selleks ajaks muutunud selliseks väga imeliselt kujundatud väga heal paberil, väga sügavate analüüside ja, ja taustadega selliseks väljaandeks, mis ei ole mitte nii-öelda selline igapäevane info, aga ta midagi, mida sa siis vaatad ja saad selle seda lugedes mõtiskleda maailmaga ja saada nii-öelda sügavamat aimu sellest, kuidas meie toimiks. Kuigi toimetused töötavad selle kallal, et inimesed teeksid väljaannete digitellimused, paberlehega lõpetada ei soovi, sest sellel on oma lugejaskond. Hõbemäe hinnangul on maakonnalehtede eluaeg ka pikem kui üleriigilistel lehtedel, sest maal elavad inimesed hindavad paberlehte rohkem.
