Kevadine seire tuvastas 14 uut lendoravate elupaika. Kuna aasta taguse seirega võrreldes osades kohtades enam lendoravajälgi ei leitud, vähenes asupaikade arv aastaga 97-lt 96-le. Räägiptereoloog Uudo Timm. Kui me vaatame üldist lendorava levila piiri, siis siis tegelikult lääne poolt kogu aeg on see kahanenud ida pool natukene Smolnitsa ja piirkonnas ja, ja Remniku kandis seal, et seal on, siis me oleme jälle taas leidnud, noh, seitsmekümnendatel aastatel seal oli teada lendoravat, aga jah, see, see kogupindala areaalil siin Alutaguse piirkonnas ikkagi on jäänud enam-vähem sama suureks. Haruldase loomakese tõttu on kaitse all ka metsad, kus teda leitud terioloog Uudo timmi sõnul oleks elamiseks seal Endlemiseks kõrgeid puid vajava lendorava elupaikades metsa majandamine küll võimalik, kuid see tähendaks suhtumise muutumist. Mis kõige hävitava lendorava jaoks on, on muidugi see, et praegune metsa majandamine toimub ja kõik ikkagi valdavalt lageraiet ega, ja lage rai raie puhul ei ole mingit lootust, et lendoraval seal lähema 65 70 aasta jooksul sobivat elupaika isegi tagasi tuleks. Rääkimata sellest, et ta saaks seal olla lendoravat metsi võiks majandada ja tuleks majandada kui piiranguvööndi metsa just eelkõige siis püsimetsana mille puhul siis lend oravale olulised elemendid säilivad, et ei ole nii korraga lagedaks ja siis järgmine järgmine lõikus tuleb 50 aasta pärast. Terioloogi sõnul elab ühes elupaigas keskmiselt neli isendit, tehke Eestis on hinnanguliselt umbes 300 400 lendoravat Ida-Virumaalt, raadiouudistele rünnakondla.
